Kohtuasi C‑438/09

Bogusław Juliusz Dankowski

versus

Dyrektor Izby Skarbowej w Łodzi

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Naczelny Sąd Administracyjny)

Kuues käibemaksudirektiiv – Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus – Osutatud teenused – Maksukohustuslane, kes ei ole kantud käibemaksukohustuslaste registrisse – Seoses käibemaksuga arvele märgitavad kohustuslikud andmed – Siseriiklikud maksuõigusnormid – Mahaarvamisõiguse välistamine kuuenda käibemaksudirektiivi artikli 17 lõike 6 alusel

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.        Maksusätted – Õigusaktide ühtlustamine – Käibemaks – Ühine käibemaksusüsteem – Sisendkäibemaksu mahaarvamine – Mahaarvamine, mida teeb maksukohustuslane, kes on tasunud käibemaksu teenuste eest, mida talle osutas teine maksukohustuslane, kes ei ole käibemaksukohustuslasena registreeritud – Tingimus – Teenuse osutaja koostatud arve, millele on märgitud kogu nõutav teave

(Nõukogu direktiiv 77/388, artikli 18 lõike 1 punkt a ja artikli 22 lõike 3 punkt b)

2.        Maksusätted – Õigusaktide ühtlustamine – Käibemaks – Ühine käibemaksusüsteem – Sisendkäibemaksu mahaarvamine – Erandid mahaarvamisõigusest – Liikmesriikide õigus säilitada kuuenda direktiivi jõustumise ajal kehtinud erandid – Siseriiklikud õigusnormid, mis välistavad ühe maksukohustuslase poolt teisele tasutud maksu mahaarvamise õiguse asjaolu tõttu, et viimane ei ole käibemaksukohustuslasena registreeritud – Vastuvõetamatus

(Nõukogu direktiiv 77/388, artikli 17 lõige 6)

1.        Kuuenda direktiivi 77/388 kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (muudetud nõukogu direktiiviga 2006/18) artikli 18 lõike 1 punkti a ja artikli 22 lõike 3 punkti b tuleb tõlgendada nii, et maksukohustuslasel on õigus maha arvata käibemaks, mille ta on tasunud teenuste eest, mida talle osutab teine maksukohustuslane, kes ei ole end käibemaksukohustuslasena registreerinud, kui nende teenuste kohta esitatud arvetele on märgitud kõik artikli 22 lõike 3 punktis b nõutud andmed, eeskätt teave, mis võimaldab tuvastada arved koostanud isikud ja osutatud teenuste laadi.

Juhul kui maksuhalduril on olemas vajalikud andmed selleks, et tuvastada, kas maksukohustuslane on asjaomaste teenuste saajana kohustatud käibemaksu tasuma, ei või ta kehtestada maksukohustuslase õigusele sisendkäibemaks maha arvata lisatingimusi, mis võivad muuta selle õiguse kasutamise olematuks.

Nii ei saa teenuseosutaja poolt kuuenda direktiivi artikli 22 lõikes 1 sätestatud kohustuse võimalik täitmata jätmine mõjutada teenuste saaja mahaarvamisõigust, mis tuleneb selle direktiivi artikli 17 lõikest 2.

(vt punktid 35, 36, 38, resolutsiooni punkt 1)

2.        Kuuenda direktiivi 77/388 (muudetud direktiiviga 2006/18) artikli 17 lõiget 6 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mis välistavad maksukohustuslase poolt teenuseosutajaks olevale teisele maksukohustuslasele tasutud käibemaksu mahaarvamise õiguse juhul, kui viimane ei ole käibemaksukohustuslasena registreeritud.

Kuuenda direktiivi artikli 17 lõikest 6 tulenev võimalus ei anna liikmesriikidele absoluutset diskretsiooniõigust välistada käibemaksu mahaarvamise õigus kõigi või peaaegu kõigi kaupade või teenuste puhul ning muuta nii sisutühjaks selle direktiivi sätetega kehtestatud kord. Seega ei hõlma antud võimalus üldisi erandeid ega vabasta liikmesriike kohustusest määratleda piisava täpsusega kaubad ja teenused, mille puhul mahaarvamisõigus on välistatud.

(vt punktid 41, 47, resolutsiooni punkt 2)