P. Krücken Organic GmbH 9. novembril 2020 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (esimene koda) 9. septembri 2020. aasta otsuse peale kohtuasjas T-565/18: P. Krücken Organic GmbH versus Euroopa Komisjon

(kohtuasi C-586/20 P)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Apellant: P. Krücken Organic GmbH (esindaja: advokaat H. Schmidt)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

tühistada Üldkohtu (esimene koda) 9. septembri 2020. aasta otsus kohtuasjas T-565/18;

mõista Euroopa Komisjonilt välja 216 749‚02 eurot, millele lisandub alates hagi kättetoimetamise päevast viivitusintress Euroopa Keskpanga (EKP) baasintressimäärast 8 % kõrgemas aastamääras;

kohustada Euroopa Komisjoni võimaldama tal tutvuda kõigi dokumentidega, mis on koostatud ECOCERT’i tegevuse käigus kõnealust toodet tootnud ettevõtja kontrollimisel, ning eelkõige aastatel 2016, 2017 ja 2018 koostatud inspektsiooniaruannetega ja sinna juurde kuuluvate hindamislehtedega, mis on seotud ECOCERT’i kinnituste, hinnangute ja otsustega, mis olid aluseks kõnealuse toote kohta väljastatud kontrollsertifikaadile ning hiljem selle sertifikaadi tühistamisele ECOCERT’i poolt;

anda komisjonile korraldus kohustada kontrolliorganeid, kellele ta on kolmandates riikides usaldanud liidu mahepõllumajandustootmise kontrolliga seonduvad ülesanded, tegema kõigile puudutatud importijale teatavaks nende organite otsused, mis puudutavad nimetatud importijale väljastatud sertifikaatide tühistamist või kehtetuks tunnistamist, ning võtma vastu nende vastuväited ja tegema nende suhtes otsused; kohustada tema poolt kolmandates riikides usaldatavaid mahepõllumajandustootmise kontrolliorganeid võimaldama importijatel tutvuda mahepõllumajandustootmise kontrollimenetluse otsuste aluseks olevate dokumentiga, eelkõige inspektsiooniaruannetega ja hindamislehtedega, milles on kinni kaetud kolmandaid isikuid puudutav konfidentsiaalne teave; teise võimalusena piirata komisjonile antava korralduse ulatust vaid kohustusega apellandi suhtes.

Väited ja peamised argumendid

Apellandi väitel on rikutud tema põhiõigusi ettevõtlusvabadusele ja omandi kaitsele. Mahepõllumajandust puudutavaid EL õigusnorme tuleb tõlgendada Euroopa Liidu põhiõiguste hartat arvestades. Üldkohus eiras oma otsuses seda põhimõtet täielikult. Seetõttu jäid nende ettevõtjate põhiõigused, kes impordivad mahepõllumajanduslikke tooteid ELi mittekuuluvatest riikidest, täielikult ilma kaitseta.

Üldkohtu otsus põhineb kohustuste ulatuse õiguslikult vääral hinnangul ja seega ka Euroopa Komisjoni vastutuse mahepõllumajandustootmise kontrolliorganite tegevuse ja otsuste eest vääral hinnangul. Üldkohus leidis ekslikult, et pole ühtegi „konkreetset sätet“, millest tuleneks, et ECOCERT’i väär tegutsemine tema tütarettevõtja kaudu Hiinas on omistatav liidule või Euroopa Komisjonile. Üldkohus leidis, et omistatavus eeldab, et mahepõllumajandusliku tootmise kontrollimine ELi mittekuuluvates riikides on avaliku ülesandena komisjonile enesele usaldatud. Määruse (EÜ) nr 834/2007¹ ja määruse (EÜ) nr 1235/2008² sätted näevad Euroopa Komisjonile ette, kuidas tuleb ELi mittekuuluvates riikides mahepõllumajandusliku tootmise kontrolli mahepõllumajandustootmise kontrolliorganite määramise kaudu teostada.

Lisaks on Üldkohtu seisukoht – mille kohaselt tuleneb nii määrusest nr 834/2007 kui ka ametikohustuste rikkumisest tulenevat vastutust puudutavast hindamisraamistikust, et Euroopa Komisjonil oli „ulatuslik kaalutlusruum“ nii riskide kindlakstegemisel ja hindamisel, kui ka kindlakstehtud riskist tulenevate järelevalvemeetmete osas – ei võta arvesse põhiõigustega kaitse huvide olulisust. Niivõrd ulatuslik kaalutlusruum tähendaks, et Euroopa Komisjoni tegevuse üle ei saa kohtulikku kontrolli teostada.

Lõpuks leiab apellant, et Üldkohtu põhjendus selle nõude tagasilükkamisel, et komisjoni kohustataks saavutama mahepõllumajandustootmise kontrolliorganite otsuste tegemisel läbipaistvus, ei ole kooskõlas põhiõiguste tähendusega ega põhiõigusena tagatud õiguse tõhusale kohtulikule kaitsele tähendusega.

____________

¹ Nõukogu 28. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 834/2007 mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise ja määruse (EMÜ) nr 2092/91 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT 2007, L 189, lk 1).

² Komisjoni 8. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1235/2008, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad mahepõllumajanduslike toodete kolmandatest riikidest importimise korra kohta (ELT 2008, L 134, lk 25).