EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(kolmas koda)

17. september 2014

Kohtuasi F‑12/13

CQ

versus

Euroopa Parlament

Avalik teenistus – Ajutised teenistujad – Konverentsitõlgid – Muude teenistujate teenistustingimuste artikkel 90 – Psühholoogiline ahistamine – Personalieeskirjade artikkel 12a – Sisekorraeeskirjad, mis puudutavad töökiusamise ja selle vältimise konsultatsioonikomiteed – Selle komitee dokumentide konfidentsiaalsus – Ilmselged hindamisvead

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, milles CQ palub tühistada Euroopa Parlamendi teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse 8. mai 2012. aasta otsuse, millega vastavalt töökiusamise ja selle vältimise konsultatsioonikomitee (edaspidi „konsultatsioonikomitee”) arvamusele järeldati, et hageja üksuse juhataja ei olnud teda ajutise teenistuja ülesannete täitmise ajal psühholoogiliselt ahistanud.

Otsus:      Jätta hagi rahuldamata. Jätta CQ kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Parlamendi kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Konverentsitõlgid – Personalieeskirjades sätestatud kord – Lepingulised abiteenistujad

(Muude teenistujate teenistustingimused, artiklid 3b ja 90)

2.      Ametnikud – Psühholoogiline ahistamine – Mõiste – Käitumine, mille eesmärk on huvitatud isiku alandamine või tema töötingimuste halvendamine – Sellise käitumise korduvuse nõue – Sellise käitumise tahtlikkuse nõue – Ulatus – Ahistaja halva kavatsuse nõude puudumine

(Personalieeskirjad, artikli 12a lõige 3)

3.      Ametnikud – Puhkus – Põhipuhkus – Puhkusetaotlus – Administratsioonipoolse menetlemise tähtaeg – Puudumine

(Personalieeskirjad, artikli 57 esimene lõik)

4.      Ametnikud – Psühholoogiline ahistamine – Mõiste – Viivitamine põhipuhkuse taotluse läbivaatamisel – Välistamine – Tingimused

(Personalieeskirjad, artikli 12a lõige 3)

5.      Ametnikud – Õigused ja kohustused – Osalemine keelekursustel teenistuse huvides – Kohustused puudumiste korral

6.      Ametnikud – Haldusorgani abistamiskohustus – Rakendamine psühholoogilise ahistamise valdkonnas – Sisejuurdlus väidetava psühholoogilise ahistamise kohta – Menetlus – Poole, kelle peale kaebus esitati, teine ärakuulamine – Kaitseõiguste rikkumine – Puudumine

(Personalieeskirjad, artikli 12a lõige 3)

1.      Konverentsitõlgi töölevõtmine Euroopa Parlamendi poolt muude teenistujate teenistustingimuste artikli 90 alusel annab talle tingimata lepingulise töötaja ja täpsemalt muude teenistujate teenistustingimuste artikli 3b tähenduses lepingulise töötaja staatuse, kuna nimetatud artikkel 90 asub muude teenistujate teenistustingimuste IV jaotise 5. peatükis, mille pealkiri on „Artiklis 3b osutatud lepingulisi töötajaid käsitlevad erisätted”.

(vt punkt 74)

Viide:

Üldkohus: kohtuotsus: Cantisani vs. komisjon, F‑71/10, EU:F:2012:71, punkt 60.

2.      Personalieeskirjade artikli 12a lõikes 3 on psühholoogiline ahistamine määratletud kui sobimatu käitumine, mille olemasoluks peavad olema täidetud kaks kumulatiivset tingimust. Esimese tingimuse kohaselt peab olema tegemist füüsilise käitumise, kõne- või kirjakeele, žestide vm tegevustega, mis leiavad aset aja jooksul, on korduvad või süstemaatilised, mis tähendab seda, et psühholoogilist ahistamist tuleb mõista kui protsessi, mis toimub tingimata aja jooksul ja eeldab korduvaid või pidevaid tegusid, mis on tahtlikud. Teise kumulatiivse tingimuse kohaselt peab see füüsiline käitumine, kõne‑ või kirjakeel, žestid vm tegevus kahjustama isiku isiksust, väärikust, füüsilist või psühholoogilist terviklikkust. Asjaolust, et omadussõna „tahtlik” on kasutatud esimese ja mitte teise tingimuse puhul, võib teha kaks järeldust. Esiteks peab personalieeskirjade artikli 12a lõikes 3 silmas peetud füüsiline käitumine, kõne‑ või kirjakeel, žestid vm tegevus olema tahtlik, mis jätab selle sätte kohaldamisalast välja kogemata asetleidvad teod. Teisalt ei ole seevastu nõutud selle tõendamine, et see füüsiline käitumine, kõne‑ või kirjakeel, need žestid vm tegevused oleksid toime pandud kavatsusega kahjustada isiku isiksust, väärikust, füüsilist või psühholoogilist terviklikkust. Piisab vaid sellest, kui need teod, mis pandi toime tahtlikult, tõid niisugused tagajärjed objektiivselt kaasa.

Asjaolust, et asjaomased teod peavad personalieeskirjade artikli 12a lõike 3 kohaselt olema sobimatud, järeldub, et käitumise ahistamiseks kvalifitseerimiseks peab olema täidetud tingimus, et see käitumine on piisavalt objektiivne selles mõttes, et erapooletu ja mõistlik vaatleja, kes on normaalselt tundlik, leiaks samas olukorras, et see käitumine läheb liiale ja on laiduväärne.

(vt punktid 76–78)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsused Q vs. komisjon, F‑52/05, EU:F:2008:161, punktid 134 ja 135, mida ei ole selles küsimuses tühistatud kohtuotsusega komisjon vs. Q, T‑80/09 P, EU:T:2011:347; Skareby vs. komisjon, F‑42/10, EU:F:2012:64, punkt 65, ning Cantisani vs. komisjon, EU:F:2012:71, punkt 89.

3.      Kuigi ametnikul on personalieeskirjade artikli 57 esimese lõigu kohaselt õigus saada igal kalendriaastal puhkust, mille pikkus on vähemalt 24 tööpäeva ja kõige rohkem 30 tööpäeva, ei näe see säte administratsioonile sellegipoolest ette rangeid tähtaegu ametnike ja teenistujate puhkusetaotluste menetlemiseks.

(vt punkt 112)

4.      Mis puudutab psühholoogilise ahistamise ilmnemist seoses põhipuhkuse taotluse menetlemisega, siis võimalikku viivitamist põhipuhkuse taotluse heakskiitmisel ei saa ülemusele ette heita, kui viivituse põhjustas teine üksus ja kui taotlust on igal juhul menetletud aegsasti. Nii on see juhul, kui asjaomane teenistuja saab heakskiitmise kinnituse kaks nädalat enne taotletud puhkuse algust.

See, et üksuse juhataja tuletab meelde, et puhkusetaotlused tuleb esitada vähemalt viis tööpäeva enne taotletava puhkuse algust, ei ole teenistusüksuse töö laabumise seisukohalt iseenesest laiduväärne.

Ka see, kui üksuse juhataja tuletab teenistujale meelde, et viimane peab oma järelejäänud põhipuhkuse ära kasutama enne lepingulise töötaja lepingu lõppu, ei ole iseenesest laiduväärne, sest hea personalijuhtimine eeldab vastupidi hoolitsemist selle eest, et kaastöötajad taotleksid põhipuhkust ja kasutaksid selle ära, vältimaks selle ülekandmist järgmistele aastatele või kasutamata puhkuse eest hüvitise maksmist lepingu lõppemisel.

(vt punktid 116–118)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus Q vs. komisjon, EU:F:2008:161, punkt 180.

5.      Registreerumine teenistuse huvides keelekursustele, mis toimuvad töö ajal, tähendab, et huvitatud isik peab kursustelt puudumist oma ülemusele ja keelekursuste eest vastutavale talitusele kohe põhjendama.

Pärast seda, kui asjaomane ametnik või teenistuja on oma üksuse juhatajat keelekursustelt puutumisest nõuetekohaselt teavitanud, peab ta isiklikult tegema nõutavad haldustoimingud nende kursuste eest vastutavas koolitusüksuses, tagamaks et tema halduslikku seisundit vastavalt muudetaks, ja andma aru ka oma üksuses võimaliku puudumise eest.

(vt punktid 120 ja 121)

6.      Väidetava psühholoogilise ahistamisega seoses toimuva sisejuurdluse puhul, mida viiakse läbi Euroopa Parlamendi sisekorraeeskirjade kohaselt, mis puudutavad töökiusamise ja selle vältimise konsultatsioonikomiteed, ei ole konsultatsioonikomitee oma töös seotud rangete menetluseeskirjadega, mis kohustavad teda kaebaja teist korda ära kuulama, kui konsultatsioonikomitee ise ei pea seda vajalikuks. Tema ülesanne on konsulteerida ja tema arvamus ei kujuta endast kaebajat kahjustavat meedet. Lisaks ei ole eeldatav ohver ja eeldatav ahistaja konsultatsioonikomitees samal positsioonil. Eeldatav ahistaja peab saama ennast konsultatsioonikomiteele tema vastu eestitatud kaebuse vastu kaitsta, nagu on sätestatud nende sisekorraeeskirjade artikli 10 teises lõigus. Neil tingimustel ei tähenda asjaolu, et väidetavale ahistajale anti täiendav võimalus tema vastu esitatud väidetele vastamiseks, väidetava ohvri kaitseõiguste rikkumist või erapooletuse kohustuse rikkumist konsultatsioonikomitee poolt.

(vt punkt 147)