9. juunil 2011 esitatud hagi - Holcim (Saksamaa) ja Holcim versus komisjon
(Kohtuasi T-293/11)
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Hagejad: Holcim AG (Hamburg, Saksamaa) ja Holcim Ltd (Zürich, Šveits) (esindajad: Rechtsanwalt P. Niggemann ja Rechtsanwalt K. Gaßner)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
tühistada komisjoni 30. märtsi 2011. aasta otsus määruse (EÜ) nr 2003 artikli 18 lõike 3 kohaldamise menetluses; juhtum COMP/39520 - tsement ja sellega seotud tooted;
mõista kohtukulud välja kostjalt.
Väited ja peamised argumendid
Hagejad esitavad oma hagi põhjenduseks kaheksa väidet.
1. Esimene väide: vaidlustatud otsuse kehtetu teatavakstegemine
Hagejate sõnul oli kostja enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist saanud kõigilt asjaomastelt Holcim kontserni äriühingutelt volikirjad, millega oli antud esimesele hagejale esindusvolitus, ning deklaratsioonid, mis kinnitasid, et töökeeleks oli valitud inglise keel. Vaidlustatud otsus oli aga adresseeritud teisele hagejale ning "tehti teatavaks" esimesele hagejale, kuigi esimesel hagejal ei ole kunagi olnud teise hageja esindamise volitust. Hagejad lisavad, et äriühingu Holcim Ltd. ja enamuse teiste kontserni kuuluvate äriühingute töökeel on inglise keel, mistõttu ei olnud neil võimalik vaidlustatud otsusest piisaval määral aru saada.
2. Teine väide: liiga lühike tähtaeg teabe esitamiseks ja kostja keeldumine tähtaega pikendada
Hagejate sõnul nõutakse vaidlustatud otsuses hulgaliselt teavet (mis puudutab tehinguid, importi/eksporti, tootmist, turuosi jne) 15 kontserni kuuluva äriühingu kohta 10-aastase ajavahemiku jooksul. Hagejad, kes olid vaidlustatud otsuse eelnõust teadlikud, kinnitavad, et nad teatasid komisjonile detailselt ja piisavalt aegsasti, et teabe esitamiseks antud 12-nädalane tähtaeg on liiga lühike. Nad leiavad, et võttes arvesse menetluse kestust (peaaegu kaks ja pool aastat) ja nendepoolset head koostööd oleks ajapikendus olnud asjakohane. Kuigi hagejad nõustusid sellega, et menetlus jätkub inglise keeles, tegi kostja ise asja keeruliseks ja aeglustas andmete kogumist, koostades vaidlustatud otsuse saksa keeles: mistõttu ei saanud kaks kolmandikku kontserni äriühingutest korralikult tööd teha.
3. Kolmas väide: Holcimi kohustus esitada teavet, mida tal nõutavas vormis ei ole
Hagejad väidavad, et vaidlustatud otsus nõuab sisulist teavet, mida tal nõutavas vormis ei ole. Peale selle nõuab vaidlustatud otsus andmeid, mis erinevatel põhjustel - sh seoses andmetöötlussüsteemi vahetamisega - on võimalik koguda vaid suure vaevaga, nii ajaliselt kui ka töömahuliselt. Hagejad leiavad, et see töö on ulatuslikum kui nende teabe esitamise kohustus.
4. Neljas väide: põhjendamiskohustuse rikkumine
Hagejate sõnul ei ole ei uurimine ega uurimismeetodi (teabenõue trahvi ähvardusel ametliku otsuse kaudu) valik vaidlustatud otsuses piisavalt põhjendatud.
5. Viies väide: vahendite vajalikkuse tingimuse põhimõtte rikkumine
Hagejad väidavad, et nad on käesoleva hetkeni vastanud ammendavalt ja üksikasjalikult kõigile teabenõuetele, mis neile on adresseeritud, ning komisjonil ei olnud mingisugust alust eelistada mitteametlikule ja vähem rangele teabemenetlusele ametliku teabemenetlust (mille järgimata jätmine toob endaga kaasa trahvi määramise).
6. Kuues väide: nõutud teabe täpsustamise põhimõtte rikkumine
Hagejate sõnul ei ole mitmetes vaidlustatud otsuse punktides piisavalt täpsustatud, millist teavet nõutakse, mis tuleb hagejatele kahjuks.
7. Seitsmes väide: proportsionaalsuse üldpõhimõtte rikkumine
Pärast kaks aastat kestnud menetlust jääb kostja esitatud etteheide niivõrd ebaselgeks ja umbmääraseks, et hagejad peavad ebaproportsionaalseks, et neilt nõutakse nii suurel hulgal üksikasjalike andmete kogumist, seda enam, et võrreldavaid andmeid on erineval viisil juba korduvalt nõutud. Peale nende objektiivsete põhjuste on menetluse kestust (peaaegu kaks ja pool aastat) arvestades ilmselgelt ebaproportsionaalne kostja keeldumine tähtaega pikendada.
8. Kaheksas väide: kostjal ei ole pädevust äriühingu Holcim (Česko) a.s.-i suhtes seoses nende küsimustega, mis puudutavad Tšehhi Vabariigi Euroopa Liitu astumisele eelnenud perioodi
Hagejad kinnitavad, et kostja ei või nõuda teavet perioodi kohta, mis eelneb riigi Euroopa Liitu astumisele.
____________