14. aprillil 2009 esitatud hagi - Kreeka Vabariik versus komisjon

(Kohtuasi T-158/09)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Hageja: Kreeka Vabariik (esindajad: B. Karrà, I. Chalkìas ja S. Papaionannu)

Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

Tühistada või muuta vaidlustatud komisjoni 13. veebruari 2009. aasta otsus K(2009)810, "mis käsitleb EAGGF-i poolt rahastatud kulude kontrollimise raames rakendatavaid finantstagajärgi teatavatel ettevõtjapoolse eeskirjade eiramise juhtudel", osas, mis puudutab Kreeka Vabariiki;

tagastada hagejale 50% määruse nr 1290/2005 artikli 32 lõike 5 alusel kinnipeetud summast juhtudel 3, 4, 6-13 (v.a 7), mil eeskirjade eiramist ei toimunud ja juhul 2, mil võlgnik ei ole maksevõimeline;

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Komisjon kohaldas 13. veebruari 2009. aasta otsusega K(2009)810, "mis käsitleb EAGGF-i poolt rahastatud kulude kontrollimise raames rakendatavaid finantstagajärgi teatavatel ettevõtjapoolse rikkumise juhtudel" hageja suhtes finantskorrigeerimist summas 13 348 979,02 eurot hooletuse tõttu, mida Kreeka ametiasutused on komisjoni väitel üles näidanud nelja aasta jooksul alates eeskirjade rikkumise esmakordsest tuvastamisest, ja kuna nad ei ole tagasi nõudnud summasid, mis maksti alusetult viiele veini- ja puuvillatootmise jm valdkondades tegutsevale ettevõtjale ja kaheksale oliiviõli tarbimise toetuskavas osalenud standarditud ettevõtjale.

Kreeka Vabariik toob oma esimeses, üldises tühistamise toetuseks esitatud väites esile, et kõigil 13 uuritud juhul puudub kehtiv õiguslik alus korrektsiooni määramiseks, sest komisjon tõlgendas ja kohaldas vääralt määruse (EÜ) nr 1290/2005¹ artikli 31 lõiget 1 ja artikli 32 lõiget 8, mida käesoleval juhul tuleb kohaldada. Hageja väidab ka, et komisjon tegi olulise ilmselge vea ja hindas faktilisi asjaolusid vääralt seoses Kreeka pädevate ametiasutuste aktidega ning lisaks, et vaidlustatud otsuse põhjendused, mis tuginevad väärale eeldusele, et nelja-aastane ajavahemik alates esmakordsest eeskirjade eiramise tuvastamisest möödus ilma, et oleks algatatud tagasinõudmise menetlust üldse või kehtivat tagasinõudmise menetlust, ei vasta EÜ artiklis 253 esitatud nõuetele, sest need on lünklikud, ebapiisavad ja ebamäärased ning nendega ei ole ümber lükatud Kreeka poolt kahepoolsetes konsultatsioonides ja lepitusorganis toimunud menetluses esitatud argumente.

Teises väites tühistamise toetuseks väidab hageja, et komisjon eksis, kui jättis neljal juhul kohaldamata määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 32 lõike 5 punkti e ja lõike 6 punktid a ja b sama artikli lõigete 1 ja 8 asemel, mille tulemusel jäid asjaomased kulud hageja katta selle asemel, et jääda EAGGF-i katta.

Kolmanda tühistamisväitega järeldab hageja, et määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikkel 32, millega on kehtestatud aastane tähtaeg alates tagasinõudmiseks kõikide siseriiklike ja ühenduse õigusaktidega ettenähtud haldus- või kohtumenetlusi eeskirjade eiramise esmakordsest halduslikust või kohtulikust tuvastamisest, puudutab üksnes eeskirjade eiramisi, mis toimusid pärast asjaomase määruse jõustumist ega saa puudutada eeskirjade eiramisi, mis toimusid 10 aastat varem, s.o ajal, mis kehtisid teised õigusnormid, millega sellist tähtaega ei olnud ette nähtud, piirates kontrolli mõistliku tähtajaga.

Neljanda tühistamisväitega kinnitab hageja, et komisjoni nõue, et ta kataks kõnealused summad pärast seda, kui väidetavast eeskirjade eiramisest on möödunud 15 kuni 20 aastat, on aegunud ülemäära pika menetluse tõttu või on rikutud õiguskindluse põhimõtet.

Lõpuks toob hageja viienda tühistamisväitega esile asjaolu, et kuna juhtudel 3, 4, 6, 8-13 ei ole toimunud ühtegi eeskirjade eiramist, siis kehtib määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikli 31 lõikes 4 ette nähtud 24 kuu reegel kõikide tagasinõudmise juhtude suhtes ning seetõttu on tehtud viga, kui asjaomased summad, mis pärinevad palju varasemast ajast, kui 24 kuud kontrolli tulemuste avaldamisest, on jäetud tema kanda, ja seepärast tuleb otsus tühistada.

____________

¹ - Nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrus (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (ELT L 209, lk 1).