Kohtuasi T‑171/12

Peri GmbH

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Ühenduse ruumilise kaubamärgi taotlus – Talrepi kuju – Absoluutne keeldumispõhjus – Eristusvõime puudumine – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt b

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (kaheksas koda), 25. september 2014

1.      Ühenduse kaubamärk – Kaebemenetlus – Liidu kohtule esitatud hagi – Üldkohtu pädevus – Apellatsioonikodade otsuste õiguspärasuse kontrollimine – Otsuse tühistamine või muutmine pärast selle tegemist ilmnenud põhjustel – Välistamine

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 65 lõige 2 ja artikkel 76)

2.      Ühenduse kaubamärk – Kaebemenetlus – Liidu kohtule esitatud hagi – Kaupade ja teenuste nimekirja piiramine pärast apellatsioonikoja otsuse tegemist – Tagajärjed

(Üldkohtu kodukord, artikli 135 lõige 4; nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 43 lõige 1)

3.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Kaubamärk, millel puudub eristusvõime – Eristusvõime hindamine – Kriteeriumid

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 7 lõike 1 punkt b)

4.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Kaubamärk, millel puudub eristusvõime – Kauba enda kujutisest koosnev ruumiline kaubamärk – Eristusvõime – Hindamiskriteeriumid

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 7 lõike 1 punkt b)

5.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Kaubamärk, millel puudub eristusvõime

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 7 lõike 1 punkt b)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 13 ja 14)

2.      Üldjuhul ei saa ühenduse kaubamärgi taotluses esitatud kaupade või teenuste nimekirja piiramine määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 43 lõike 1 tähenduses, mis leiab aset pärast Üldkohtus vaidlustatud apellatsioonikoja otsuse tegemist, mõjutada kõnealuse otsuse õiguspärasust, mida ainsana on Üldkohtus vaidlustatud. Siiski tuleb ka märkida, et Üldkohtus võib Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) apellatsioonikoja otsuse teatud juhul vaidlustada ka üksnes teatavate kaupade või teenuste osas, mis kuuluvad ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluses esitatud nimekirja. Sellisel juhul muutub asjaomane otsus muude samas nimekirjas esitatud kaupade ja teenuste osas lõplikuks.

Seega võib kaubamärgitaotleja Üldkohtule esitatud avaldust, mis on seega esitatud pärast apellatsioonikoja otsust ning mille kohaselt taotleja võtab oma taotluse teatavate esialgses taotluses märgitud kaupade osas tagasi, tõlgendada avaldusena, mille kohaselt vaidlustatud otsust vaidlustatakse üksnes ülejäänud kaupade osas, või osalise loobumisena, kui selline avaldus on esitatud Üldkohtu menetluse hilisemas staadiumis.

Kui aga kaubamärgitaotleja ei soovi ühenduse kaubamärgi taotlusega hõlmatavate kaupade nimekirja piiramisega jätta sellest nimekirjast üht või mitut kaupa välja, vaid soovib muuta kaupade teatavat omadust või omadusi, ei saa välistada, et nimetatud muutmine avaldab mõju ühtlustamisameti talituste haldusmenetluses teostatud ühenduse kaubamärgi kontrollimisele. Sellises olukorras tähendaks Üldkohtu hagimenetluse staadiumis sellise muutmise lubamine hagi eseme muutmist kohtumenetluse käigus, mis on Üldkohtu kodukorra artikli 135 lõike 4 kohaselt keelatud. Seetõttu ei või Üldkohus hagi põhjendatuse kontrollimisel sellist piiramist arvesse võtta.

(vt punktid 18–21)

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 31 ja 32)

4.      Kauba enda välimusest koosnevate kaubamärkide eristusvõime hindamise kriteeriumid ei erine nendest, mida kohaldatakse teiste kaubamärgiliikide suhtes. Ometi ei pruugi nende kriteeriumide kohaldamisel asjaomane avalikkus tajuda kauba enda välimusest koosnevat ruumilist kaubamärki samamoodi kui sõna‑ või kujutismärki, mis koosneb tähisest, mis ei sõltu selle kauba välimusest, mida ta tähistab. Igasuguse kujutis‑ või sõnalise osa puudumisel ei tee keskmised tarbijad nimelt harilikult kauba päritolu kohta järeldusi kauba kuju või selle pakendi kuju alusel, mistõttu võib ruumilise kaubamärgi eristusvõimet olla seega raskem tõendada kui sõna‑ või kujutismärgi puhul. Peale selle on seda tõenäolisem, et kujul puudub eristusvõime määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 7 lõike 1 punkti b tähenduses, mida enam see kuju, mille registreerimist taotletakse, meenutab kuju, mis on asjaomase kauba puhul kõige tõenäolisem. Neil asjaoludel on määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti b tähenduses eristusvõime ainult kaubamärgil, mis oluliselt erineb asjaomases sektoris keskmiselt normiks ja tavaks olevast ning võib seega täita oma peamist ülesannet, milleks on päritolu tähistamine.

(vt punktid 33–35)

5.      Asjaomaste kaupade suhtes puudub määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 7 lõike 1 punkti b tähenduses eristusvõime talrepi kujust koosneval ruumilisel kaubamärgil, mille registreerimist taotletakse Nizza kokkuleppe klassidesse 6 ja 19 kuuluvate järgmiste kaupade jaoks: „metallist betooniraketised ja nende tarvikud” ning „betooniraketised ja nende tarvikud, mis ei ole metallist”, kuna asjatundjatest koosneva liidu avalikkuse jaoks on kujutatud klambril üksnes väikesed erinevused muude seda liiki kaupadega võrreldes. Kõnealune klamber ei näi olevat sedavõrd ebatavaline, et juba ainuüksi selle ruumiline kujutis annaks alust käsitada taotletavat kaubamärki nii, et sellel on olemuslik võime eristada sellega hõlmatavaid kaupu konkurentide omadest.

(vt punktid 37, 38 ja 43)