EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda)
16. mai 2019(*)
Eelotsusetaotlus – Keskkond – Jäätmesaadetis – Määrus (EÜ) nr 1013/2006 – Jäätmed, mille puhul kohaldatakse kirjaliku etteteatamise ja nõusoleku menetlust – Saadetiste edasitoimetamine Euroopa Liidu piires – Artikli 1 lõike 3 punkt b – Kohaldamisalast väljajätmine – Laevade pardal tekkinud jäätmed – Avarii tagajärjel laeva pardal olevad jäätmed
Kohtuasjas C‑689/17,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Landgericht München I (Müncheni I esimese astme kohus, Saksamaa) 29. novembri 2017. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 8. detsembril 2017, menetluses
Conti 11. Container Schiffahrts-GmbH & Co. KG MS „MSC Flaminia“
versus
Land Niedersachsen,
EUROOPA KOHUS (viies koda),
koosseisus: koja president E. Regan, kohtunikud C. Lycourgos (ettekandja), E. Juhász, M. Ilešič ja I. Jarukaitis,
kohtujurist: H. Saugmandsgaard Øe,
kohtusekretär: osakonna juhataja D. Dittert,
arvestades kirjalikku menetlust ja 25. oktoobri 2018. aasta kohtuistungil esitatut,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
– Conti 11. Container Schiffahrts-GmbH & Co. KG MS „MSC Flaminia“, esindajad: Rechtsanwalt J.-E. Pötschke ja Rechtsanwalt W. Steingröver,
– Land Niedersachsen, esindajad: advocaat R. van der Hout ja Rechtsanwalt H. Jacobj,
– Euroopa Komisjon, esindajad: A. C. Becker, E. Sanfrutos Cano ja L. Haasbeek,
olles 24. jaanuari 2019. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta (ELT 2006, L 190, lk 1) artikli 1 lõike 3 punkti b tõlgendamist.
2 Taotlus on esitatud Conti 11. Container Schiffahrts-GmbH & Co. KG MS „MSC Flaminia“ (edaspidi „Conti“) ja Land Niedersachseni (Alam-Saksi liidumaa, Saksamaa) vahelises kohtuvaidluses, mis puudutab Alam-Saksi liidumaa poolt Contile pandud kohustust rakendada etteteatamismenetlust seoses jäätmete veoga, mis olid laeva MSC Flaminia (edaspidi „Flaminia“) pardal avarii tagajärjel.
Õiguslik raamistik
Liidu õigus
Jäätmedirektiivid
3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiivi 2006/12/EÜ jäätmete kohta (ELT 2006, L 114, lk 9) artikli 1 lõikes 1 oli sätestatud:
„Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
a) jäätmed – I lisas loetletud kategooriatesse kuuluvad mis tahes ained või esemed, mille valdaja ära viskab, kavatseb ära visata või on kohustatud ära viskama;
[…]“.
4 Direktiivi 2006/12 kehtetuks tunnistanud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. aasta direktiivi 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT 2008, L 312, lk 3), artiklis 3 on sätestatud:
„Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „jäätmed“ – mis tahes ained või esemed, mille valdaja ära viskab, kavatseb ära visata või on kohustatud ära viskama;
[…]“.
Määrus nr 1013/2006
5 Määruse nr 1013/2006 põhjendused 1, 7 ja 14 on sõnastatud järgmiselt:
„(1) Käesoleva määruse põhieesmärk ja -komponent on keskkonnakaitse; määruse mõju rahvusvahelisele kaubandusele on teisejärguline.
[…]
(7) Jäätmesaadetiste järelevalve ja kontroll on vaja korraldada viisil, mis võtaks arvesse vajadust säilitada, kaitsta ja parandada keskkonna ja inimeste tervise kvaliteeti ning mis soodustab käesoleva määruse ühtsemat kohaldamist kogu [liidus].
[…]
(14) Kõrvaldamistoiminguteks ettenähtud jäätmete saadetiste ning selliste taaskasutustoiminguteks ettenähtud jäätmete saadetiste puhul, mida ei ole III, IIIA ja IIIB lisas loetletud, tuleb tagada optimaalne järelevalve ja kontroll, nõudes selliste saadetiste jaoks eelnevat kirjalikku luba. Selline menetlus peaks omakorda sisaldama eelnevat teatamist, mis võimaldab pädevatel asutustel saada nõuetekohaselt teavet, nii et nad saavad võtta kõik inimeste tervise ja keskkonna kaitseks vajalikud meetmed. Samuti peaks eelnev teatamine võimaldama pädevatel asutustel esitada sellise saadetise kohta põhjendatud vastuväiteid.“
6 Määruse artiklis 1 on sätestatud:
„1. Käesolevas määruses kehtestatakse menetlused ja kontrollimeetmed jäätmesaadetistele olenevalt nende päritolust, sihtkohast ja marsruudist, veetavate jäätmete liigist ja käitlusviisist sihtkohas.
[…]
3. Käesoleva määruse reguleerimisalasse ei kuulu:
a) laevadest ja kaldast eemal asuvatelt platvormidelt normaalse tegevuse tagajärjel tekkinud jäätmete, sealhulgas heitvee ja jääkide kaldale mahalaadimine, juhul kui need jäätmed on [2. novembril 1973 Londonis allkirjastatud ja 17. veebruari 1978. aasta protokolliga täiendatud] rahvusvahelise konventsiooni laevade põhjustatud merereostuse vältimise kohta (MARPOL 73/78) või muude kehtivate rahvusvaheliste lepingute objektid;
b) sõidukite, rongide, lennukite ja laevade pardal tekkinud jäätmed kuni nende mahalaadimiseni taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil;
[…]“.
7 Määruse artiklis 2 on sätestatud:
„Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) jäätmed – nagu on määratletud direktiivi [2006/12] artikli 1 lõike 1 punktis a;
[…]
34) saadetis – jäätmevedu jäätmete taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil […]
[…]“.
8 Määruse artikli 3 lõikes 1 on sätestatud:
„Järgmiste jäätmesaadetiste puhul kasutatakse käesolevas jaotises sätestatud kirjaliku etteteatamise ja nõusoleku menetlust:
a) kui kõrvaldamistoiminguteks on määratud:
kõik jäätmed;
b) kui taaskasutamistoiminguteks on määratud:
i) IV lisas loetletud jäätmeliigid, mille hulka kuuluvad ka [22. märtsil 1989 allkirjastatud ning nõukogu 1. veebruari 1993. aasta otsusega 93/98/EMÜ (EÜT 1993, L 39, lk 1; ELT eriväljaanne 11/18, lk 301) Euroopa Majandusühenduse nimel heaks kiidetud ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli] Baseli konventsiooni II ja VIII lisas loetletud jäätmeliigid;
ii) IVA lisas loetletud jäätmeliigid;
iii) jäätmeliigid, mis ei ole liigitatud III, IIIB, IV ja IVA lisa ühegi kande kohaselt;
iv) jäätmete segud, mis ei ole liigitatud III, IIIB, IV või IVA lisa ühegi kande kohaselt, kuid on loetletud IIIA lisas.“
9 Määruse nr 1013/2006 artiklis 4 on sätestatud:
„Kui teataja kavatseb lähetada jäätmeid artikli 3 lõike 1 punktide a ja b kohaselt, esitab ta selle kohta eelnevalt kirjaliku teate lähtekoha pädevale asutusele ja selle kaudu ning kui ta esitab koondteate, siis peab see olema kooskõlas artikliga 13.
Teate esitamisel peavad olema täidetud järgmised nõuded.
1) Teatamis- ja saatedokumendid
Teatamine toimub järgmiste dokumentide abil:
a) IA lisas toodud teatamisdokument ja
b) IB lisas toodud saatedokument.
Teate esitamiseks peab teataja täitma teatamisdokumendi ja vajadusel ka saatedokumendi.
[…]
Teatamis- ja saatedokument väljastatakse teatajale lähtekoha pädeva asutuse poolt.
[…]“.
Saksa õigus
10 Vastavalt 24. veebruari 2012. aasta jäätmete ringlussevõtu edendamise ja keskkonnahoidliku kõrvaldamise tagamise seaduse (Gesetz zur Förderung der Kreislaufwirtschaft und Sicherung der umweltverträglichen Bewirtschaftung von Abfällen (Kreislaufwirtschaftsgesetz – KrWG); BGBl. 2012 I, lk 212) § 2 lõike 2 punktile 13 ei kohaldata selle seaduse sätteid laevajäätmete ja lastijäätmete kogumise ja üleandmise suhtes, kui seda reguleerib rahvusvahelistele või riigiülestele konventsioonidele tuginedes föderaal- või liidumaa õigus.
11 Alam-Saksi liidumaa jäätmeseaduse (Niedersächsisches Abfallgesetz) § 32 sätestab:
„Käesolevas seaduses kasutatakse järgmisi mõisteid:
[…]
6. Laevajäätmed:
a) kõik jäätmed (sealhulgas reovesi ja jäägid, v.a lastijäätmed), mis tekivad veesõiduki töö käigus ja kuuluvad [MARPOL 73/78 konventsiooni] I, IV ja V lisa kohaldamisalasse, ning
b) lastiga seotud jäätmed, mis on määratletud [MARPOL 73/78 konventsiooni] rakendamise juhiste punktis 1.7.5;
7. lastijäätmed – kõik laeva pardal lastiruumides või mahutites oleva lasti jäägid, mis jäävad järele pärast mahalaadimise ja koristustööde lõpetamist, sealhulgas laadimis-/mahalaadimisülejäägid ja mahapudenenud prügi.“
12 Alam-Saksi liidumaa jäätmeseaduse § 35 lõike 1 kohaselt on laevajuht kohustatud enne sadamast väljumist laadima kõik pardal olevad laevajäätmed maha sadama vastuvõtuseadmesse. Seaduse § 36 lõige 1 näeb lastiga seotud jäätmete puhul ette sama kohustuse.
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus
13 Flaminia on Contile kuuluv konteinerlaev, mis sõitis põhikohtuasjas kõnealusel perioodil Saksa lipu all.
14 Kui see konteinerlaev, millele oli laaditud 4808 konteinerit, millest 151 olid nn ohtlikud ained, oli teel Charlestonist (USA) Antwerpeni (Belgia), puhkes 14. juulil 2012 pardal tulekahju koos plahvatustega. Pärast tulekahju kustutamist sai Conti 21. augustil 2012 loa konteinerlaeva pukseerimiseks Saksa vetesse. Havariekommando (Saksamaa Merepäästeamet) 25. augusti 2012. aasta kirjaga kohustati Contit koostama edasise tegevuse kava ja nimetama asjaomaste meetmete võtmiseks võimalikud koostööpartnerid.
15 9. septembril 2012 pukseeriti laev Wilhelmshavenisse (Saksamaa).
16 Conti lubas Saksamaa ametiasutustele, et ta tagab laeva ohutu veo Mangalias (Rumeenia) asuvasse laevaremonditehasesse ja tagab laeva pardal leiduvate ainete nõuetekohase käitlemise.
17 Niedersächsisches Umweltministerium (Alam-Saksi liidumaa keskkonnaministeerium) teatas 30. novembri 2012. aasta kirjaga Contile, et laev ise „ning pardal leiduv kustutusvesi ja setted ning metallimurd tuleb liigitada jäätmeteks“ ning et järelikult on vajalik etteteatamismenetlus. Conti vaidlustas selle hinnangu 3. detsembri 2012. aasta kirjaga.
18 Gewerbeaufsichtsamt Oldenburg (Oldenburgi töö-, keskkonna- ja tarbijakaitseinspektsioon, Saksamaa) (edaspidi „inspektsioon“) tegi 4. detsembri 2012. aasta otsusega Contile kohustuseks viia pardal leiduva metallimurru ja setete ning lastijäätmetega segunenud kustutusvee tõttu läbi etteteatamismenetlus. Peale selle keelati Contil laeva enne etteteatamismenetluse lõppu ja kontrollitava saksakeelse jäätmekõrvalduskava esitamist toonasest asukohast eemaldada.
19 21. detsembriks 2012 oli terveks jäänud last laevast maha laaditud ja antud kinnitus laeva merekõlblikkuse kohta lainekõrgusel kuni 6 meetrit.
20 Kustutusvee Taani toimetamiseks algatati ja lõpetati etteteatamismenetlus. 18. veebruaril 2013 alustati kustutusvee väljapumpamise töid. Kui oli selge, kui suurt hulka setetega segunenud kustutusveest ei ole võimalik välja pumbata, algatati 26. veebruaril 2013 järgmine teatamismenetlus Rumeenia suhtes.
21 Sadamast väljumise luba, mida taotleti 4. märtsiks 2013, anti 1. märtsil 2013. Enne sadamast väljumist oli vaja maha laadida veel 30 konteinerit jäätmetega, mis võttis aega kuni 7. märtsini 2013. Pärast Rumeenia suhtes algatatud teatamismenetluse lõpetamist sai laev 15. märtsil 2013 teele asuda. Rumeenias tuvastati, et pardal oli veel ligikaudu 24 000 tonni jäätmeid.
22 Conti esitas 4. jaanuaril 2013 inspektsioonile vaide 4. detsembri 2012. aasta otsuse peale. Sisuliselt väitis ta, et määrusega nr 1013/2006 ette nähtud etteteatamismenetlus ei ole tema puhul kohustuslik, sest ta ei kuulu selle määruse kohaldamisalasse, ning täpsustas, et ta nõustus selle menetluse algatama vaid viivituse vältimiseks. Inspektsioon tõdes 3. aprilli 2013. aasta otsuses, et vaide ese on ära langenud.
23 Seejärel esitas Conti kaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtusse, nõudes hüvitise väljamõistmist Alam-Saksi liidumaalt talle tekitatud kahju eest, mis seisnes eeskätt etteteatamismenetluse kuludes, mis tal tuli kanda. Conti leiab, et laeva sisemuses leiduvate ainete liigitamine jäätmeteks ja sellest tulenev korraldus viia läbi menetlus oli õigusvastane. Seoses sellega väidab ta, et riigisisese õiguse kohast käitluskava ei oleks tohtinud nõuda, sest riigisisese õiguse kohaldamine on määrusega nr 1013/2006 vastuolus, kui laeva pardal olevad jäätmed on määratud taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks teises liikmesriigis.
24 Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et kui Conti väidetav kahju hõlmab etteteatamismenetluse läbiviimise kulusid, siis on kahjuhüvitise saamise õiguse olemasolu eelduseks see, et määrus nr 1013/2006 ei ole põhikohtuasjas kõne all oleva laevaga toimunud avarii jääkidele kohaldatav. Kulud tekkisid vaid seetõttu, et inspektsioon nõudis teatamismenetluse läbiviimist.
25 Nimetatud kohus leiab, et määruse nr 1013/2006 artikli 3 lõike 1 tähenduses etteteatamismenetluse läbiviimine oli vajalik, sest jäätmed tuli vedada Saksamaalt Rumeeniasse. Ent ta kahtleb, kas määruse artikli 1 lõike 3 punktis b ette nähtud erandsäte oli kohaldatav, ning rõhutab, et sellisel juhul oleks põhikohtuasjas käsitletav jäätmesaadetis jäänud määruse kohaldamisalast välja. Selle kohta leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et ei selle sätte sõnastusest – mis kasutab väljendit „laevade pardal tekkinud jäätmed“ – ega ka määruse nr 1013/2006 ettevalmistavatest materjalidest, määruse põhjendustest ega määruse ülesehitusest ei tulene, et avarii tagajärjel tekkinud jäätmed ja jäägid peaksid kuuluma erandsätte kohaldamisalasse.
26 Nendel asjaoludel otsustas Landgericht München I (Müncheni I esimese astme kohus, Saksamaa) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:
„Kas laevaõnnetuse tagajärjel laeva pardale jäänud metallimurrust ning setete ja lastijääkidega segunenud kustutusveest koosnevad jäägid on „sõidukite, rongide, lennukite ja laevade pardal tekkinud jäätmed“ määruse nr 1013/2006 artikli 1 lõike 3 punkti b tähenduses?“
Menetluse suulise osa uuendamise taotlus
27 Pärast kohtujuristi ettepaneku esitamist taotles Alam-Saksi liidumaa Euroopa Kohtu kantseleile 5. aprillil 2019 esitatud dokumendis menetluse suulise osa uuendamist.
28 Taotluse põhjendamiseks väitis Alam-Saksi liidumaa sisuliselt, et Euroopa Kohtus ei ole veel tõeliselt vaieldud põhikohtuasja lahendamiseks otsustava tähtsusega küsimuse üle, st selle üle, kas määrus nr 1013/2006 on selle artikli 1 lõike 3 punkti b arvestades kohaldatav ka juhul, kui laev on avamerel. Alam-Saksi liidumaa arvates tekitab selle määruse kohaldamine Flaminia esimesele, avamerel toimunud reisietapile küsimuse, kas see määrus on kooskõlas rahvusvahelise avaliku õigusega, täpsemalt Baseli konventsiooniga. Alam-Saksi liidumaa lisab, et kui suulist menetlust ei uuendata, võib edaspidi osutuda vajalikuks uue eelotsusetaotluse esitamine.
29 Seoses sellega olgu märgitud, et kodukorra artikli 83 kohaselt võib Euroopa Kohus igal ajal, olles kohtujuristi ära kuulanud, avada või uuendada määrusega menetluse suulise osa, eelkõige kui ta leiab, et tal ei ole piisavalt teavet või kui pool on pärast suulise osa lõpetamist esitanud uue asjaolu, millel on otsustav tähtsus Euroopa Kohtu lahendile, või kui asja lahendamisel tuleks tugineda argumendile, mille üle pooled või Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikud ei ole vaielnud.
30 Käesoleval juhul ei ole Alam-Saksi liidumaa aga esitanud menetluse suulise osa uuendamise taotluses ühtegi uut asjaolu, vaid palub sisuliselt, et Euroopa Kohus vastaks kahele küsimusele, mida eelotsusetaotluse esitanud kohus ei ole esitanud ning mis puudutavad esiteks määruse nr 1013/2006 kohaldatavust juhul, kui laev on avamerel, ja teiseks määruse artikli 1 lõike 3 punkti b kehtivust Baseli konventsiooni seisukohalt.
31 Lisaks on Euroopa Kohtul kohtuasja lahendamiseks piisavalt teavet ning tal ei tule käesoleva asja lahendamisel tugineda argumendile, mille üle pooled või Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikud ei ole vaielnud.
32 Neil asjaoludel leiab Euroopa Kohus, olles kohtujuristi ära kuulanud, et puudub alus menetluse suulise osa uuendamiseks.
Eelotsuse küsimuse analüüs
33 Oma küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas määruse nr 1013/2006 artikli 1 lõike 3 punkti b tuleb tõlgendada nii, et selliseid laevaõnnetuse tagajärjel laeva pardale jäänud metallimurrust ning setete ja lastijääkidega segunenud kustutusveest koosnevaid jääke, nagu on kõne all põhikohtuasjas, tuleb pidada laevade pardal tekkinud jäätmeteks selle sätte tähenduses.
34 Kõigepealt olgu täpsustatud, et eelotsusetaotlusest nähtuvalt kuuluvad põhikohtuasjas kõne all olevad jäägid, kuna tegemist on ainete või esemetega, mille valdaja kavatseb kasutuselt kõrvaldada, mõiste „jäätmed“ alla määruse nr 1013/2006 artikli 2 punkti 1 tähenduses, mis viitab selle mõiste sisuliselt analoogsele määratlusele direktiivi 2006/12 artikli 1 lõike 1 punktis a, mis on asendatud direktiivi 2008/98 artikli 3 lõikega 1.
35 Sellise täpsustuse esitamise järel tuleb märkida, et määruse nr 1013/2006 artikli 1 lõike 3 punkt b jätab määruse kohaldamisalast välja sõidukite, rongide, lennukite ja laevade pardal tekkinud jäätmed kuni nende mahalaadimiseni taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil.
36 Nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, järeldub sellest, et juhul, kui põhikohtuasjas kõne all olevaid jäätmeid tuleb pidada selle sättega hõlmatuks, ei olnud määrus nr 1013/2006 nende suhtes kohaldatav kuni hetkeni, mil need eemaldati laevast nende taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil.
37 Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb liidu õiguse sätte tõlgendamisel arvestada mitte üksnes sätte sõnastust, vaid ka selle konteksti ning eesmärke, mida taotleb õigusakt, mille osa see säte on (17. oktoobri 2018. aasta kohtuotsus Günter Hartmann Tabakvertrieb, C‑425/17, EU:C:2018:830, punkt 18 ja seal viidatud kohtupraktika).
38 Lisaks olgu märgitud, et kuna määruse nr 1013/2006 artikli 1 lõike 3 punkt b näeb ette erandi määruse sätete kohaldamisest, tuleb seda põhimõtteliselt tõlgendada kitsalt. Sellegipoolest ei tähenda kitsa tõlgendamise nõue seda, et selles sättes ette nähtud erandi ulatuse piiritlemiseks kasutatud sõnastust peaks tõlgendama nii, et selle sätte toime kaob (vt analoogia alusel 11. septembri 2014. aasta kohtuotsus Fastweb, C‑19/13, EU:C:2014:2194, punkt 40 ja seal viidatud kohtupraktika).
39 Esiteks, mis puudutab määruse nr 1013/2006 artikli 1 lõike 3 punkti b sõnastust, siis sellest sättest nähtuvalt peavad määruse kohaldamisalast väljajätmiseks olema jäätmed tekkinud laeva pardal ega tohi olla maha laaditud.
40 Seoses sellega olgu toonitatud, et selles sättes ei ole mingit märget jäätmete päritolu või nende laeval tekkimise viisi kohta.
41 Nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 47 märkis, on liidu seadusandja täpsustanud määruse nr 1013/2006 artikli 1 lõike 3 punktis b ainult koha, kus peavad jäätmed olema tekkinud – s.o laeva pardal –, seadmata erilisi tingimusi selle kohta, millistel asjaoludel peavad need jäätmed olema tekkinud.
42 Teisalt osutab artikli 1 lõike 3 punktis b kasutatud sõnade „kuni nende mahalaadimiseni“ tavatähendus sellele, et laeva puhul on see säte kohaldatav ainult nii kaua, kuni jäätmed ei ole laevast ära viidud, et saata need taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks.
43 Määruse nr 1013/2006 artikli 1 lõike 3 punkti b sõnastusest tuleneb seega, et selles sättes ette nähtud väljajätmine määruse kohaldamisalast kehtib laeva pardal tekkinud jäätmete suhtes, sõltumata nende tekkimise asjaoludest, kuni hetkeni, mil need jäätmed viiakse nende taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks laevast ära.
44 Teiseks, sellist järeldust kinnitab sätte kontekst. Nimelt näeb määruse artikli 1 lõike 3 punkt a ette laevadest normaalse tegevuse tagajärjel tekkinud jäätmete, sealhulgas heitvee ja jääkide kaldale mahalaadimise, juhul kui need jäätmed on MARPOL 73/78 või muude kehtivate rahvusvaheliste lepingute objektid.
45 Erinevalt määruse nr 1013/2006 artikli 1 lõike 3 punkti b sõnastusest peab määruse artikli 1 lõike 3 punkt a niisiis sõnaselgelt silmas laevas normaalse tegevuse tagajärjel tekkinud jäätmeid, mis kinnitab seda, et esimesena nimetatud sättes ette nähtud erand, mis sellist täpsustust ei sisalda, hõlmab laeva pardal tekkinud jäätmeid nende tekkimise asjaoludest sõltumata.
46 Kolmandaks, seda määruse nr 1013/2006 artikli 1 lõike 3 punkti b sõnastusest ja kontekstist lähtuvat tõlgendust ei sea kahtluse alla määruse eesmärk.
47 On tõsi, et määruse nr 1013/2006 artikli 1 lõikest 1 ja põhjendusest 7 nähtub, et määrus näeb ette jäätmesaadetistele kohaldatavad menetlused ja kontrollimeetmed viisil, mis võtab arvesse vajadust säilitada, kaitsta ja parandada keskkonna ja inimeste tervise kvaliteeti. Eelkõige selgub määruse artikli 3 lõikest 1 ja artikli 4 lõikest 1 – koostoimes määruse põhjendusega 14 –, et kõrvaldamiseks määratud jäätmete või taaskasutamiseks määratud ohtlike jäätmete ühest liikmesriigist teise saatmisest tuleb eelnevalt teatada pädevatele asutustele, et neil oleks võimalus võtta vajalikud meetmed inimeste tervise ja keskkonna kaitseks (26. novembri 2015. aasta kohtuotsus Total Waste Recycling, C‑487/14, EU:C:2015:780, punkt 29 ja seal viidatud kohtupraktika).
48 Ent see määrusega nr 1013/2006 taotletav keskkonnakaitse eesmärk ei nõua, et hoolimata määruse artikli 1 lõikes 3 punktis b sätestatud selgest erandist alluks laeva pardal juhuslikult tekkinud jäätmete vedu määruses sätestatud reeglitele, eeskätt määruse artikli 3 lõike 1 kohasele etteteatamise ja eelneva kirjaliku nõusoleku saamise kohustusele. Võttes arvesse seda liiki jäätmete ootamatut ja ettenägematut tekkimist, oleks laeva eest vastutaval isikul praktikas võimatu või ülimalt raske saada õigel ajal teavet, mida on vaja, et rakendada nõuetekohaselt neid reegleid, mille eesmärk on tagada jäätmesaadetiste järelevalve ja tõhus kontroll selle määruse tähenduses.
49 Niisiis ei ole selliste avarii tagajärjel tekkinud jäätmete puhul, nagu on kõne all põhikohtuasjas, laeva eest vastutaval isikul enne sadamas sildumist tõenäoliselt võimalik saada ja esitada kogu teavet, mis on määruse nr 1013/2006 IA ja IB lisas esitatud vormide kohaselt nõutav ja mis puudutab eeskätt jäätmete nimetust, koostist ja identifitseerimist ning kavandatud kõrvaldamis- või taaskasutamistoiminguid.
50 Olgu lisatud, et nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 65 märkis, võib avamereavarii tõttu laeva pardal tekkinud jäätmetele määruse nr 1013/2006 kohaldamine viivitada laeva sisenemist turvalisse sadamasse, mis suurendaks merereostuse ohtu ja oleks vastuolus määruse eesmärgiga.
51 Tuleb siiski rõhutada, et määruse nr 1013/2006 artikli 1 lõike 3 punktis b ette nähtud erand ei ole kohaldatav laeva eest vastutava isiku poolsete kuritarvituste korral. Sellised kuritarvitused võivad eelkõige seisneda tegudes, mille eesmärk on ülemäära ja põhjendamatult viivitada jäätmete mahalaadimist nende taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil. Niisugust viivitust tuleks hinnata eelkõige lähtuvalt jäätmete laadist ja ohu suurusest keskkonnale ja inimeste tervisele.
52 Kuna käesoleval juhul tekkisid põhikohtuasjas kõne all olevad jäätmed avarii tõttu Flaminia pardal, mis juhtus ajal, mil laev oli avamerel, siis tuleb neid jäätmeid pidada laeva pardal tekkinud jäätmeteks määruse nr 1013/2006 artikli 1 lõike 3 punkti b tähenduses. Järelikult on see säte neile jäätmetele kohaldatav kuni hetkeni, mil need jäätmed viiakse nende taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil laevast ära.
53 Eeltoodud kaalutlustest nähtuvalt tuleb määruse nr 1013/2006 artikli 1 lõike 3 punkti b tõlgendada nii, et selliseid laevaõnnetuse tagajärjel laeva pardale jäänud metallimurrust ning setete ja lastijääkidega segunenud kustutusveest koosnevaid jääke, nagu on kõne all põhikohtuasjas, tuleb pidada selle sätte tähenduses laeva pardal tekkinud jäätmeteks, mis on seetõttu määruse kohaldamisalast välja jäetud kuni nende mahalaadimiseni taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil.
Kohtukulud
54 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (viies koda) otsustab:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta artikli 1 lõike 3 punkti b tuleb tõlgendada nii, et selliseid laevaõnnetuse tagajärjel laeva pardale jäänud metallimurrust ning setete ja lastijääkidega segunenud kustutusveest koosnevaid jääke, nagu on kõne all põhikohtuasjas, tuleb pidada selle sätte tähenduses laeva pardal tekkinud jäätmeteks, mis on seetõttu määruse kohaldamisalast välja jäetud kuni nende mahalaadimiseni taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil.
Allkirjad