Language of document : ECLI:EU:T:2021:850

ÜLDKOHTU OTSUS (üheksas koda)

1. detsember 2021(*)

Dokumentidega tutvumine – Määrus (EÜ) nr 1049/2001 – Konkursi suulist katset puudutavad dokumendid – Osaline dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumine – Hinnete ümardamise meetod – Suulise katse eri osade ja alaosade osakaalu koefitsiendid – Konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsus – Määrus (EL) 2018/1725 – Osaline otsuse tegemise vajaduse äralangemine

Kohtuasjas T‑265/20,

JR, esindajad: advokaadid L. Levi ja A. Champetier,

hageja,

versus

Euroopa Komisjon, esindajad: D. Milanowska, C. Ehrbar ja H. Kranenborg,

kostja,

mille ese on ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada komisjoni 28. veebruari 2020. aasta ja 9. aprilli 2020. aasta otsused, millega keelduti võimaldamast hagejal tutvuda teatavate dokumentidega sisekonkursi COM/03/AD/18 (AD 6) – 1 – Administraatorid kohta,

ÜLDKOHUS (üheksas koda),

koosseisus: koja president M. J. Costeira, kohtunikud M. Kancheva ja T. Perišin (ettekandja),

kohtusekretär: E. Coulon,

on teinud järgmise

otsuse

 Vaidluse taust

1        Hageja JR kandideeris 16. detsembril 2018 sisekonkursil COM/03/AD/18 (AD 6) – 1 – Administraatorid, mille viitenumber on 35-20/11/2018 ning mille viis läbi Euroopa Komisjon (edaspidi „konkurss“).

2        Hageja sooritas konkursi kirjaliku katse 6. juunil 2019. Ta läbis selle edukalt.

3        Hageja sooritas 23. septembril 2019 konkursi suulise katse.

4        Konkursiteate III jaotise 4. jaos oli märgitud, et tegevusüksuse AD suuline katse koosneb kahest osast, mida on kirjeldatud järgmises sõnastuses:

„1.      vestlus […], hindamaks:

–        [kandidaadi] tööalase karjääri jooksul täidetud põhilisi ülesandeid ja omandatud oskusi ning

–        [kandidaadi] võimekust ja motivatsiooni täita ülesandeid, mis kaasnevad ametikohtadega, kuhu see konkurss pääseda võimaldab;

2.      struktureeritud ettekanne, [mille sisuks] on ülevaate andmine ühest Euroopa Liidu poliitikaga seotud teemast […]“. [mitteametlik tõlge]

5        Nimetatud jaos oli täpsustatud, et eespool nimetatud suulise katse kahe osa koguhinne seisnes hindes 0–20 punkti skaalal, kusjuures nõutav katse läbimise miinimum oli 10 punkti.

6        Konkursiteate sama jaotise 5. jaos oli täpsustatud, et konkursikomisjon kannab reservnimekirja kuni soovitud edukate kandidaatide arvule vastava hulga kandidaate, kes on saanud suulisel katsel parimad hinded ja vähemalt tulemuse, mis on katse läbimiseks minimaalselt nõutud.

7        Komisjon teatas 16. detsembri 2019. aasta kirjas hagejale, et ta ei ole konkursi reservnimekirja kantud. Komisjon märkis selles kirjas, et suulise katse eest sai hageja hinde 13/20, samas kui reservnimekirja kandmiseks oli vaja saada vähemalt hinne 14/20. Komisjon andis hagejale teada, et konkursikomisjon oli jõudnud seisukohale, et hageja suulise katse üldhinnang on „hea“; see põhines kolmel hinnatud aspektil, esiteks varasema kogemuse ja sisekonkursil nõutavate oskuste vastavus, mille eest ta sai hinnangu „tugev“, teiseks võimekus ja motivatsioon, mille eest ta sai hinnangu „tugev“, ja kolmandaks struktureeritud ettekanne, mille eest hageja sai hinnangu „hea“.

8        Hageja esitas 20. detsembri 2019. aasta e-kirjas komisjonile taotluse 16. detsembri 2019. aasta otsuse uuesti läbi vaatamiseks ning teabenõude ja dokumentidega tutvumise taotluse.

9        Mis puutub dokumentidega tutvumise taotlusse, siis palus ta komisjonilt võimalust tutvuda järgmise teabe ja dokumentidega:

–        üksikasjalikud selgitused sõnaliste hinnangute arvuna väljendatud hinneteks teisendamise kohta koos hindamisskaalaga, kust on võimalik näha, millisele arvuna väljendatud hindele iga sõnaline hinnang vastab;

–        üksikasjalikud hinnangud, mis anti talle suulise testi kõigi kolme hinnangu ja hinde saanud aspekti eest, ning vastav hindamisskaala;

–        kogu talle antud kolme hinnet puudutav kasulik teave;

–        osakaalu omistamise meetod, kui seda kasutati;

–        ümardamismeetod, kui seda kasutati;

–        tema suulise katse kohta tehtud kommentaarid ja hindamistabelid ning pabertahvli lehed, mida ta katsel oma suulise ettekande huvides kasutas (edaspidi „pabertahvli lehed“);

–        kõik muud sel katsel tema sooritusega seotud asjasse puutuvad dokumendid.

10      Komisjon saatis 10. jaanuaril 2020 hagejale esimese vastuse, täpsustades, et tema taotlus asjaomane otsus uuesti läbi vaadata edastati konkursikomisjonile. Komisjon tõi samuti esile, et konkursikomisjoni menetlus on konfidentsiaalne, mistõttu ta ei saa hagejale edastada ei hindamistabelit, konkursikomisjoni aruannet ega konkursikomisjoni liikmete antud individuaalseid hindamispunkte, isegi kui need on muudetud anonüümseks, välja arvatud hageja „EPSO kontol“ esitatud teave.

11      Hageja saatis 31. jaanuaril 2020 komisjonile e-kirja „Kordustaotlus vastavalt määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 7 lõikele 2“, milles ta kordas oma taotlust tutvuda eespool punktis 9 nimetatud dokumentide ja teabega. Taotluse põhjenduseks viitas hageja muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331) põhjendusele 11 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määruse (EL) 2018/1725, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT 2018, L 295, lk 39), artikli 9 lõike 1 punktile b. Lisaks väitis ta, et komisjon ei ole esitanud põhjuseid, miks nende dokumentide ja teabega tutvumine, millele ta selles taotluses osutas, kahjustaks konkursikomisjoni nõupidamiste salajasust, et erandeid dokumentidega tutvumise õigusest tuleb tõlgendada kitsalt ning et ta oli tõendanud õigustatud huvi tutvuda nende dokumentide ja teabega eelkõige selleks, et mõista talle antud üldist hinnet.

12      Komisjon märkis 24. veebruari 2020. aasta e-kirjas, et kuna hageja 20. detsembri 2019. aasta taotluses ei olnud määrusele nr 1049/2001 viidatud, siis ei käsitlenud komisjon seda mitte kui taotlust, mis kuulub selle määruse kohaldamisalasse, vaid hea halduse reeglite kohaselt. Nii rõhutas komisjon, et tema 10. jaanuaril 2020. aastal hagejale saadetud e-kirja ei saa pidada nimetatud määruse kohaldamisalasse kuuluvaks vastuseks.

13      Komisjon teavitas hagejat ka sellest, et vastavalt määrusele nr 1049/2001 registreerib nimetatud institutsioon kõik dokumentidega tutvumise taotlused koos taotleja nime ja aadressiga andmebaasis, kuhu on juurdepääs suhteliselt suurel arvul töötajatel, ning palus hagejal sõnaselgelt kinnitada, et ta soovib, et tema 20. detsembri 2019. aasta e-kirja käsitataks sellise dokumentidega tutvumise taotlusena.

14      Komisjon saatis 28. veebruaril 2020 hagejale e-kirja „Juurdepääs teie isikuandmetele“ (edaspidi „28. veebruari 2020. aasta otsus“). Komisjon palus selles hagejat tulla pabertahvli lehtedega tutvumiseks komisjoni tööruumidesse ning kohtuda konkursikomisjoni esimehega (edaspidi „komisjoni esimees“), et saada suulised kommentaarid oma soorituse kohta. Lisaks edastati hagejale tabel, mis kajastas konkursikomisjoni poolt antud arvuna väljendatud hinnete 1–10 vastavust sõnalistele hinnangutele „mitterahuldav“, „hea“, „tugev“, „väga tugev“, „suurepärane“ ja „erakordne“ (edaspidi „teisendustabel“). Komisjon märkis, et hageja sooritust konkursi kõigis voorudes hinnati vastavalt sellele tabelile.

15      Hageja taotles 4. märtsi 2020. aasta e-kirjas kohtumist, et tutvuda pabertahvli lehtedega ja saada komisjoni hinnang tema soorituse kohta suulisel katsel.

16      Hageja saatis 13. märtsil 2020 komisjonile e-kirja, milles ta kordas oma taotlust tutvuda pabertahvli lehtedega ja kohtuda komisjoni esimehega. Samuti palus ta võimalust tutvuda konkursikomisjoni kasutatud osakaalu omistamise ja ümardamismeetoditega, leides, et need kuuluvad tema isikuandmete hulka, kuivõrd need on lahutamatult seotud tema lõpphinde ning talle edastatud teisendustabeliga. Lisaks rõhutas ta, et määruses nr 1049/2001 ei ole nõutud, et dokumentidega tutvumise taotlus oleks vormistatud konkreetsel viisil.

17      Komisjon teatas 9. aprilli 2020. aasta e-kirjas (edaspidi „9. aprilli 2020. aasta otsus“) hagejale, et tema seisukoha põhjal kaitseb osakaalu omistamise ja ümardamismeetodeid Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad“) III lisa artiklis 6 sätestatud konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsus.

18      Konkursikomisjon jättis 15. aprilli 2020. aasta otsusega rahuldamata taotluse vaadata uuesti läbi 16. detsembri 2019. aasta otsus mitte kanda hagejat konkursi reservnimekirja, millest tulenevalt jättis ta selle otsuse muutmata. Konkursikomisjon täpsustas, et enne suulist katset määras ta kindlaks selle sisu, kavandatavad küsimused, hindamiskriteeriumid, hindamismenetluse ja konkursiteates nimetatud katse iga osa osakaalu.

 Pärast hagi esitamist aset leidnud asjaolud

19      Komisjon edastas 16. juulil 2020 hagejale pabertahvli lehtede elektroonilise koopia.

20      Hageja, konkursikomisjoni esimehe ning komisjoni personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraadi ühe esindaja vahel toimus 22. juulil 2020 videokoosolek. Koosoleku protokolli kohaselt sai hageja koosoleku käigus konkursikomisjoni esimehelt suulise kommentaari koos üksikasjaliku hinnanguga tema soorituse kohta suulisel ettekandel ja vestlusel. Konkursikomisjoni esimees andis hagejale ka teada, et suulise katse osasid hinnati osakaalu alusel, mis oli omistatud enne konkursi algust, ja et punktid ümardati täpsusega 0,25 punkti.

 Menetlus ja poolte nõuded

21      Hageja esitas Üldkohtu kantseleisse 4. mail 2020. aastal saabunud hagiavaldusega käesoleva hagi.

22      Komisjon esitas 24. juulil 2020 Üldkohtu kantseleisse kostja vastuse.

23      Hageja esitas 5. oktoobril 2020 Üldkohtu kantseleisse repliigi.

24      Komisjon esitas 17. novembril 2020 Üldkohtu kantseleisse vasturepliigi.

25      Üldkohus palus 28. aprilli 2021. aasta menetlust korraldava meetmega vastavalt Üldkohtu kodukorra artikli 131 lõikele 1 pooltel esitada oma seisukohad hageja põhjendatud huvi võimaliku kadumise kohta seoses komisjoni keeldumisega võimaldada tal tutvuda dokumentidega, millega tal lõpuks oli võimalik tutvuda.

26      Komisjon ja hageja täitsid selle nõude ette nähtud tähtaja jooksul.

27      Üldkohus kohustas 5. mai 2021. aasta määruses kodukorra artikli 91 punkti c alusel komisjoni esitama dokument osakaalu omistamise meetodi kohta, mida konkursikomisjon oli kasutanud suulise katse iga osa puhul. Komisjon täitis selle nõude ette nähtud tähtaja jooksul. Kodukorra artikli 104 kohaselt seda dokumenti hagejale ei edastatud.

28      Pärast kohtunik B. Berke surma 1. augustil 2021 määrati 18. augusti 2021. aasta otsusega kohtukoosseisu täiendama uus kohtunik.

29      Üldkohus (üheksas koda) otsustas kodukorra artikli 106 lõike 3 alusel teha otsuse ilma menetluse suulise osata.

30      Hageja palub Üldkohtul:

–        tühistada komisjoni 28. veebruari 2020. aasta ja 9. aprilli 2020. aasta otsused;

–        mõista kohtukulud välja komisjonilt.

31      Komisjon palub Üldkohtul:

–        jätta hagi rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja hagejalt.

 Õiguslik käsitlus

 Hageja põhjendatud huvi osaline kadumine

32      Hageja väidab oma vastuses 28. aprilli 2021. aasta menetlust korraldavale meetmele, et komisjon ei ole selgitanud, miks tema sooritus tervikuna vääris sõnalist hinnangut „hea“, kuidas see on teisendatud arvuliseks hindeks 13/20, ega seda, kuidas on tema juhtumile kohaldatud ümardamismeetodit. Ta toob esile, et isegi kui talle on formaalselt antud teisendustabel, pabertahvli lehtede elektrooniline koopia, konkursikomisjoni esimehe suuline kommentaar ja lõpphinde ümardamise meetod, on selliselt edastatud dokumendid või teave ebatäielikud, kuna nendega ei kaasne nendega olemuslikult seotud vahend, milleks on kasutatud osakaalu omistamise meetod. Seega leiab hageja, et tema taotlust ei ole rahuldatud ning tema põhjendatud huvi on säilinud.

33      Komisjon on seisukohal, et hagejal ei ole enam põhjendatud huvi vaidlustamaks komisjoni akte, millega keelduti võimaldamast tutvuda eespool punktis 32 osutatud teabe ja dokumentidega, millega hagejal oli lõpuks võimalik tutvuda. Seega on komisjon seisukohal, et vastavalt kodukorra artikli 131 lõikele 1 on nende dokumentide osas otsuse tegemise vajadus ära langenud.

34      Olgu selle kohta märgitud, et väljakujunenud kohtupraktikast nähtub, et füüsilise või juriidilise isiku esitatud tühistamishagi on vastuvõetav üksnes siis, kui sel isikul on vaidlustatud akti tühistamise vastu huvi. Selline huvi, mis on põhiline ja esmane tingimus iga kohtule esitatud hagi puhul, eeldab, et akti tühistamine võib iseenesest tekitada õiguslikke tagajärgi ja et hagi võib seega lõpptulemusena selle esitajale mingit kasu tuua (vt selle kohta 21. jaanuari 2021. aasta kohtuotsus Leino-Sandberg vs. parlament, C‑761/18 P, EU:C:2021:52, punkt 32 ja seal viidatud kohtupraktika).

35      Korrakohase õigusemõistmise tagamiseks peab igaühel, kes esitab hagi, olema tekkinud ja jätkuv põhjendatud huvi. Hageja põhjendatud huvi ei saa puudutada tulevikus võib-olla tekkivat olukorda (vt selle kohta 17. septembri 2015. aasta kohtuotsus Mory jt vs. komisjon, C‑33/14 P, EU:C:2015:609, punkt 56, ja 30. septembri 2009. aasta kohtuotsus Lior vs. komisjon ja komisjon vs. Lior, T‑192/01 ja T‑245/04, ei avaldata, EU:T:2009:365, punkt 247).

36      Hageja põhjendatud huvi peab hagi eseme seisukohalt esinema hagi esitamise staadiumis, vastasel juhul on hagi vastuvõetamatu. Vaidluse ese – nagu ka põhjendatud huvi – peab säilima kuni kohtuotsuse tegemiseni, vastasel juhul langeb otsuse tegemise vajadus ära; see eeldab, et hagi võib lõpptulemusena selle esitajale mingit kasu tuua (vt 30. aprilli 2020. aasta kohtuotsus Izba Gospodarcza Producentów i Operatorów Urządzeń Rozrywkowych vs. komisjon, C‑560/18 P, EU:C:2020:330, punkt 38 ja seal viidatud kohtupraktika).

37      Hagejal võib teatud juhtudel säilida huvi nõuda vaidlustatud akti tühistamist, et selle akti andja teeks tulevikus asjakohased muudatused ja et vältida nii kõnealuse akti väidetava õigusvastasuse kordumise ohtu. Huvi säilib eeldusel, et õigusvastasus võib edaspidi korduda, sõltumata konkreetse juhtumi eriomastest asjaoludest (4. septembri 2018. aasta kohtuotsus ClientEarth vs. komisjon, C‑57/16 P, EU:C:2018:660, punkt 48).

38      Euroopa Kohtu praktikast tuleneb samuti, et hageja põhjendatud huvi säilimist tuleb hinnata konkreetsest üksikjuhtumist lähtudes, võttes arvesse eelkõige väidetava õigusvastasuse tagajärgi ja väidetavalt tekitatud kahju laadi (28. mai 2013. aasta kohtuotsus Abdulrahim vs. nõukogu ja komisjon, C‑239/12 P, EU:C:2013:331, punkt 65).

39      Käesoleval juhul nähtub toimiku materjalidest, et komisjon edastas hagejale esiteks 28. veebruari 2020. aasta otsusega teisendustabeli (vt eespool punkt 14), teiseks 16. juuli 2020. aasta e-kirjaga pabertahvli lehtede elektroonilise koopia (vt eespool punkt 19), kolmandaks 22. juuli 2020. aasta videokoosolekul konkursikomisjoni esimehe suulise kommentaari koos üksikasjaliku hinnanguga tema soorituse kohta suulisel ettekandel ja vestlusel (vt eespool punkt 20) ning neljandaks samal koosolekul hinnete ümardamismeetodi, mida konkursikomisjon oli kasutanud (vt eespool punkt 20).

40      Nii edastati hagejale kõik tema taotletud dokumendid, välja arvatud üksnes dokument, mis sisaldas suulise katse osadele osakaalu omistamise meetodit (edaspidi „osakaalu koefitsiendid“). Hageja väidab repliigis, et ta jätkuvalt ootab selle dokumendi saamist.

41      Sellest järeldub, et vastupidi sellele, mida näib väitvat hageja, ei ole tal enam põhjendatud huvi vaidlustada komisjoni 28. veebruari 2020. aasta ja 9. aprilli 2020. aasta otsused osas, milles nendega keelduti võimaldamast tutvuda eespool punktis 39 nimetatud dokumentide ja teabega. Hageja väidab, et talle edastatud dokumendid ja teave on ebatäielikud, kuna nendega ei kaasne nendega olemuslikult seotud vahend, milleks on konkursikomisjoni poolt aluseks võetud osakaalu koefitsiendid. See argument näitab aga just nimelt, et tema taotlus nimetatud dokumentide ja teabega tutvuda on rahuldatud ning et tema põhjendatud huvi on säilinud üksnes osas, milles käesoleva hagiga taotletakse komisjoni 9. aprilli 2020. aasta otsuse tühistamist niivõrd, kuivõrd sellega keeldutakse võimaldamast tal tutvuda dokumendiga, mis sisaldab osakaalu koefitsiente.

42      Lisaks nähtub hageja seisukohtadest, mida on mainitud eespool punktis 32, et ta ei tugine ühelegi allesjäänud huvile, millele on viidatud eespool punktis 36 toodud kohtupraktikas. Nimelt ei väida ta oma seisukohtades, et viidatud õigusvastasus võib korduda tulevikus. Seevastu vaidlustab ta seisukoha, et konkursikomisjon on talle antud hinnet piisavalt selgitanud, see aga on küsimus, mis jääb käesoleva vaidluse esemest välja.

43      Seetõttu tuleb tõdeda, et käesoleva hagi ese on osaliselt ära langenud, kuna hagejal ei ole enam põhjendatud huvi seoses dokumentidega, millega tal on olnud võimalik tutvuda (vt selle kohta 9. septembri 2011. aasta kohtuotsus LPN vs. komisjon, T‑29/08, EU:T:2011:448, punkt 57).

44      Sellest järeldub, et enam ei ole vaja teha otsust hageja tühistamisnõude kohta osas, milles komisjon keeldus oma 28. veebruari 2020. aasta ja 9. aprilli 2020. aasta otsustega võimaldamast tal tutvuda konkursikomisjoni kasutatud ümardamismeetodiga.

45      Järelikult on käesoleva hagi ese piiratud nõudega tühistada komisjoni 9. aprilli 2020. aasta otsus osas, milles sellega keelduti võimaldamast tutvuda dokumendiga, mis sisaldab konkursiteates nimetatud suulise katse osade osakaalu koefitsiente (edaspidi „vaidlustatud otsus“).

 Sisulised küsimused

 Kohaldatav õiguslik raamistik ja hagi põhjendamiseks esitatud väited

46      Kõigepealt tuleb märkida, et kuigi hageja tugineb oma argumentides peamiselt oma õigusele tutvuda oma isikuandmetega, viitab ta kaudselt sellele, et rikutud on õigust tutvuda dokumentidega, nagu see on ette nähtud määrusega nr 1049/2001.

47      Sellega seoses tuleb märkida, et käesolevale hagile kohaldatava õigusliku raamistiku kindlaksmääramisel ei oma tähtsust see, et komisjoni arvates ei esitanud hageja oma dokumentidega tutvumise taotlust määruse nr 1049/2001 alusel, kuna selle määruse artikli 6 lõikes 1 sätestatud tingimus oli hageja 20. detsembri 2019. aasta teabenõude ja dokumentidega tutvumise taotlusega täidetud (vt eespool punktid 8 ja 9).

48      Määruse nr 1049/2001 artikli 6 lõike 1 kohaselt esitatakse dokumentidega tutvumise taotlused mis tahes kirjalikus vormis, sealhulgas elektroonilises vormis, ühes EÜ asutamislepingu artiklis 314 osutatud keeltest ning piisava täpsusega, et institutsioon saaks dokumendi kindlaks teha. Kuna hageja taotlus oli sõnastatud kirjalikult ja piisava täpsusega, et institutsioon saaks asjaomased dokumendid kindlaks teha, tuli seda pidada määruse nr 1049/2001 alusel esitatud taotluseks, nagu seda sai tuletada ka hageja 31. jaanuaril 2020 esitatud kordustaotlusest.

49      Järelikult, vaatamata hagi väidete pealkirjale, nähtub hageja argumentidest, et käesoleva hagi raames esitab ta sisuliselt neli väidet, millest kaks esimest on esitatud sõnaselgelt ja kaks viimast vaikimisi.

50      Esimese väite kohaselt on rikutud Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklis 41 sätestatud õigust heale haldusele ja õigust tutvuda isikuandmetega, mis on sätestatud määruse 2018/1725 artiklis 17. Teise väite kohaselt on rikutud hea halduse põhimõtet ning määruse 2018/1725 artikli 14 lõikeid 1 ja 2 ning artiklit 17. Kolmanda väite kohaselt on rikutud põhjendamiskohustust. Neljas väide käsitleb dokumentidega tutvumise õiguse rikkumist ja personalieeskirjade III lisa artikli 6 väära tõlgendamist.

51      Üldkohus peab otstarbekaks analüüsida kahte esimest väidet koos, arvestades asjaolu, et nende kahe väite raames esitatud argumendid langevad kokku. Seejärel tuleb eraldi analüüsida kolmandat ja neljandat väidet.

 Esimene ja teine väide, et on rikutud määrust 2018/1725 ja õigust heale haldusele

52      Esimeses väites märgib hageja sisuliselt, et komisjoni keeldumine võimaldada tal seetõttu, et osakaalu omistamine on hõlmatud konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsusega, tutvuda osakaalu koefitsientidega, mille konkursikomisjon võttis suulise katse iga osa puhul aluseks, toob kaasa isikuandmetega tutvumise õiguse ja õiguse heale haldusele rikkumise.

53      Sellega seoses leiab hageja, et komisjoni poolt 28. veebruari 2020. aasta otsusega edastatud teisendustabel ning talle lõpphinde andmisel kasutatud ümardamis‑ ja osakaalu omistamise meetodid sisaldasid isikuandmeid.

54      Hageja sõnul töötleb konkursikomisjon konkursi suulisel katsel kandidaadi isikuandmeid, kuulates ära kandidaadi vastused küsimustele siis, kui ta hindab kandidaadi teeneid konkursiteate nõuete seisukohast, võttes arvesse teisendustabelit, osakaalu koefitsiente ja ümardamismeetodit.

55      Hageja leiab, et kuna seega on komisjon tema isikuandmeid määruse 2018/1725 artikli 3 lõike 3 tähenduses töödelnud, on tal õigus nende andmetega tutvuda, välja arvatud juhul, kui on kohaldatav mõni selle määruse artiklis 25 ette nähtud eranditest.

56      Lõpuks heidab hageja komisjonile ette, et viimane rikkus tema õigust heale haldusele, kuna toimikuga tutvumine oli vajalik selleks, et hageja saaks teostada oma põhiõigust kaitsele ja saaks tõendada, et otsus jätta ta reservnimekirja kandmata oli väär.

57      Teises väites heidab hageja komisjonile ette, et viimane eiras oma kohustust hõlbustada isikuandmetega tutvumise õiguse kasutamist, rikkudes seeläbi määruse 2018/1725 artikli 14 lõikeid 1 ja 2 ja artiklit 17 ning hea halduse põhimõtet.

58      Komisjon vaidleb hageja argumentidele vastu.

59      Esiteks, mis puutub õigusesse tutvuda isikuandmetega, siis tuleb meelde tuletada, et käesoleva hagiga palutakse tühistada komisjoni 9. aprilli 2020. aasta otsus osas, milles sellega keelduti võimaldamast hagejal tutvuda suulise katse osade osakaalu koefitsiente sisaldava dokumendiga (vt eespool punkt 45).

60      Nagu aga komisjon rõhutab, ei saa konkursi katsete igale osale omistatud osakaalu, mille konkursikomisjon on enne katsete algust eelnevalt kindlaks määranud ja mida kohaldatakse kõikide kandidaatide suhtes, pidada hagejat puudutavateks isikuandmeteks.

61      Nimelt on määruse 2018/1725 artikli 3 punktis 1 isikuandmete mõiste määratletud kui „igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku […] kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal“.

62      Käesoleval juhul ei saa aga suulise katse iga osa puhul kindlaks määratud osakaalu koefitsiente pidada teabeks tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, mistõttu see ei saa kuuluda mõiste „isikuandmed“ alla määruse 2018/1725 artikli 3 punkti 1 tähenduses.

63      Järelikult ei ole määrus 2018/1725 kohaldatav hageja taotlusele tutvuda dokumendiga, mis sisaldab suulise katse osade osakaalu koefitsiente, ja seetõttu tuleb tagasi lükata tema argumentatsioon, mille kohaselt rikkus komisjon nimetatud määruse sätteid, kui ta keeldus võimaldamast hagejal selle dokumendiga tutvuda.

64      Teiseks olgu seoses õigusega heale haldusele tuletatud meelde, et liidu institutsioonid, organid ja asutused on kohustatud järgima liidu õigusega tagatud põhiõigusi, mille hulka kuulub harta artiklis 41 sätestatud hea halduse põhimõte (vt 27. märtsi 2019. aasta kohtuotsus August Wolff ja Remedia vs. komisjon, C‑680/16 P, EU:C:2019:257, punkt 24 ja seal viidatud kohtupraktika).

65      Vastavalt harta artikli 41 lõike 2 punktile b hõlmab õigus heale haldusele igaühe õigust tutvuda teda puudutavate andmetega, võttes samal ajal arvesse konfidentsiaalsuse ning ameti- ja ärisaladusega seotud õigustatud huve.

66      Käesolevas asjas tuleb kõigepealt tõdeda, et poolte e-kirjavahetusest, teatavatest edastatud dokumentidest ja 22. juulil 2020 peetud koosolekust nähtub, et komisjon oli hageja suhtes väga avatud ja tema taotluse menetlemisel hoolikas, vaatamata COVID-19 pandeemiaga seotud erakorralistele asjaoludele.

67      Seejärel olgu märgitud, et nagu rõhutab komisjon, on hageja pealegi piirdunud üksnes viitega harta artiklis 41 sätestatud õigusele heale haldusele, esitamata hagiavalduses siiski konkreetseid etteheiteid või argumente andmetega tutvumise kohta.

68      Lõpuks tuleb märkida, et hageja argumendid, mille kohaselt komisjon rikkus tema õigust heale haldusele, ei puuduta mitte haldusmenetlust, mille tulemusel võeti vastu vaidlustatud otsus, vaid nende argumentide eesmärk on vaidlustada asjaolu, et olid piisavad konkursikomisjoni selgitused talle antud hinde kohta ja otsuse kohta jätta ta reservnimekirja kandmata. Sellised argumendid tuleb seega käesoleva hagi raames ainetutena tagasi lükata.

69      Eelnevast järeldub, et esimene ja teine väide tuleb tagasi lükata.

 Kolmas väide, et on rikutud põhjendamiskohustust

70      Kolmandas väites heidab hageja komisjonile sisuliselt ette põhjendamiskohustuse rikkumist.

71      Hageja väidab, et vaidlustatud otsus on ebapiisavalt põhjendatud. Eelkõige heidab ta komisjonile ette, et viimane tugines konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsusega seotud erandile, et keelduda võimaldamast tal taotletud andmetega tutvuda, selgitamata, kuidas see tutvumine kahjustab konkreetselt ja tegelikult konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsuse põhimõtet.

72      Sellega seoses viitab hageja 27. novembri 2018. aasta kohtuotsuse VG vs. komisjon (T‑314/16 ja T‑435/16, EU:T:2018:841) punktidele 110 ja 111.

73      Komisjon vaidleb hageja argumentidele vastu.

74      Tuleb osutada tõigale, et väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et ELTL artikli 296 teises lõigus nõutav põhjendus peab vastama asjaomase akti olemusele ning sellest peab selgelt ja ühemõtteliselt ilmnema akti andnud institutsiooni arutluskäik, nii et huvitatud isikutel on võimalik mõista võetud meetme põhjusi ja pädeval kohtul teostada kontrolli (vt 22. märtsi 2001. aasta kohtuotsus Prantsusmaa vs. komisjon, C‑17/99, EU:C:2001:178, punkt 35 ja seal viidatud kohtupraktika).

75      Käesolevas asjas tuleb märkida, et komisjon põhjendas vaidlustatud otsuses dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumist järgmiste põhjustega:

„Mis puudutab Teie taotlust tutvuda osakaalu [koefitsientidega] ja ümardamis[meetodiga], siis on […] personalieeskirjade III lisa artiklis 6 sätestatud, et konkursikomisjoni menetlus on konfidentsiaalne. Konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsuse põhimõtte eesmärk on tagada konkursikomisjoni sõltumatus ja tema menetluse objektiivsus, kaitstes konkursikomisjoni liikmeid igasuguse välise sekkumise või surve eest, ükskõik kas selle allikas on […] administratsioon ise, huvitatud kandidaadid või kolmandad isikud. Konfidentsiaalsuse nõudega on seega vastuolus […] nii konkursikomisjoni üksikute liikmete seisukohtade avaldamine kui ka kandidaatide osas antud isikliku või võrdleva hinnanguga seotud mis tahes teabe avalikustamine. Leiame, et osakaalu [koefitsiendid] ja ümardamis[meetod] on hõlmatud konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsusega kui asjaolud, mis puudutavad isiklikke või võrdlevaid hinnanguid“ [mitteametlik tõlge].

76      Sellega seoses tuleb tõdeda, et komisjon põhjendas suulise katse osade osakaalu koefitsiente käsitleva dokumendiga tutvumise võimaldamisest keeldumist asjaoluga, et need koefitsiendid on hõlmatud konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsusega kui isiklikke või võrdlevaid hinnanguid puudutav teave. Nii on vaidlustatud otsuses vastavalt punktis 74 viidatud kohtupraktikale täpsustatud selgelt ja ühemõtteliselt komisjoni arutluskäik, nii et hagejal on võimalik mõista dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumise põhjusi ja Üldkohtul teostada kontrolli. Sellest järeldub, et vaidlustatud otsus on piisavalt põhjendatud.

77      Seetõttu tuleb kolmas väide tagasi lükata.

 Neljas väide, et on rikutud õigust tutvuda dokumentidega ja tõlgendatud vääralt personalieeskirjade III lisa artiklit 6

78      Neljandas väites heidab hageja komisjonile sisuliselt ette seda, et ta rikkus tema õigust tutvuda dokumentidega, tõlgendades vääralt personalieeskirjade III lisa artiklis 6 sätestatud konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsuse põhimõtet nii, et see hõlmab suulise katse iga osa osakaalu koefitsiente.

79      Sellega seoses väidab hageja, et järeldus, et tema üldine sooritus on „hea“, ei ole kooskõlas asjaoluga, et ta sai suulise katse kolme osa eest kaks sõnalist hinnangut „tugev“ ja ainult ühe suulise hinnangu „hea“, ning see tõi kaasa tema üldise soorituse tulemuse meelevaldse vähendamise.

80      Hageja rõhutab, et ta ei tea, kas ühel tema saadud kahest sõnalisest hinnangust „tugev“ või lausa mõlemal oli rohkem kaalu kui suulisel hinnangul „hea“. Ta täpsustab, et lähtudes põhimõttest, et teisendustabel oli ainus, mida konkursikomisjon kasutas, ei saa ta täielikult hinnata tema lõpphinde õiguspärasust ja seega selle otsuse õiguspärasust, millega ta jäeti reservnimekirja kandmata, ilma et talle oleks samuti esitatud suulise katse iga osa osakaalu koefitsiente, mis mõjutavad tema saadud lõpphinnet.

81      Hageja sõnul on suulise katse iga osa osakaalu koefitsientidega tutvumine vajalik selleks, et ta saaks teostada oma põhiõigust kaitsele ning saaks tõendada, et otsus jätta ta reservnimekirja kandmata on väär.

82      Ta märgib samuti, et komisjoni seisukoht on vastuoluline, sest ta kirjeldab konkursiteates seoses valikvastustega küsimustike laadi katsetega kasutatavat arvutusmeetodit, selgitades punkte, mida on katse läbimiseks minimaalselt vaja saada, katseid, mida hinnatakse kas 10 või 20 punkti skaalal, k.a osakaalu omistamine, ja tulemusi, mida kasutatakse lõpphinde arvutamisel.

83      Peale selle väidab hageja, et vaidlustatud otsuse põhjendused on ekslikud osas, mis puudutab konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsuse erandi kohaldamist suulise katse osade osakaalu koefitsientide suhtes. Ta toob esile, et kuigi konkursikomisjonil on vabadus jagada suulise katse 20 punkti nende osade vahel, omistades neist igaühele kindlaksmääratud osakaalu, ei ole iga osa kaal mõeldud katsete toimumise ajal või pärast seda muutuma.

84      Hageja leiab, et suulise katse iga osa osakaalu koefitsientide avalikustamine enne või pärast konkurssi ei saa mõjutada konkursikomisjoni sõltumatust ja aitab ka kandidaatidel end paremini ette valmistada, teades iga küsimuse kaalu.

85      Komisjon vaidleb hageja argumentidele vastu.

86      Kõigepealt märgib ta, et konkursi algfaasis ei tulene teatavate küsimuste kategooriate suhteline kaal, mida võib valikvastustega küsimustike laadi katsete korral konkursiteate põhjal järeldada, kandidaatide võrdlevast hindamisest ja järelikult ei saa selle kohta teabe eelnev levitamine mõjutada konkursikomisjoni kaalutlusõigust ja sõltumatust; teisiti on see konkursi eri osade osakaalu koefitsientide ettenägemisel selleks, et kohandada valikukriteeriume kõigi kandidaatide tegelikele tunnustele.

87      Komisjon viitab sellega seoses 16. septembri 2013. aasta kohtuotsusele Höpcke vs. komisjon (F‑46/12, EU:F:2013:131, punkt 38).

88      Komisjon selgitab kostja vastuse punktis 39, et otsus suulise katse iga osa osakaalu kohta tehti konkursi ajal kandidaatidele antud esimese hinnangu alusel, mis tulenes suulisele katsele eelnenud katsetest. Seejärel kohaldati osakaalu koefitsiente kõigile kandidaatidele, et tagada täielikult võrdne kohtlemine. Seetõttu leiab komisjon, et põhjendatud ei ole hageja argument, mille kohaselt osakaalu omistamine ei kuulu võrdleva hindamise hulka. Võrdleva elemendina kuulub konkursi eri osadele osakaalu omistamine komisjoni sõnul täielikult ulatusliku kaalutlusõiguse alla, mis on konkursikomisjonile kohtupraktikas ette nähtud.

89      Vasturepliigis parandab komisjon seda seisukohta, märkides, et suulise katse igale osale osakaalu omistamist ei otsustatud konkursi kandidaatide hindamise alusel. Ta rõhutab, et kandidaatide suulisele katsele eelnenud katsetel (eelvaliku katsed) tehtud soorituste ja osakaalu koefitsientide kindlaksmääramise vahel enne suuliseid katseid puudus igasugune seos.

90      Sellega seoses täpsustab komisjon, et konkursikomisjon määras suulise katse soorituse hindamiseks kasutatavad osakaalu koefitsiendid kindlaks enne konkursi selle vooruga seotud menetlusega alustamist ja omamata mingit teavet kandidaatide isiku ja nende soorituste kohta eelmises voorus. Lisaks kohaldati neid osakaalu koefitsiente ühetaoliselt kõikidele suulisele katsele lubatud kandidaatidele, järgides võrdse kohtlemise põhimõtet.

91      Komisjon väidab samuti, et konkursikomisjonil on katsete ja paranduskriteeriumide korra ning üksikasjaliku sisu osas ulatuslik kaalutlusõigus, viidates sellega seoses 19. veebruari 2004. aasta kohtuotsusele Konstantopoulou vs. Euroopa Kohus (T‑19/03, EU:T:2004:49, punktid 48 ja 60). See kohtupraktika on kohaldatav osakaalu koefitsientide kindlaksmääramisele.

92      Komisjon leiab nimelt, et kui konkursis osalejad saaksid tutvuda selle konkursi eri osade osakaalu koefitsientidega, saaksid nad sekkuda kandidaatide hindamisega seoses konkursikomisjonile kuuluvasse kaalutlusõigusesse, mis on ulatuslik ning mille suhtes saab kohaldada väga piiratud õiguspärasuse kontrolli, viidates seejuures 11. mai 2005. aasta kohtuotsusele de Stefano vs. komisjon (T‑25/03, EU:T:2005:168, punkt 34) ja 8. mai 2019. aasta kohtuotsusele Stamatopoulos vs. ENISA (T‑99/18, ei avaldata, EU:T:2019:305, punkt 49). Ta leiab, et konkursi kandidaadid võiksid sel juhul teha järeldusi osakaalu koefitsientide valiku kohta, et seada konkursi tulemused kahtluse alla, ja nad võiksid näiteks väita, et need osakaalu koefitsiendid nähti ette ühe või teise osalejate kategooria soodustamiseks.

93      Lisaks rõhutab komisjon, et sarnaste konkursside puhul võivad konkursikomisjonid otsustada kasutada varasematel konkurssidel juba kohaldatud osakaalu koefitsiente. Kui korduvad osakaalu koefitsiendid avalikustataks, võiksid tulevaste sarnaste konkursside osalejad seega ette näha, millised katsed on kõige olulisemad, ja nad oleksid seega soodsamas olukorras, võrreldes varasematel konkurssidel osalejatega; see võib konkursikomisjone kunstlikult ajendada osakaalu koefitsiente muutma.

94      Täiendavalt tuleb märkida, et vastavalt ELTL artikli 15 lõikele 3 ja harta artiklile 42 on igal liidu kodanikul ja igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes elab või kelle registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, õigus tutvuda liidu institutsioonide, organite ja asutuste dokumentidega põhimõtete ning tingimuste alusel, mis on määratud kindlaks kooskõlas ELTL artikli 15 lõikega 3. Viimati nimetatud artikli 15 teise lõigu kohaselt määravad parlament ja nõukogu need põhimõtted ja tingimused kindlaks seadusandliku tavamenetluse kohaselt.

95      Sel alusel vastu võetud määruse nr 1049/2001 eesmärk on anda üldsusele võimalikult laiaulatuslik õigus tutvuda liidu institutsioonide dokumentidega, samas on sellel õigusel teatavad üldistest või erahuvidest lähtuvad piirangud (vt selle kohta 27. veebruari 2014. aasta kohtuotsus komisjon vs. EnBW, C‑365/12 P, EU:C:2014:112, punkt 61 ja seal viidatud kohtupraktika).

96      Nii on selle määruse põhjenduses 11 eeskätt märgitud, et „[i]nstitutsioonidel peaks olema õigus kaitsta vajaduse korral oma sisemisi nõupidamisi ja arutelusid, et tagada võime täita oma ülesandeid“.

97      Erandite kord on nähtud ette määruse nr 1049/2001 artiklis 4. Määruse  nr 1049/2001 artikli 4 lõike 3 teises lõigus ette nähtud erandi kohaselt ei võimalda institutsioonid tutvuda dokumentidega, mis sisaldavad sisekasutuseks esitatud arvamusi osana asjaomase institutsiooni sisearuteludest ja eelkonsultatsioonidest, kui sellise dokumendi avaldamine kahjustaks tõsiselt institutsiooni otsustamisprotsessi, välja arvatud juhul, kui dokumendi avaldamine teenib ülekaalukaid üldisi huve.

98      Seega tuleneb määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 3 teisest lõigust, et selles sättes ette nähtud erandi kord põhineb tasakaalu leidmisel konkreetse juhtumi puhul esinevate vastandlike huvide vahel, milleks on ühelt poolt huvid, millele asjaomaste dokumentide avalikustamine tuleks kasuks, ja teiselt poolt huvid, mida see avalikustamine ohustaks. Dokumentidega tutvumise taotluse kohta tehtav otsus sõltub sellest, milline huvi peab konkreetsel juhul peale jääma (vt 12. novembri 2015. aasta kohtuotsus Alexandrou vs. komisjon, T‑515/14 P ja T‑516/14 P, EU:T:2015:844, punkt 75).

99      Sellega seoses tuleb nimelt tõdeda, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on liidu institutsioon juhul, kui ta otsustab talle esitatud dokumendiga tutvumise taotlusele vastuseks keelduda määruse nr 1049/2001 artiklis 4 sätestatud teatava erandi alusel võimaldamast selle dokumendiga tutvuda, põhimõtteliselt kohustatud selgitama, kuidas dokumendiga tutvumine võib selle erandiga kaitstud huve konkreetselt ja tegelikult kahjustada. Lisaks peab niisuguse kahjustamise oht olema mõistlikult ettenähtav, mitte puhtalt oletuslik (vt 4. septembri 2018. aasta kohtuotsus ClientEarth vs. komisjon, C‑57/16 P, EU:C:2018:660, punkt 51 ja seal viidatud kohtupraktika).

100    Kohtupraktikast nähtub samuti, et asjaomane institutsioon võib tugineda teatavat liiki dokumentidele kohaldatavatele üldistele eeldustele, kuna sama laadi dokumentide avalikustamise taotluste suhtes saab kohaldada sarnaseid üldist laadi kaalutlusi (vt 12. novembri 2015. aasta kohtuotsus Alexandrou vs. komisjon, T‑515/14 P ja T‑516/14 P, EU:T:2015:844, punkt 88 ja seal viidatud kohtupraktika).

101    Sellise eelduse esinemise tuvastamisel on Euroopa Kohus eelkõige tuginenud asjaolule, et dokumentidega tutvumise õiguse erandeid, mis on sätestatud määruse nr 1049/2001 artiklis 4, ei saa juhul, kui dokumentidega tutvumise taotluse esemeks olevad dokumendid kuuluvad liidu õiguse teatavasse konkreetsesse valdkonda, tõlgendada ilma, et võetaks arvesse nende dokumentidega tutvumist reguleerivaid erinorme (vt 12. novembri 2015. aasta kohtuotsus Alexandrou vs. komisjon, T‑515/14 P ja T‑516/14 P, EU:T:2015:844, punkt 90 ja seal viidatud kohtupraktika).

102    Kui vaidlusalused küsimused kuuluvad nagu käesoleval juhul liidu avaliku teenistuse eriomasesse valdkonda, tuleb määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõikes 3 ette nähtud otsustamisprotsessi kaitse erandit tõlgendada vastavalt konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsuse põhimõttele, mis on ette nähtud personalieeskirjade III lisa artiklis 6 (vt 12. novembri 2015. aasta kohtuotsus Alexandrou vs. komisjon, T‑515/14 P ja T‑516/14 P, EU:T:2015:844, punkt 93).

103    Sellise tõlgenduse põhjal on komisjonil konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsuse põhimõttega järgitavate eesmärkide põhjal õigus eeldada, viimata läbi taotletud dokumendi konkreetset ja individuaalset kontrolli, et kõnealuse dokumendi avalikustamine kahjustab põhimõtteliselt oluliselt tema otsustamisprotsessi (vt selle kohta 12. novembri 2015. aasta kohtuotsus Alexandrou vs. komisjon, T‑515/14 P ja T‑516/14 P, EU:T:2015:844, punkt 94).

104    Olgu siiski rõhutatud, et eespool käsitletud üldine eeldus ei välista võimalust tõendada, et dokument, mille avalikustamist taotletakse, ei kuulu selle eelduse alla või et dokumendi avalikustamist õigustab ülekaalukas üldine huvi määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 alusel (vt 12. novembri 2015. aasta kohtuotsus Alexandrou vs. komisjon, T‑515/14 P ja T‑516/14, EU:T:2015:844, punkt 96 ja seal viidatud kohtupraktika).

105    Seega tuleb kindlaks teha, kas suulise katse osade osakaalu koefitsiendid on hõlmatud konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsusega, mis on sätestatud personalieeskirjade III lisa artiklis 6, ja sellest tulenevalt hinnata, kas vaidlustatud otsuse põhjendustel on alust.

106    Siinkohal tuleb meelde tuletada, et personalieeskirjade III lisa artiklis 6 on sätestatud, et konkursikomisjoni menetlus on konfidentsiaalne.

107    Kohtupraktika kohaselt kehtestab personalieeskirjade III lisa artikkel 6, mis käsitleb konkreetselt konkursimenetlusi, konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsuse põhimõtte, et tagada konkursikomisjonide sõltumatus ja nende menetluse objektiivsus, kaitstes neid igasuguse välise sekkumise või surve eest, ükskõik kas selle allikas on administratsioon ise, huvitatud kandidaadid või kolmandad isikud. Konfidentsiaalsuse nõudega on seega vastuolus nii konkursikomisjoni üksikute liikmete seisukohtade avaldamine kui ka kandidaatide osas antud isikliku või võrdleva hinnanguga seotud mis tahes teabe avalikustamine (28. veebruari 1980. aasta kohtuotsus Bonu vs. nõukogu, 89/79, EU:C:1980:60, punkt 5).

108    Konkursikomisjoni menetlus hõlmab üldiselt vähemalt kahte eraldi staadiumi, nimelt esiteks kandideerimisavalduste läbivaatamine, et valida välja konkursile lubatavad kandidaadid, ja teiseks täidetavale ametikohale kandideerijate võimete hindamine reservnimekirja koostamiseks (vt selle kohta 4. juuli 1996. aasta kohtuotsus parlament vs. Innamorati, C‑254/95 P, EU:C:1996:276, punkt 26 ja seal viidatud kohtupraktika).

109    Konkursikomisjoni menetluse teine staadium on eelkõige võrdlev ning sellest tulenevalt niisugusele menetlusele omaselt konfidentsiaalne (vt 4. juuli 1996. aasta kohtuotsus parlament vs. Innamorati, C‑254/95 P, EU:C:1996:276, punkt 27 ja 28 ning seal viidatud kohtupraktika).

110    Konkursikomisjoni poolt enne katseid kehtestatud parandamiskriteeriumid on osaks kandidaatide teenete võrdlevast hindamisest konkursikomisjoni poolt. Kriteeriumide eesmärk on nimelt kandidaatide huvides tagada konkursikomisjoni hinnangute teatav ühetaolisus, eelkõige juhul, kui kandidaate on palju. Nõupidamiste konfidentsiaalsus hõlmab niisiis neid kriteeriume samamoodi nagu konkursikomisjoni hinnanguid (4. juuli 1996. aasta kohtuotsus parlament vs. Innamorati, C‑254/95 P, EU:C:1996:276, punkt 29).

111    Konkursikomisjoni võrdlevad hinnangud väljenduvad tema poolt kandidaatidele antud hinnetes. Hinded väljendavad iga kandidaadi suhtes antud väärtushinnanguid (4. juuli 1996. aasta kohtuotsus parlament vs. Innamorati, C‑254/95 P, EU:C:1996:276, punkt 30).

112    Olgu samuti märgitud, et kohtupraktika kohaselt on konkursikomisjonil oma menetluse läbiviimisel ulatuslik kaalutlusõigus. Seetõttu võib ta olukorras, kui konkursiteates ei ole hindamiskriteeriume kindlaks määratud, sellised kriteeriumid ette näha, või kui konkursiteates on need kriteeriumid ette nähtud ilma nende osakaalu täpsustamata, selle kindlaks määrata (vt 11. detsembri 2012. aasta kohtuotsus Mata Blanco vs. komisjon, F‑65/10, EU:F:2012:178, punkt 55 ja seal viidatud kohtupraktika).

113    Sellest tuleneb, et kui konkursiteates ei ole teatava katse iga hindamiskriteeriumi osakaalu täpsustatud, võib konkursikomisjon kindlaks määrata, kuidas tuleb nimetatud teates selle katse jaoks ette nähtud punktide koguarv vastava katse eri osade vahel jaotada, lähtudes sellest, millise tähtsuse ta täidetavaid ametikohti silmas pidades neile osadele omistab (vt selle kohta 11. detsembri 2012. aasta kohtuotsus Mata Blanco vs. komisjon, F‑65/10, EU:F:2012:178, punkt 56 ja seal viidatud kohtupraktika).

114    Käesoleval juhul tuleb tõdeda, et konkursikomisjon leidis vastavalt konkursiteatele, et suulist katset hinnatakse kahe osa (vestlus ja struktureeritud ettekanne) alusel ning et vestlust puudutavat osa hinnatakse kahe alaosa alusel (töökogemus ja motivatsioon). Seega vastasid kolm kvalitatiivset hinnet, mille komisjon hagejale edastas, kolmele hinnatud aspektile, millest kaks puudutasid suulise katse esimest osa (vestlus) ja üks suulise katse teist osa (struktureeritud ettekanne).

115    Komisjon ei vaielnud vastu asjaolule, et konkursikomisjon ei omistanud kõigile suulise katse osadele sama osakaalu. Sellega seoses tuleb tõdeda, nagu nähtub eespool punktist 18, et konkursikomisjon kohaldas suulise katse iga osa suhtes osakaalu koefitsienti. Konkursikomisjon kohaldas asjaomaseid osakaalu koefitsiente kandidaatidele nende osade eest antud hinnangute suhtes, et saada nende hinnangute kaalutud keskmine.

116    Selleks et hinnata, kas osakaalu koefitsiendid on personalieeskirjade III lisa artiklis 6 ette nähtud konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsusega hõlmatud, tuleb kontrollida, kas konkursikomisjon andis nende koefitsientide kindlaksmääramisel isikliku või võrdleva hinnangu vastavalt eespool punktides 108–111 osutatud kohtupraktikale.

117    Nagu nähtub eespool punktidest 89 ja 90, täpsustas komisjon, et osakaalu koefitsienti ei otsustatud konkursi kandidaatide hindamise alusel. Konkursikomisjon määras need osakaalu koefitsiendid kindlaks enne suulise katsega seotud menetlusega alustamist ja omamata mingit teavet kandidaatide isiku ja nende soorituste kohta eelmises voorus. Lisaks kohaldati neid koefitsiente ühetaoliselt kõikidele suulisele katsele lubatud kandidaatidele, järgides võrdse kohtlemise põhimõtet.

118    Sellest tuleneb, et suulise katse iga osa osakaalu koefitsiendid ei kuulu konkursikomisjoni üksikute liikmete seisukohtade hulka, kuna neid kasutati pärast seda, kui oli avalikustatud kõik asjaolud, mis on seotud kandidaatide osas antavate isiklike või võrdlevate hinnangutega eespool punktis 107 viidatud kohtupraktika tähenduses, mis on kaitstud konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsusega.

119    Osakaalu koefitsiente ei saa käsitada ka parandamiskriteeriumidena eespool punktis 110 viidatud kohtupraktika tähenduses.

120    Sellega seoses tuleb märkida, et parandamiskriteeriumid, nagu neid on käsitletud 4. juuli 1996. aasta kohtuotsuses parlament vs. Innamorati (C‑254/95 P, EU:C:1996:276), on konkursikomisjonile konkursi katsetel ja iga katse võimalikes osades kandidaatide soorituste hindamisel suuniseks. Tegemist on vahendiga, millest konkursikomisjon lähtub selleks, et tagada sooritustele antavate väärtushinnangute ühetaolisus. Nagu Euroopa Kohus kõnealuses kohtuotsuses leidis, on need kriteeriumid selles tähenduses osaks kandidaatide teenete võrdlevast hindamisest konkursikomisjoni poolt ning need peavad seetõttu jääma konfidentsiaalseteks (vt eespool punkt 110). Selleks, et kandidaate täiesti objektiivselt ja vabalt hinnata, peab konkursikomisjon nimelt saama oma menetlust struktureerida, kehtestades endale vajaduse korral kriteeriume ja alakriteeriume, mis võivad olla eri osakaaluga.

121    Koefitsiendid, mille konkursikomisjon kehtestab selleks, et omistada konkursiteates ette nähtud katse eri osadele osakaal, ei täida seevastu samasugust ülesannet nagu parandamiskriteeriumid, nagu neid on käsitletud 4. juuli 1996. aasta kohtuotsuses parlament vs. Innamorati (C‑254/95 P, EU:C:1996:276). Osutatud koefitsiendid ei ole nimelt mõeldud selleks, et aidata läbi viia kõnealusel katsel kandidaatide soorituste võrdlevat hindamist. Konkursikomisjon näeb need ette, et väljendada seda, millise suhtelise tähtsuse omistab ta katse eri osadele kogu selle katse eest kandidaadile antavas üldises hindes.

122    Vastab tõele, et vastavalt eespool punktis 112 viidatud kohtupraktikale kuulub katse iga osa osakaalu kindlaksmääramine konkursikomisjoni ulatusliku kaalutlusõiguse alla, nagu väidab komisjon. Seega on konkursikomisjoni otsustada, kas suulise katse teataval osal on suurem kaal kui muul osal selle katse eest kandidaatide lõpphinde arvutamisel.

123    See ei tähenda siiski, et nimetatud osakaal peab olema salajane. Nimelt ei nähtu 4. juuli 1996. aasta kohtuotsusest parlament vs. Innamorati (C‑254/95 P, EU:C:1996:276), et ainuüksi asjaolust, et konkursikomisjonil on oma menetluses ulatuslik kaalutlusõigus, piisab järeldamaks, et konkursi edukalt läbimist määrava üldise hinde kindlaksmääramisel kasutatud meetodiga seotud iga asjaolu on konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsusega hõlmatud.

124    Nagu on märgitud eespool punktis 107, otsustas Euroopa Kohus, et kõnealune konfidentsiaalsus välistab konkursikomisjoni üksikute liikmete seisukohtade avaldamise ning kandidaatide osas antavate isiklike või võrdlevate hinnangutega seotud teabe avalikustamise.

125    Konkursikomisjoni otsust omistada katse osadele teatav osakaal tuleb aga eristada hinnangutest, mille ta annab kandidaatide võimetele (vt selle kohta 20. juuli 2016. aasta kohtuotsus GY vs. komisjon, F‑123/15, EU:F:2016:160, punkt 51).

126    Selline osakaalu omistamine ei kujuta endast nimelt kandidaatide teenete isiklikku või võrdlevat hindamist, kuna osakaalude kehtestamisel ei anna konkursikomisjon nende teadmiste ja võimete kohta mingit väärtushinnangut. Vastupidi, suulise katse iga osa kaal on enne selle toimumist objektiivselt kindlaks määratud, lähtudes sellest, millise tähtsuse konkursikomisjon sellele omistab täidetavate ametikohtadega seotud nõuete alusel.

127    Eeltoodud kaalutlustest tuleneb, et osakaalu koefitsiendid ei saa olla konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsusega hõlmatud, kuna need ei sisalda isiklikke või võrdlevaid hinnanguid. Need on lihtsalt matemaatilised väärtused, mis kajastavad suulise katse eri osadele omistatavat kaalu, et arvutada iga kandidaadi lõpphinne.

128    Peale selle tuleneb kohtupraktikast, et ehkki konkursikomisjon ei ole teatava kandidaadi läbikukkumist katsel põhjendades kohustatud täpsustama, milliseid kandidaadi vastuseid peeti puudulikeks, ega selgitama, miks neid vastuseid peeti puudulikeks, ei tähenda tema menetluse konfidentsiaalsus ja talle kuuluv ulatuslik kaalutlusõigus, et konkursi kandidaadid, kes seda taotlevad, ei võiks vajaduse korral saada teavet konkursiteates nimetatud suulise katse iga osa eest saadud hinde kohta (vt selle kohta 8. juuli 2010. aasta kohtuotsus Wybranowski vs. komisjon, F‑17/08, EU:F:2010:83, punktid 98 ja 99 ning seal viidatud kohtupraktika). Siinkohal tuleb samuti tõdeda, et kohtupraktikas on leitud, et põhjendamiskohustust ei ole rikutud, kui hageja on saanud eeskätt konkursiteates ette nähtud suulise katse hindamiskriteeriumide osakaalu kohta teavet (vt selle kohta 8. juuli 2010. aasta kohtuotsus Wybranowski vs. komisjon, F‑17/08, EU:F:2010:83, punktid 104 ja 106).

129    Käesolevas asjas nähtub eespool punktis 27 mainitud menetlustoimingu raames Üldkohtule edastatud dokumendi analüüsist, et see dokument sisaldab konkursiteates ette nähtud suulise katse kahe osa (vestlus ja struktureeritud ettekanne) osakaalu koefitsiente ning samuti konkursiteates ette nähtud vestluse kahe alaosa (töökogemus ja motivatsioon) osakaalu koefitsiente. Nimetatud dokument sisaldab ka teavet parandamiskriteeriumide kohta, mida konkursikomisjon kasutas kandidaatide sooritusele väärtushinnangu andmisel suulise katse igas osas, ning iga kriteeriumi osakaalu kohta.

130    Sellega seoses tuleb tõdeda, et suulise katse kahe osa (vestlus ja struktureeritud ettekanne) osakaalu koefitsiendid ning vestluse kahe alaosa (töökogemus ja motivatsioon) osakaalu koefitsiendid ei ole osa isiklikust või võrdlevast hinnangust, mille konkursikomisjon annab selleks, et anda väärtushinnang kandidaatide sooritustele vastavalt eespool punktides 108–111 viidatud kohtupraktikale. Järelikult ei saa need olla hõlmatud konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsusega, mis on sätestatud personalieeskirjade III lisa artiklis 6.

131    Seevastu teave parandamiskriteeriumide kohta, mida konkursikomisjon kasutas kandidaatide sooritusele suulise katse igas osas väärtushinnangut andes, ning iga kriteeriumi kaalu kohta kuulub vastavalt eespool punktis 110 viidatud kohtupraktikale konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsuse alla, kuna see on osaks kandidaatide teenete võrdlevast hindamisest konkursikomisjoni poolt.

132    Määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 6 kohaselt tuleb juhul, kui üks või mitu eespool viidatud eranditest hõlmab ainult osa dokumendist, avalikustada dokumendi ülejäänud osad.

133    Kohtupraktika kohaselt tuleb institutsiooni dokumendiga osalise tutvumise võimaldamise hindamisel lähtuda proportsionaalsuse põhimõttest, mille kohaselt ei tohi erandid minna kaugemale sellest, mis on taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv ja vajalik (vt selle kohta ja analoogia alusel 6. detsembri 2001. aasta kohtuotsus nõukogu vs. Hautala, C‑353/99 P, EU:C:2001:661, punktid 27 ja 28).

134    Määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 6 sõnastusest endast ilmneb, et institutsioon on kohustatud kontrollima, kas dokumentidega tutvumise taotluses osutatud dokumentidega saab võimaldada tutvuda osaliselt, piirates võimalikku keeldumist vaid andmetega, mis kuuluvad asjaomaste erandite kohaldamisalasse. Institutsioon peab võimaldama tutvuda osaga dokumendist, kui eesmärk, mida ta dokumendiga tutvumise keelamisega taotleb, on saavutatav juhul, kui institutsioon piirduks nende lõikude varjutamisega, mis võivad kaitstavat üldist huvi kahjustada (vt 25. aprilli 2007. aasta kohtuotsus WWF European Policy Programme vs. nõukogu, T‑264/04, EU:T:2007:114, punkt 50 ja seal viidatud kohtupraktika).

135    Järelikult oleks komisjon pidanud võimaldama osaliselt tutvuda suulise katse osade osakaalu koefitsiente sisaldava dokumendiga; komisjon hoopis keeldus sellest, väites, et see dokument tervikuna kuulub konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsuse alla.

136    Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb neljanda väitega nõustuda ja vaidlustatud otsus tühistada osas, milles sellega keelduti võimaldamast tutvuda dokumendiga, mis sisaldab konkursiteates ette nähtud suulise katse kahe osa (vestlus ja struktureeritud ettekanne) ning samuti konkursiteates ette nähtud vestluse kahe alaosa (töökogemus ja motivatsioon) osakaalu koefitsiente ja milles on varjutatud teave parandamiskriteeriumide kohta, mida konkursikomisjon suulise katse jaoks kasutas, nagu ka iga nimetatud kriteeriumi osakaal.

 Kohtukulud

137    Kodukorra artikli 134 lõike 1 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna komisjon on 9. aprilli 2020. aasta otsuse osalist tühistamist puudutavas osas kohtuvaidluse kaotanud, tuleb vastavalt hageja nõudele mõista sellega seotud kohtukulud välja komisjonilt. Lisaks, kui vajadus lahendi tegemiseks langeb ära, jaotab Üldkohus kodukorra artikli 137 alusel kohtukulud omal äranägemisel. Võttes arvesse kaalutlusi, mille tõttu Üldkohus otsustas, et lahendi tegemise vajadus on osaliselt ära langenud, tuleb käesolevas asjas õiglaselt otsustada, et ka sellega seotud kohtukulud tuleb välja mõista komisjonilt.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (üheksas koda)

otsustab:

1.      Ära on langenud vajadus teha lahend hageja nõude kohta tühistada Euroopa Komisjoni 28. veebruari 2020. aasta ja 9. aprilli 2020. aasta otsused osas, milles nendega keelduti võimaldamast hagejal tutvuda sisekonkursi COM/03/AD/18 (AD 6) – 1 – Administraatorid konkursikomisjoni kasutatud ümardamismeetodiga.

2.      Tühistada komisjoni 9. aprilli 2020. aasta otsus osas, milles sellega keelduti võimaldamast tutvuda dokumendiga, mis sisaldab sisekonkursi COM/03/AD/18 (AD 6) – 1 – Administraatorid konkursiteates ette nähtud suulise katse kahe osa (vestlus ja struktureeritud ettekanne) ning samuti konkursiteates ette nähtud vestluse kahe alaosa (töökogemus ja motivatsioon) osakaalu koefitsiente.

3.      Mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Costeira

Kancheva

Perišin

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 1. detsembril 2021 Luxembourgis.

Allkirjad


*      Kohtumenetluse keel: prantsuse.