Kohtuasi T‑96/10
Rütgers Germany GmbH jt
versus
Euroopa Kemikaaliamet (ECHA)
REACH – Antratseenõli (antratseenpasta) määratlemine väga ohtliku ainena – Tühistamishagi – Vaidlustatav akt – Üldkohaldatav akt, mis ei sisalda rakendusmeetmeid – Otsene puutumus – Vastuvõetavus – Võrdne kohtlemine – Proportsionaalsus
Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (seitsmes koda laiendatud koosseisus), 7. märts 2013
1. Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Mõiste – Siduvate õiguslike tagajärgedega aktid – Ettevalmistavad aktid – Väljajätmine – Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) otsus, millega määratletakse antratseenõli (antratseenpasta) väga ohtliku ainena – Õigusakt, mille eesmärk on tekitada õiguslikke tagajärgi – Hõlmamine
(ELTL artikli 263 esimene lõik; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1907/2006, artikli 7 lõige 2, artikli 31 lõike 1 punkt c ja lõike 3 punkt b ning artikli 33 lõiked 1 ja 2 ja artiklid 57 ja 59)
2. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Otsene puutumus – Kriteeriumid – Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) otsus, millega määratletakse antratseenõli (antratseenpasta) väga ohtliku ainena – Seda ainet tootvate äriühingute esitatud hagi – Määratlemine, mis toob kaasa kohustuse edastada aine kasutajatele ajakohastud ohutuskaart – Vastuvõetavus
(ELTL artikli 263 neljas lõik; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1907/2006, artikli 31 lõike 1 punktid a–c, artikli 9 punkt a, artikli 34 punkt a, artikli 57 punktid a, d ja e ning artikkel 59; nõukogu direktiiv 67/548)
3. Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Mõiste „üldkohaldatav akt” ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses – Mis tahes üldakt peale seadusandlike aktide – Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) otsus, millega määratletakse aine väga ohtliku ainena – Hõlmamine – Õigusakt, mis ei sisalda rakendusmeetmeid aluslepingu kõnealuse sätte tähenduses
(ELTL artikli 263 neljas lõik ja ELTL artikli 289 lõiked 1–3; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1907/2006, artikli 31 lõike 9 punkt a, artikli 34 punkt a, artiklid 57–59 ning artikli 75 lõige 1)
4. Õigusaktide ühtlustamine – Kemikaalide registreerimine, hindamine ja autoriseerimine – Määrus REACH – Väga ohtlikud ained – Määratlemise menetlus – Püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste või väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate omadustega ained – Menetluse alustamine liikmesriigi algatusel – Asendusaineid käsitleva teabe andmisega seotud kohustused – Ulatus – Niisuguse teabe võimalik mõju otsusele, millega määratletakse aine väga ohtliku ainena – Piirid
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1907/2006, artikli 57 punktid a, b, d ja e, artikli 59 lõige 3 ja artikli 60 lõige 5 ning XIII lisa ja XV lisa II osa punkt 2; nõukogu direktiiv 67/548)
5. Õigusaktide ühtlustamine – Kemikaalide registreerimine, hindamine ja autoriseerimine – Määrus REACH – Väga ohtlikud ained – Määratlemise menetlus – Määratlemine aine kohta algselt koostatud toimikus nimetamata põhjusel – Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) pädevuse piiride ületamine – Puudumine
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1073/2006, artiklid 55, 57 ja 59 ning XV lisa)
6. Õigusaktide ühtlustamine – Kemikaalide registreerimine, hindamine ja autoriseerimine – Määrus REACH – Väga ohtlikud ained – Määratlemise menetlus – Liidu ametivõimude kaalutlusõigus – Ulatus – Kohtulik kontroll – Piirid – Võrdsuse põhimõtte rikkumine Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) poolt – Puudumine
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1907/2006, artiklid 57 ja 59)
7. Õigusaktide ühtlustamine – Kemikaalide registreerimine, hindamine ja autoriseerimine – Määrus REACH – Väga ohtlikud ained – Määratlemise menetlus – Püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste või väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate omadustega ained – Kvalifitseerimine koostisosade omaduste alusel – Lubatavus – Kvalifitseerimisel kontsentratsiooni künnise kohaldamine – Lubatavus
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1907/2006, artikli 14 lõike 2 punkt f, artikli 31 lõike 3 punkt b, artikli 56 lõige 6, artikli 57 punktid d ja e ning XIII lisa)
8. Õigusaktide ühtlustamine – Kemikaalide registreerimine, hindamine ja autoriseerimine – Määrus REACH – Väga ohtlikud ained – Määratlemise menetlus – Püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste või väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate omadustega ained – Kvalifitseerimine koostisosade omaduste alusel – Kohustus alustada koostisosade suhtes eraldi menetlust – Puudumine
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1907/2006, artikli 57 punktid d ja e, artikkel 59 ja XIII lisa)
9. Õigusaktide ühtlustamine – Kemikaalide registreerimine, hindamine ja autoriseerimine – Määrus REACH – Väga ohtlikud ained – Määratlemise menetlus – Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) otsus, millega määratletakse antratseenõli (antratseenpasta) väga ohtliku ainena – Proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine – Puudumine
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1907/2006, põhjendus 16, artikli 1 lõige 1, artikli 14 lõige 6, artikkel 59 ja XV lisa)
1. Tühistamishagi esemeks võivad olla kõik liidu institutsioonide, organite või asutuste võetud meetmed, mille eesmärk on tekitada õiguslikke tagajärgi, sõltumata nende meetmete laadist ja vormist. Toimingute või otsuste peale, mis tehakse mitmes etapis, eelkõige asutusesisese menetluse tulemusel, võib üldjuhul tühistamishagi esitada vaid siis, kui need kujutavad endast meetmeid, mis väljendavad liidu institutsiooni, organi või asutuse lõplikku seisukohta menetluse lõpus. Sellest tulenevalt ei saa tühistamishagi esitada esialgsete või puhtalt ettevalmistavate meetmete peale.
Seega kujutab endast akti, mille peale võib hagi esitada, Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) otsus, millega määratletakse antratseenõli (antratseenpasta) ainena, mis vastab määruse nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH), artiklis 57 sätestatud kriteeriumidele, kooskõlas selle määruse artikliga 59, kuna niisuguse otsuse eesmärk on tekitada kolmandatele isikutele siduvaid õiguslikke tagajärgi.
Artiklis 59 sätestatud menetluse tulemuseks olev aine määratlemise akt on mõeldud selleks, et ELTL artikli 263 esimese lõigu teise lause tähenduses tekitada siduvaid õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele. See akt tekitab nimelt määruse nr 1907/2006 artikli 7 lõikes 2, artikli 31 lõike 1 punktis c ja lõike 3 punktis b ning artikli 33 lõigetes 1 ja 2 ette nähtud teavitamiskohustused. Need sätted viitavad määruse artikli 59 lõike 1 kohaselt määratletud ainetele või sama määruse artikli 59 lõike 1 kohaselt koostatud loetelusse lisatavatele või selles sisalduvatele ainetele. Need tähistavad seega õiguslikke kohustusi, mis lähtuvad artiklis 59 sätestatud menetluse tulemuseks olevast aktist.
(vt punktid 29, 30 ja 34)
2. Füüsilise või juriidilise isiku otsese puutumuse tingimus kui tühistamishagi vastuvõetavuse eeldus nõuab esiteks, et vaidlustatud akt avaldaks otseselt mõju isiku õiguslikule olukorrale, ning teiseks, et see ei jätaks akti rakendama kohustatud adressaatidele mingit kaalutlusõigust, kuna akti rakendamine on puhtautomaatne ja tuleneb vaid liidu õigusnormidest, ilma et kohaldataks muid vahenorme.
Sellega seoses tuleb Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) otsust, millega määratletakse antratseenõli (antratseenpasta) väga ohtliku ainena, mis vastab määruse nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH), artikli 57 punktides a, d ja e sätestatud kriteeriumidele, pidada selliseks, mis otseselt mõjutab selle aine tootjaid, kuna kuivõrd aine määratlemine kujutab endast uut teavet, mis võib mõjutada riskijuhtimismeetmeid või puudutab ohtusid määruse artikli 31 lõike 9 punkti a tähenduses, on tootjad kohustatud ohutuskaarte ajakohastama. Vastavalt määruse nr 1907/2006 artikli 31 lõike 1 punktidele a–c peavad aine tarnijad andma selle saajale ohutuskaardi, kui aine vastab direktiivi 67/548 (ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta) kohaselt ohtlikuks aineks klassifitseerimise kriteeriumidele. Määratlemine tekitab ka määruse nr 1907/2006 artikli 34 punktis a sätestatud teavitamiskohustuse. Järelikult avaldab see eespool viidatud sätetes ette nähtud kohustuste tõttu otsest mõju tootjate õiguslikule olukorrale.
(vt punktid 39, 40, 50, 52 ja 53)
3. Üldkohaldatava akti mõistet ELTL artikli 263 neljanda lõigu tähenduses tuleb mõista nii, et see tähendab mis tahes üldakte peale seadusandlike aktide.
Üldkohaldatava aktina on käsitatav Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) otsus, millega määratletakse teatud aine väga ohtliku ainena, mis vastab määruse nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH), artiklis 57 sätestatud kriteeriumidest ühele või mitmele. Otsus on nimelt üldkohaldatav seetõttu, et seda kohaldatakse kindlaksmääratud olukordades ning see toob kaasa õiguslikke tagajärgi üldiselt ja abstraktselt määratletud isikute ringile, see tähendab kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele, kes kuuluvad määruse nr 1907/2006 artikli 31 lõike 9 punkti a ja artikli 34 punkti a kohaldamisalasse. Lisaks ei ole otsus seadusandlik akt, sest seda ei ole vastu võetud ELTL artikli 289 lõigetes 1–3 ette nähtud seadusandlikus tavamenetluses ega seadusandlikus erimenetluses. Niisugune otsus on nimelt kemikaaliameti õigusakt, mis on vastu võetud määruse nr 1907/2006 artikli 59 alusel. Otsus ei sisalda mingeid rakendusmeetmeid, kuna aine määratlemine väga ohtliku ainena tekitab teavitamiskohustused, ilma et oleks vaja veel muid meetmeid.
Pealegi, kuivõrd ELTL artikli 263 esimeses lõigus on sõnaselgelt nimetatud liidu organite või asutuste selliste õigusaktide seaduslikkuse kontrolli, mille eesmärk on tekitada õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele, oli EL toimimise lepingu koostajate kavatsus seega allutada ka kemikaaliameti kui liidu organi aktid üldjuhul liidu kohtu kohtulikule kontrollile. Kemikaaliametile määruse nr 1907/2006 artikli 75 lõikest 1 tulenev ülesanne ehk määruse tehniliste, teaduslike ja haldusalaste aspektide juhtimine ja mõningatel juhtudel ka nende teostamine ning nimetatud aspektidega seotud järjepidevuse tagamine liidu tasandil, ei välista, et tal on õigus võtta vastu üldkohaldatavaid akte.
(vt punktid 57–62, 65 ja 67)
4. Määruse nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH), artikli 59 lõike 3 kohaselt võib määratlemise menetlust alustada liikmesriigi algatusel, kes võib koostada vastavalt määruse XV lisale toimiku ainete kohta, mis tema arvates vastavad määruse artiklis 57 sätestatud kriteeriumidele, ning edastada selle Euroopa Kemikaaliametile (ECHA). Mis puudutab püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste või väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate omadustega (PBT või vPvB) aine kindlaksmääramist käsitlevat toimikut, siis kuigi vastab tõele, et määruse XV lisa II osa punkti 2 sõnastus teeb vahet kohustusel esitada ühelt poolt olemasolev kasutamist ja kokkupuudet käsitlev teave ning teiselt poolt teave alternatiivsete ainete ja tehnoloogiate kohta, saab liikmesriik siiski esitada ainult tema valduses olevat teavet. See, kui liikmesriik märgib, et asendusainete esinemise kohta andmed puuduvad, võimaldab liikmesriigil täita oma formaalse kohustuse võtta asendusainete suhtes seisukoht. Pealegi tuleb määruse nr 1907/2006 artikli 60 lõiget 5 arvestades määruse XV lisa II osa punkti 2 tõlgendada nii, et see viitab sobivatele asendusainetele.
Igal juhul ei ilmne määruse nr 1907/2006 artiklis 59 osutatud määratlemise menetlusest, et asendusaineid puudutav teave oleks menetluse tulemuse jaoks asjakohane. Määruse artikli 57 punktides a, b, d ja e sätestatud kriteeriumides ei ole viidatud asendusainete olemasolule ega puudumisele. Aine määratlemiseks sama määruse artikli 57 punktides d ja e sätestatud kriteeriumidele vastava ainena piisab seevastu sellest, kui aine vastab PBT- ja vPvB‑omadustega ainena määratlemisel asjakohastele kriteeriumidele, mis on sätestatud määruse nr 1907/2006 XIII lisas. Kuigi see lisa sisaldab suurt hulka täitmisele kuuluvaid kriteeriume, ei puuduta ometi ükski neist asendusaineid. Seega ei ole tõendatud, et asendusaineid käsitleva teabe olemasolu oleks võinud muuta vaidlustatud otsuse sisu, milleks oli teatud aine määratlemine määruse artikli 57 punktides d ja e sätestatud kriteeriumidele vastava ainena. Sama kehtib ka aine määratlemise kohta määruse artikli 57 punktides a ja b sätestatud kriteeriumidele vastava ainena. Nimelt on kantserogeenseks või mutageenseks aineks klassifitseerimise kriteeriumid kehtestatud direktiiviga 67/548 ohtlike ainete liigitamist, pakendamist ja märgistamist käsitlevate õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta.
(vt punktid 71, 73, 74 ja 78)
5. Ei saa väita, et määratledes aine määruse nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH), artikli 57 alusel väga ohtliku ainena mitte ainult selle aine kohta algselt koostatud toimikus välja pakutud põhjustel, vaid ka toimikus mainimata põhjusel, ületas Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) talle määruse artikliga 59 antud pädevust.
Nimelt, esiteks kohaldatakse vastavalt määruse nr 1907/2006 artikli 59 lõikele 1 selle artikli lõigetes 2–10 sätestatud korda määruse artiklis 57 osutatud kriteeriumidele vastavate ainete määratlemiseks. Otsus, millega määratletakse aine väga ohtliku ainena põhjendusel, et see vastab määruse artiklis 57 sätestatud kriteeriumidele, on kõnealuse eesmärgiga kooskõlas. Argumendid aine määratlemise kohta selle aine kohta algselt koostatud toimikus mainimata põhjusel ei puuduta seega kemikaaliameti pädevust.
Teiseks ei ilmne määruse nr 1907/2006 artikli 59 sõnastusest, et määruse artiklis 57 sätestatud põhjused, mille alusel võib aine määratleda, peavad vastama nendele, mis on märgitud algselt koostatud toimikus. Pealegi, nagu nähtub määruse nr 1907/2006 artikli 59 lõigetest 2 ja 3, ei ole määratlemise menetluse algatamiseks õigus ainuüksi liikmesriikidel. Nimelt võib komisjon paluda samuti kemikaaliametil määruse XV lisa kohaselt toimiku koostada.
Kolmandaks tuleneb autoriseerimismenetluse eesmärgist, mida on mainitud määruse nr 1907/2006 artiklis 55 ja milleks on tagada siseturu hea toimimine, tagades seejuures väga ohtlikest ainetest tulenevate riskide asjakohase ohjamise ja nende ainete järkjärgulise asendamise sobivate alternatiivsete ainete või tehnoloogiatega, kui need on majanduslikult sobivad ja tehniliselt rakendatavad, et aine määratlemine, mis on autoriseerimismenetluse esimene etapp, rajaneb võimalikult täielikel põhjendustel.
Neljandaks võib vastavalt määruse nr 1907/2006 artikli 59 lõikele 5 kemikaaliamet talle edastatud toimikusse esitada kommentaare aine määratlemise kohta vastavalt määruse artiklis 57 sätestatud kriteeriumidele. Selle eesmärk on tagada, et kemikaaliametil oleks võimalik tõhusalt oma seisukoht esitada. Järelikult peab kemikaaliameti kommentaare olema võimalik ära tuua otsuses, millega määratletakse aine väga ohtliku ainena.
(vt punktid 85–89)
6. Kuna liidu ametivõimudel on nende võetavate meetmete olemuse ja ulatuse kindlaksmääramisel lai kaalutlusõigus – nagu siis, kui komisjon viib järk-järgult ellu määruse nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH), VII jaotises nimetatud väga ohtlikke aineid reguleerivaid eeskirju – eeskätt äärmiselt keeruliste teaduslike ja tehniliste faktiliste asjaolude hindamisel, peab liidu kohtu kontroll piirduma hinnanguga sellele, kas sellise õiguse teostamisel esineb ilmne kaalutlusviga või võimu kuritarvitamine või kas ametivõimud on oma kaalutlusõigust ilmselgelt ületanud. Niisuguses kontekstis ei saa liidu kohus asendada oma hinnanguga hinnangut, mille on teaduslike ja tehniliste asjaolude kohta andnud liidu ametivõimud, kellele ainsana on EL toimimise lepinguga see ülesanne pandud.
Ometi kehtib liidu ametivõimude ulatuslik kaalutlusõigus, mille kasutamise üle teostatav kohtulik kontroll on piiratud, mitte ainult vastuvõetavate sätete olemuse ja ulatuse suhtes, vaid teataval määral ka alusandmete tuvastamise suhtes. Siiski nõuab niisugune kohtulik kontroll vaatamata selle piiratusele, et liidu ametivõimud kui asjaomase akti koostajad suudaksid liidu kohtus tõendada, et akt on vastu võetud nende kaalutlusõiguse tegeliku teostamise teel, mis eeldab kõigi nende elementide ja asjaolude arvessevõtmist, mis on akti reguleerimiseseme valdkonnas asjakohased.
Kuna määruse nr 1907/2006 artiklis 59 ette nähtud menetlus aine määratlemiseks väga ohtliku ainena ei anna Euroopa Kemikaaliametile (ECHA) mingit õigust määratlemisele kuuluvaid aineid valida, kuivõrd määruse artikli 59 lõigetes 2 ja 3 on ette nähtud, et komisjoni või asjaomase liikmesriigi ülesanne on otsustada, et need vastavad määruse artiklis 57 sätestatud kriteeriumidele, ei saa kemikaaliametile ette heita, et ta rikkus võrdse kohtlemise põhimõtet, kui ta määratles aine väga ohtliku ainena, ilma et ta oleks määratlenud muid väidetavalt sarnaseid aineid.
(vt punktid 93–95, 99 ja 100)
7. Mis puudutab otsust, milles aine määratletakse väga ohtliku ainena püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate omaduste (PBT- või vPvB‑omadused) tõttu, kuivõrd aine vastab määruse nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH), XIII lisas sätestatud kriteeriumidele, siis ei saa lihtsalt otsustada, et Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) teeb ilmse hindamisvea, kui ta leiab, et ainel on PBT- või vPvB‑omadused seetõttu, et selle koostisosadel on need omadused, kuna aine koostisosad on selle lahutamatu osa. Kuigi määruse nr 1907/2006 XIII lisa sõnastusest ei ilmne sõnaselgelt, et PBT- või vPvB‑omadustega ainete määratlemisel tuleb arvesse võtta ka aine asjakohaste koostisosade PBT- või vPvB‑omadusi, ei ole selline lähenemisviis välistatud. Siiski ei saa asuda seisukohale, et ainuüksi põhjusel, et aine koostisosal on teatud hulk omadusi, on need omadused ka ainel endal, vaid tuleb kaaluda sellise koostisosa protsentuaalset sisaldust ja keemilist mõju.
Pealegi, kuigi vastab tõele, et määruse nr 1907/2006 XIII lisas ei ole ette nähtud kontsentratsiooni künnist, ei nõua niisuguse künnise kohaldamine tegurina, mis toob kaasa asjaomase aine määratlemise selle koostisosade põhjal, et künnis oleks selles lisas konkreetselt sätestatud. Sellega seoses on 0,1% künnist liidu õigusnormides mõnel korral kohaldatud segu määratlemiseks selles sisalduvate ainete põhjal. Nii on see määruse nr 1907/2006 artikli 14 lõike 2 punktis f, artikli 31 lõike 3 punktis b, artikli 56 lõikes 6 ning artikli 57 punktides d ja e. Kuna aine määratlemine selle koostisosade omaduste tõttu on sarnane segu määratlemisega selles sisalduvate ainete omaduste tõttu, ei saa järeldada, et kemikaaliameti otsuses on tehtud ilmne hindamisviga seeläbi, et 0,1% künnist on kohaldatud tegurina, mis toob kaasa asjaomase aine määratlemise selle koostisosade põhjal.
(vt punktid 105, 106 ja 119–121)
8. Kui Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) määratleb määruse nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH), artiklis 59 sätestatud aine määratlemise menetluses aine väga ohtliku ainena püsivate, bioakumuleeruvate ja toksiliste ning väga püsivate ja väga bioakumuleeruvate omaduste (PBT- või vPvB‑omadused) tõttu selle koostisosade PBT- või vPvB‑omaduste põhjal, ei ole nõutav, et need koostisosad ise oleksid kemikaaliameti eraldi otsusega eelnevalt määratletud PBT- ja vPvB‑omadustega ainena. Määruse nr 1907/2006 artikli 57 punktides d ja e ning artiklis 59 on ette nähtud üksnes, et määruse XIII lisas sätestatud kriteeriumid peavad olema täidetud.
(vt punkt 126)
9. Mis puudutab proportsionaalsuse põhimõtte elluviimise tingimuste kohtulikku kontrolli, siis tuleb tunnistada, et Euroopa Kemikaaliametil (ECHA), mis on asutatud määrusega nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH), on lai kaalutlusõigus valdkonnas, mis eeldab tema poolt poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid valikuid ning mille raames ta peab andma keerulisi hinnanguid. Kõnealuses valdkonnas ette nähtud meetme õiguspärasust saab mõjutada üksnes see, kui niisugune meede on seadusandja taotletavat eesmärki arvestades ilmselgelt sobimatu. Nagu nähtub määruse nr 1907/2006 põhjendusest 16, seadis seadusandja peamiseks eesmärgiks artikli 1 lõikes 1 nimetatud kolmest eesmärgist esimese, nimelt eesmärgi tagada inimeste tervise ja keskkonna kaitstuse kõrge tase.
Proportsionaalsuse põhimõtet ei riku kemikaaliameti otsus, millega määruse nr 1907/2006 artiklis 59 sätestatud menetluse tulemusel määratletakse antratseenõli (antratseenpasta) väga ohtliku ainena.
Nimelt esiteks on otsus määrusega nr 1907/2006 taotletavate eesmärkide saavutamiseks sobiv, kuna aine väga ohtlikuna määratlemine on vajalik avalikkuse ja aine kutsealases tegevuses kasutajate teadlikkuse tõstmiseks esinevate riskide ja ohtude kohta ning seega tuleb määratlemist käsitada nimetatud kaitse tõhustamise vahendina. Lisaks, kuna antratseenõli (pasta) on vaheaine, on see määruse nr 1907/2006 artikli 2 lõike 8 kohaselt määruse VII jaotisest välja jäetud ning seega ei puuduta seda teavitamiskohustused, mis tulenevad aine määratlemisest määruse artikli 59 alusel väga ohtliku ainena.
Teiseks ei ületa otsus määrusega nr 1907/2006 taotletavate eesmärkide saavutamiseks vajaliku piire, kuna määruse artikli 14 lõike 6 alusel välja pakutud riskijuhtimismeetmete kohaldamine ei kujuta endast meetmeid, mis on sobivad määruses seoses väga ohtlike ainete käitlemisega taotletavate eesmärkide saavutamiseks, ning need ei ole seega vähem piiravad meetmed. Sama kehtib vastavalt määruse nr 1907/2006 XV lisale piirangute jaoks toimiku esitamise suhtes, kuna määruse VIII jaotises ette nähtud menetluse kohaselt kehtestatud piirangud võivad ulatuda aine tootmisele või turuleviimisele seatud eritingimustest aine kasutamise täieliku keelamiseni. Isegi kui oletada, et piiravad meetmed on määrusega nr 1907/2006 taotletavate eesmärkide saavutamiseks samuti sobilikud, ei kujuta need sellistena vähem piiravaid meetmeid võrreldes aine määratlemisega, mis toob kaasa vaid teavitamiskohustused.
(vt punktid 134–138, 143 ja 147)