ÜLDKOHTU OTSUS (kuues koda)
29. oktoober 2015(*)
Teenuste hanked – Hankemenetlus – Euroopa Parlamendi liikmete transport – Otsus hankemenetluse tulemusetuks kuulutamise ja lõpetamise ning läbirääkimistega hankemenetluse alustamise kohta – Hankelepingu sõlmimine teise pakkujaga – Võrdne kohtlemine – Hankelepingu algtingimuste oluline muutmine
Kohtuasjas T‑126/13,
Direct Way, asukoht Machelen (Belgia),
Directway Worldwide, asukoht Machelen (Belgia),
esindaja: advokaat E. van Nuffel d’Heynsbroeck,
hagejad,
versus
Euroopa Parlament, esindajad: L. Darie ja P. Biström,
kostja,
mille ese on nõue tühistada kolm Euroopa Parlamendi otsust, mis puudutavad Brüsselis parlamendiliikmete transportimisteenuste hankelepingu sõlmimist,
ÜLDKOHUS (kuues koda),
koosseisus: president S. Frimodt Nielsen, kohtunikud F. Dehousse ja A. M. Collins (ettekandja),
kohtusekretär: ametnik L. Grzegorczyk,
arvestades kirjalikus menetluses ja 23. aprilli 2015. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Euroopa Parlament avaldas 8. mail 2012 hanketeate avatud hankemenetluse INLO.AO-2012-008-LUX-UTP-02 „Euroopa Parlamendi liikmete transport Brüsselis” (ELT 2012/S 88-143608) kohta.
2 Hanketeate kohaselt hõlmas hange umbes 26 nädala jooksul aastas ligikaudu 3050 sõidutundi nädalas ning umbes 7 nädala jooksul aastas ligikaudu 675 sõidutundi nädalas. Hankelepingu kogumaksumus (ilma käibemaksuta) jäi eeldatavalt vahemikku 10 000 000 ja 12 000 000 eurot ja selle maksimaalne kestus oli neli aastat.
3 Hanketeate kohaselt pidi leping sõlmitama majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel, mida pidi hinnatama lähtuvalt järgmistest kriteeriumidest: hind (60 punkti), lepingu haldamiseks soovitatud korralduse asjakohasus (20 punkti), soovitatud keskkonnameetmed (10 punkti) ning inimressursside haldamine ja arendamine (10 punkti).
4 Esitati ainult kaks pakkumust, nimelt hagejate Direct Way ja Directway Worldwide pakkumus ning TMS Limousine’i pakkumus.
5 Esimesele kohale paigutati TMS Limousine’i pakkumus, mis kogus 83,43 punkti. Selles pakkumuses pakutud hind oli 38,90 eurot tunnis. Hagejate pakkumus paigutati teisele kohale, kuna see kogus kokku 80,25 punkti. Konkreetselt nende pakkumuses pakutud hind oli 34,34 eurot tunnis ja kokku umbes 123 000 sõidutundi aastas.
6 Parlament teavitas 3. septembri 2012. aasta kirjas hagejaid oma otsusest avatud hankemenetlus lõpetada ja kavatsusest alustada läbirääkimistega hankemenetlust, kuna selles esimeses menetluses esitatud pakkumused olid „pakkumuste hindamise kriteeriumide seisukohast vastuvõetamatud, eeskätt seoses pakutud hinnaga, mis oli hanketeates märgitud maksumusega võrreldes liiga kõrge”. Esimese hankemenetluse lõpetamise otsuse kohta avaldati teade 2. oktoobril 2012 (ELT 2012/S 189-310052).
7 Parlament kutsus 20. septembri 2012. aasta kirjas hagejaid ja TMS Limousine’i esitama pakkumused väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses INLO.AO-2012-018-LUX-UTP-05 „Euroopa Parlamendi liikmete transport Brüsselis”. Selle hankemenetluse tunnused olid eelmise hankemenetluse omadega sisuliselt samad, eeskätt seoses hankelepingu eeldatava maksumuse, ulatuse ja sõlmimise tingimustega, st eespool punktis 3 nimetatud hind ja kolm kvalitatiivset kriteeriumi.
8 Läbirääkimistega menetluses jäid kaks pakkujat sisuliselt oma algselt esitatud pakkumuste juurde. TMS Limousine pakkus siiski hinda, mis oli vähendatud 36,15 eurole tunnis, samas kui hagejad pakkusid varasemaga sama hinda 34,34 eurot tunnis.
9 Seejärel toimus kaks koosolekut parlamendi ja iga pakkuja vahel, mille tulemusel hagejad veidi tõstsid pakutud hinda 34,63 eurole tunnis, samas kui TMS Limousine vähendas pakutud hinda 34,95 eurole tunnis.
10 Parlament teatas 21. detsembri 2012 e‑kirjas ja 3. jaanuari 2013. aasta tähitud kirjas hagejatele oma otsusest nende pakkumus tagasi lükata, kuna seda ei hinnatud majanduslikult kõige soodsamaks (edaspidi „tagasilükkamise otsus”). Nimelt paigutati see pakkumus teisele kohale, kuna see kogus 85,39 punkti. Lisaks teavitati hagejaid parlamendi otsusest tunnistada edukaks TMS Limousine, kes kogus 87,99 punkti (edaspidi „edukaks tunnistamise otsus”). Lõpetuseks teatas parlament hagejatele, et nad võivad taotleda täiendavat teavet oma pakkumuse tagasilükkamise põhjuste, edukaks tunnistatud pakkumuse omaduste ja suhteliste eeliste, ning edukaks tunnistatud pakkuja nime kohta. Hagejad taotlesid seda täiendavat teavet 26. detsembri 2012. aasta e‑kirjas.
11 Parlament avaldas 8. jaanuaril 2013 hankelepingu sõlmimise teate (ELT 2013/S 5-4640).
12 Parlament vastas hagejate 26. detsembri 2012. aasta e‑kirjale oma 10. jaanuaril 2013 saadetud e‑kirja ja tähitud kirjaga, milles esitas üksikasjad iga pakkumuse kriteeriumi kaupa hindamise kohta, tuues välja ka eduka pakkuja poolt lõpuks esitatud hinna (nimelt 34,95 eurot tunnis).
Menetlus ja poolte nõuded
13 Üldkohtu kantseleisse 1. märtsil 2013 esitatud hagiavaldusega esitasid hagejad käesoleva hagi, milles paluvad Üldkohtul sisuliselt:
– tühistada parlamendi 3. septembri 2012. aasta otsus lõpetada „avatud” hankemenetlus;
– tühistada parlamendi 20. septembri 2012. aasta otsus alustada „väljakuulutamiseta läbirääkimistega” hankemenetlust;
– tühistada edukaks tunnistamise otsus;
– tunnistada kehtetuks eduka pakkujaga sõlmitud leping;
– maksta neile kahjutasu;
– mõista kohtukulud välja parlamendilt.
14 Parlament palub Üldkohtul:
– jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata tühistamishagi, mis esitati 3. septembri 2012. aasta otsuse peale lõpetada avatud hankemenetlus ja 20. septembri 2012. aasta otsuse peale alustada läbirääkimistega hankemenetlust;
– jätta edukaks tunnistamise otsuse peale esitatud hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata;
– jätta lepingu kehtetuse tuvastamise hagi rahuldamata;
– jätta kahjunõue rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejatelt.
15 Ettekandja‑kohtuniku ettepanekul otsustas Üldkohus (kuues koda) avada menetluse suuline osa ja Üldkohtu 2. mai 1991. aasta kodukorra artiklis 64 ette nähtud menetlust korraldavate meetmete raames palus pooltel täpsustada, millisel kuupäeval olid hagejad saanud kätte parlamendi 10. jaanuari 2013. aasta teatise.
16 Vastusena selle nõudmisele märkisid hagejad, et see teatis saadi e‑kirja teel kätte 10. jaanuaril 2013, kuid nad ei suuda täpsustada, mis kuupäeval nad selle tähitud kirja teel kätte said.
17 Poolte kohtukõned ja vastused Üldkohtu küsimustele kuulati ära 23. aprilli 2015. aasta kohtuistungil. Vastusena Üldkohtu kirjalikule küsimusele kinnitasid hagejad selle istungi käigus, et nad ametlikult ei nõua, et tühistataks parlamendi otsus nende pakkumus tagasi lükata, millest teavitati 21. detsembri 2012. aasta e‑kirjas ning 3. jaanuari 2013. aasta tähitud kirjas.
Õiguslik käsitlus
Vastuvõetavus
18 Parlament tõstatab avatud hankemenetluse lõpetamise ja läbirääkimistega hankemenetluse alustamise otsuste peale esitatud hagi suhtes vastuvõetamatuse vastuväite, väites et hagi esitamise tähtaeg on möödunud. Edukaks tunnistamise otsuse peale esitatud hagi vastuvõetavuse kohta märgib parlament üksnes seda, et ta jätab selle Üldkohtu otsustada.
19 Hagejad vaidlevad sellele vastuvõetamatuse vastuväitele vastu. Sisuliselt väidavad nad, et hankelepingu sõlmimine on keeruline toiming, kus hankija võib teha vaheotsuseid, et jõuda lepingu sõlmimiseni. Selle protsessi käigus ei pruugi ühe otsuse õigusvastasus ilmneda kohe, vaid alles järgnevate otsuste kaudu. Hagejate arvates muudab eelnevate otsuste õigusvastasuse ilmseks alles edukaks tunnistamise otsus ja konkreetsemalt 10. jaanuari 2013. aasta teatis nende pakkumuse tagasilükkamise põhjuste kohta. Nimelt tuleneb sellest teatisest, et eduka pakkuja pakutud hind oli kõrgem kui loobutud menetluses hagejate esialgu pakutud hind. Hagejad, kelle esitatud hind oli hanketeates nimetatud eeldatavast maksumusest kõrgem, leiavad, et neil ei olnud varem mingit põhjust selles põhjuses kahelda.
20 Mis puudutab avatud hankemenetluse lõpetamise otsust, isegi kui ei ole suunatud hagejatele, siis on selge, parlament teavitas hagejaid sellest otsusest oma 3. septembri 2012. aasta tähitud kirjas. Lisaks avaldas parlament avatud hankemenetlusest loobumise teatise 2. oktoobri 2012. aasta Euroopa Liidu Teatajas.
21 Võttes arvesse nende osalemist avatud hankemenetluses, võis nimetatud menetluse lõpetamise otsus hagejate õiguslikku olukorda mõjutada ja seega võis selle peale esitada tühistamishagi. Siiski tuleb märkida, et 3. septembri 2012. aasta kirjas sisalduvat avatud hankemenetluse lõpetamise otsust ei olnud hagejad vaidlustanud kuni käesoleva hagi esitamiseni 1. märtsil 2013.
22 ELTL artikli 263 kuuenda lõigu kohaselt tuleb tühistamishagi esitada kahe kuu jooksul vastavalt kas meetme avaldamisest või teatavakstegemisest hagejale või nende puudumisel kahe kuu jooksul pärast päeva, mil hageja sellest teada sai. Kuna 3. septembri 2012. aasta kirjas sisalduva otsuse vastu suunatud osas on tühistamishagi esitatud selgelt pärast seda tähtaega, siis on see ilmselgelt vastuvõetamatu.
23 Ükski hagejate esitatud argumentidest ei sea seda järeldust kahtluse alla. Nimelt oleksid nad pidanud mõistliku aja jooksul alates nimetatud otsusest teadasaamist taotlema parlamendilt neile tervikteksti, või selle puudumisel kogu vajaliku teabe edastamist, et nad saaksid olla teadlikud kõnealuse akti täpsest sisust ja põhjendustest, mis võimaldab neil tõhusalt kaitsta oma õigusi kohtus (vt selle kohta 20. novembri 2011. aasta kohtuotsus Evropaïki Dynamiki vs. EIB, T‑461/08, EKL, EU:T:2011:494, punkt 107).
24 Hagejad ei ole parlamendile selliselt sõnastatud taotlust esitanud. Seega on käesolev tühistamishagi avatud hankemenetluse lõpetamise otsuse vastu suunatud osas esitatud pärast tähtaega.
25 Läbirääkimistega hankemenetluse alustamise otsuse osas, millest hagejatele teavitati 20. septembri 2012. aasta tähitud kirjas, tuleb omal algatusel uurida, kas selle peale võib esitada tühistamishagi ELTL artikli 263 tähenduses, isegi kui parlament ei vaidlusta sellel alusel esitatud hagi vastuvõetavust, mis nimelt on avalikust huvist tulenev asja läbivaatamist takistav asjaolu.
26 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt kujutavad endast akte või otsuseid, mille peale saab esitada tühistamishagi ELTL artikli 263 tähenduses, ainult need meetmed, millel on sellised siduvad õiguslikud tagajärjed, mis mõjutavad hageja huve, tuues kaasa selge muutuse tema õiguslikus olukorras (vt kohtuotsus, 8.10.2008, Sogelma vs. AER, T‑411/06, EKL, EU:T:2008:419, punkt 85 ja seal viidatud kohtupraktika).
27 Üldreeglina ei saa hankemenetluse korraldamise otsus kedagi kahjustada, kuna see annab vaid huvitatud isikutele võimaluse osaleda menetluses ja esitada oma pakkumus (eespool punktis 26 viidatud kohtuotsus Sogelma vs. AER, EU:T:2008:419, punkt 86). Kuna käesoleval juhul hagejad osalesid läbirääkimistega hankemenetluses, ei saanud selle menetluse alustamise otsus neid kahjustada.
28 Lisaks tuleb märkida, et kuigi läbirääkimistega hankemenetlust saab algatada vaid konkreetsetes olukordades, mis on ette nähtud komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad (EÜT L 357, lk 1, ELT eriväljaanne 01/04, lk 145; edaspidi „rakenduseeskirjad”), artikli 127 lõike 1 punktis a, nt kui lõppenud avatud hankemenetluses esitatakse õigusvastaseid või vastuvõetamatuid pakkumusi, on selle puhul siiski tegemist autonoomse menetlusega, mis erineb kõigist teistest hankemenetlustest ja eeskätt avatud hankemenetlusest nõukogu 25. juuni 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 74; edaspidi „finantsmäärus”), artikli 91 tähenduses (kohtumäärus, 16.12.2009, Bull jt vs. komisjon, T‑333/08, EU:T:2009:514, punkt 14).
29 Eeltoodut arvesse võttes tuleb sedastada, et hagejatel ei ole õigust vaidlustada läbirääkimistega hankemenetluse alustamise otsust, millest neile teatati 20. septembri 2012. aasta tähitud kirjaga.
30 Isegi kui parlament ei esita edukaks tunnistamise otsuse peale esitatud hagi suhtes hilinemisest tingitud vastuvõetamatuse vastuväidet kui avalikust huvist tulenevat asja läbivaatamist takistavat asjaolu, tuleb hagi vastuvõetavust omal algatusel kontrollida Üldkohtu 2. mai 1991. aasta kodukorra artikli 113 alusel (vt selle kohta kohtuotsus, 15.6.1993, Matra vs. komisjon, C‑225/91, EKL, EU:C:1993:239, punktid 11–13, ja kohtuotsus, 15.9.2011, CMB ja Christof vs. komisjon, T‑407/07, EU:T:2011:477, punkt 74).
31 ELTL artikli 263 kuuenda lõigu sõnastusest tuleneb, et akti teatavakstegemise kuupäeva kui hagi esitamise tähtaja alguse kriteerium on üksnes teisejärguline tegur võrreldes akti avaldamise või teatavakstegemise kriteeriumiga (kohtuotsus, 11.3.2009, TF1 vs. komisjon, T‑354/05, EKL, EU:T:2009:66, punkt 33).
32 Selles osas tuleb ühelt poolt märkida, et hagejad ei ole edukaks tunnistamise otsuse adressaadid, isegi kui viimane on lähedalt seotud tagasilükkamise otsusega, mis oli neile adresseeritud. Seetõttu hagejaid edukaks tunnistamise otsusest ei teavitatud.
33 Teiselt poolt tuleb märkida, et edukaks tunnistamise otsus ei ole akt, mis sellisena tuleks avaldada Euroopa Ühenduste Teatajas (vt eelkõige finantsmääruse artikli 90 lõige 1 ja rakenduseeskirjade artikkel 118).
34 Pealegi ei ole tegemist ka aktiga, mis asjaomase institutsiooni väljakujunenud praktika kohaselt kuuluks niisugusele avaldamisele. Erinevalt olukordadest, millele viitab kohtupraktika seoses teavitamiskohustuse (kohtuotsus, 19.6.2009, Qualcomm vs. komisjon, T‑48/04, EKL, EU:T:2009:212, punktid 43–58) ja avaldamispraktikaga (kohtuotsus, 15.6.2005, Olsen vs. komisjon, T‑17/02, EKL, EU:T:2005:218, punktid 72–87, ja eespool punktis 31 viidatud kohtuotsus TF1 vs. komisjon, EU:T:2009:66, punktid 34–36), tuleb märkida, et käesolevas asjas edukaks tunnistamise otsust Euroopa Liidu Teatajas või internetis ei avaldatud. Parlament avaldas 8. jaanuaril 2013 vaid kokkuvõtlikku teavet sisaldava hankelepingu sõlmimise teatise, mis ei võimaldanud hagejatel tõhusalt kaitsta oma õigusi Euroopa Liidu Kohtus. Seetõttu ei saa see kuupäev olla tühistamishagi esitamise tähtaja kulgema hakkamise alguseks.
35 Eeltoodut arvesse võttes tuleb aluseks võtta kuupäev, mil hagejad vaidlustatud aktist teada said. Ülalnimetatud faktidest tuleneb, et hagejad said edukaks tunnistamise otsuse olemasolust teada ajavahemikus 21.–26. detsember 2012, ja see viimane kuupäev oli päev, mil nad taotlesid parlamendilt nimetatud otsuse kohta täiendavat teavet. Sel hetkel ei olnud hagejad teadlikud kõnealuse akti täpsest sisust ega põhjendustest, mis oleks neil võimaldanud tõhusalt kaitsta oma õigusi kohtus (vt selle kohta eespool punktis 23 viidatud kohtuotsus Evropaïki Dynamiki vs. EIB, EU:T:2011:494, punkt 107).
36 Hagejad olid suutelised oma õigusi tõhusalt kohtus kaitsma alles alates hetkest, kui nad said kätte parlamendi teatise, mis saadeti 10. jaanuari 2013. aasta e‑kirjaga ja tähitud kirjaga.
37 Mis puudutab liidu aktide teatavakstegemise õiguspärasust, siis on kohtupraktikas olnud võimalus täpsustada, et otsusest on nõuetekohaselt teatatud, kui see on adressaadile teatavaks tehtud ja viimasel on võimalus selle sisuga tutvuda (kohtumäärus, 2.10.2014, Page Protective Services vs. Euroopa välisteenistus, C‑501/13 P, EU:C:2014:2259, punkt 30), mis võimaldab nõuetekohast teatavakstegemist e‑kirja teel (eespool viidatud kohtuotsus Page Protective Services vs. Euroopa välisteenistus, EU:C:2014:2259, punktid 31–33). Sama põhjendust võib kohaldada ka käesoleval juhul parlamendi 10. jaanuari 2013. aasta teatise suhtes, mis võimaldab edukaks tunnistamise otsuse sisu ja põhjendustega tutvuda.
38 Siiski tuleneb kohtupraktikast, et e‑kirja saatmine ei taga tingimata, et adressaat selle tegelikult kätte saab. E‑kiri ei pruugi temani jõuda tehnilistel põhjustel. Lisaks, isegi kui e‑kri tegelikult adressaadini jõuab, on võimalik, et seda ei saada kätte samal päeval kui see saadeti (eespool punktis 26 viidatud kohtuotsus Sogelma vs. AER, EU:T:2008:419, punkt 77).
39 Käesoleval juhul saatis parlament oma teatise 10. jaanuari 2013. aasta e‑kirja ja tähitud kirjaga. Nagu on märgitud ülal punktis 16, nentisid hagejad Üldkohtu küsimusele vastates, et nad ei saa öelda täpset kuupäeva, mil nad selle dokumendi tähitud kirjaga kätte said. Siiski nad kinnitasid, et 10. jaanuari 2013. aasta e‑kirja olid nad samal kuupäeval kätte saanud ning esitasid sellest koopia.
40 Eeltoodust ilmneb, et edukaks tunnistamise otsuse peale 1. märtsil 2013 esitatud hagi on vastuvõetav, kuna see esitati enne kahekuulise tähtaja möödumist, mida pika vahemaa tõttu pikendatakse kümne päeva võrra, vastavalt ELTL artikli 263 kuuendale lõigule.
41 Võttes arvesse asjaolu, et hagejad oma pakkumuse tagasilükkamist puudutava parlamendi otsuse tühistamist ametlikult ei taotlenud, väljendas parlament kohtuistungil kahtlusi seoses hagi vastuvõetavusega osas, milles see on suunatud edukaks tunnistamise otsuse vastu, viidates põhjendatud huvi võimalikule puudumisele.
42 Kuna põhjendatud huvi puudumine on avalikust huvist tulenev asja läbivaatamist takistav asjaolu, mida liidu kohus peab omal algatusel kontrollima, tuleb märkida, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on füüsilise või juriidilise isiku esitatud tühistamishagi vastuvõetav üksnes siis, kui tal on huvi vaidlustatud otsuse tühistamise suhtes. Selline huvi eeldab, et selle akti tühistamine võib iseenesest tekitada õiguslikke tagajärgi ja et hagi tulemusel võib selle esitanud isik saada mingit kasu (kohtuotsus, 23.5.2014, European Dynamics Luxembourg vs. EKP, T‑553/11, EU:T:2014:275, punkt 94).
43 Kui pakkuja pakkumus lükatakse tagasi seetõttu, et pärast pakkumuste võrdlemist sõlmitakse hankeleping ainsa teise pakkujaga, ei ole edutu pakkuja põhjendatud huvi edukaks tunnistamise otsuse vastu allutatud tingimusele, et tema pakkumuse tagasilükkamist puudutav otsus tühistatakse.
44 Oletades, et edukaks tunnistamise otsus tühistatakse, tuleks parlamendil võtta meetmeid, mis hõlmaksid niisuguse kohtuotsuse täitmist (vt selle kohta eespool punktis 23 viidatud kohtuotsus Evropaïki Dynamiki vs. EIB, EU:T:2011:494, punkt 66). Käesolevas asjas on hagejatel vaidlustatud edukaks tunnistamise otsuse tühistamise suhtes põhjendatud huvi, et ELTL artiklist 266 tuleneva kohustuse alusel saavutada see, et parlament taastaks nende endise olukorra, mis käesoleval juhul toimuks piisava rahalise hüvitisena tekitatud kahju eest, nagu nad käesolevas asjas ka taotlenud on.
45 Neil asjaoludel on hagejatel edukaks tunnistamise otsuse vaidlustamise suhtes õigustatud huvi, mistõttu nende nõue see otsus tühistada on vastuvõetav.
Sisulised küsimused
46 Oma hagi põhjenduseks esitavad hagejad kaks väidet: esiteks, et rikuti pakkujate võrdõiguslikkuse põhimõtet ja teiseks, et rikuti rakenduseeskirjade artikli 127 lõike 1 punkti a, mis keelab hankelepingu algtingimuste olulise muutmise.
Esimene väide, et rikuti võrdõiguslikkuse põhimõtet
– Poolte argumendid
47 Oma esimeses väites väidavad hagejad, et eeldades, et eduka pakkuja pakutud hind on läbirääkimistega hankemenetluses vastuvõetav, rikkus parlament pakkujate võrdsuse põhimõtet, sest nad esitasid veidi madalama hinna, mille parlament avatud hankemenetluse käigus hindas vastuvõetamatuks. Hagejate sõnul tuleb avatud hankemenetluse lõpetamise otsus, „väljakuulutamiseta läbirääkimistega” hankemenetluse alustamise otsus ja viimati nimetatud hankelepingu sõlmimise otsus seetõttu tühistada.
48 Hagejad väidavad, et oma 3. septembri 2012. aasta kirjas märkis parlament selgelt, et avatud hankemenetluse lõpetamise otsuse aluseks olid üksnes pakutud hinnad. Lisaks puudutasid läbirääkimistega hankemenetluses läbi viidud läbirääkimised seejärel üksnes pakkumuste hinda. Parlament ei ole kunagi palunud hagejatel oma tehnilisi ettepanekuid muuta.
49 Hagejad kritiseerivad parlamendi käitumist, kes võttis eduka pakkuja pakkumise lõpuks vastu kõrgema hinnaga kui see, mida nemad eelnevalt olid pakkunud, samas kui kvaliteedinõudeid vähendati. Selles osas väidavad nad, et parlament vähendas osutatavate teenuste mahtu, viies need kogu hankelepingu ulatuses 400 000 sõidutunnilt umbes 300 000 sõidutunnile.
50 Eeltoodut arvesse võttes leiavad hagejad, et parlament rikkus pakkujate võrdõiguslikkuse põhimõtet ning finantsmääruse artiklit 101 ja rakenduseeskirjade artikli 127 lõike 1 punkti a.
51 Repliigi staadiumis vaidlustasid hagejad parlamendi argumendi, mille kohaselt olid nad hanketeates ette nähtud teenuste mahtu valesti mõistnud. Tegelikkuses oli tehnilises kirjelduses märgitud teenuste maht oluliselt suurem kui hanketeates märgitu. Lahknevuse korral on tehniline kirjeldus hanketeate suhtes ülimuslik. Seega on hagejad teenuste mahtu õigesti hinnanud.
52 Siiski tunnistasid hagejad kohtuistungil, vastusena Üldkohtu küsimusele, et esialgu nad hindasid osutatavate teenuste mahtu üle, mis sundis neid läbirääkimistega menetluse käigus pakutud hindu veidi suurendama.
53 Hagejad tunnistavad, et hankelepingu esialgsed tehnilised tingimused ei olnud sisuliselt muutunud. Seetõttu ei tohtinud parlament nende sõnul sõlmida hankelepingut kõrgema hinnaga kui see, mille ta oli avatud hankemenetluse käigus hinnanud vastuvõetamatuks.
54 Lõpetuseks lisavad hagejad finantsmääruse artikli 101 osas, et nad ei heida parlamendile ette põhjenduste puudumist, vaid nõuetele mittevastavat põhjendamist, kuna avatud hankemenetluses ei olnud nende esitatud pakkumus vastuvõetamatu.
55 Parlament lükkab hagejate argumendid tagasi.
– Üldkohtu hinnang
56 Sissejuhatuseks tuleb märkida, et hagejate väiteid peab kontrollima üksnes niivõrd, kuivõrd need puudutavad edukaks tunnistamise otsuse vastu esitatud tühistamishagi, kuna teiste otsuste vastu esitatud tühistamishagi tunnistati vastuvõetamatuks (vt ülal punktid 20–45).
57 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on ELTL artikli 263 kuuendas lõigus kehtestatud hagi esitamise tähtajast kinnipidamine avaliku huvi küsimus ning menetlustähtaegu reguleerivate liidu õigusnormide range kohaldamine vastab õiguskindluse nõudele ja vajaduse korrale hoida ära diskrimineerimine või meelevaldne kohtlemine õigusemõistmise käigus (eespool punktis 37 viidatud kohtumäärus Page Protective Services vs. Euroopa välisteenistus, EU:C:2014:2259, punktid 21 ja 37, ja kohtumäärus, 5.2.2010, Pro humanum vs. komisjon, T‑319/09, EU:T:2010:29, punkt 7).
58 Kui hageja saaks otsuse tühistamise hagis esitada õigusvastasuse väidet varasema akti vastu, mille tühistamist ta oleks võinud nõuda, muutuks võimalikuks kaudselt vaidlustada selliseid varasemaid otsuseid, mida ei ole ELTL artiklis 263 ette nähtud hagi esitamise tähtaja jooksul vaidlustatud ning seega sellest hagi esitamise tähtajast mööda minna (vt selle kohta kohtuotsus, 29.6.1995, Hispaania vs. komisjon, C‑135/93, EKL, EU:C:1995:201, punkt 17).
59 Käesolevas asjas tuleb märkida, et Üldkohus ei saa võtta arvesse hagejate argumente seoses lõppenud avatud hankemenetluses esitatud pakkumuste vastuvõetavusega, arvestades pakkumuste hindamise kriteeriume, kui ta hindab tühistamishagi, mis on esitatud edukaks tunnistamise otsuse peale läbirääkimistega menetluses, mis kujutab endast kõigist teistest hankemenetlustest sõltumatut ja eraldiseisvat menetlust (eespool punktis 28 viidatud kohtumäärus Bull jt vs. komisjon, EU:T:2009:514, punkt 14). Nagu ka eespool märgitud, võimaldaks igasugune muu järeldus hagejatel seada kahtluse alla avatud hankemenetluse lõpetamise otsuse, mis seetõttu, et seda ei ole ette nähtud tähtaja jooksul vaidlustatud, on muutunud lõplikuks nende isikute suhtes, kes oleksid võinud selle vaidlustada (kohtuotsus, 15.2.2001, Nachi Europe, C‑239/99, EKL, EU:C:2001:101, punkt 37).
60 Sama kehtib ka hagejate argumentide suhtes, millega vaidlustatakse edukaks tunnistamise otsuse põhjendatus, kuivõrd need argumendid tuginevad üksnes avatud hankemenetluse lõpetamise otsuse väidetaval õigusvastasusel. Selles osas väidavad hagejad hagiavalduse punktis 45, et seda menetlust ei saanud pakkumuste vastuvõetamatusele tuginedes õiguspäraselt lõpetada. Kuna pakkumuste vastuvõetamatus oli avatud hankemenetluse lõpetamise otsuses juba tuvastatud, ei saanud seda enam edukaks tunnistamise otsuse peale esitatud tühistamishagiga kahtluse alla seada.
61 Järelikult ei pea käesoleva hagi kontekstis uurima küsimust, kas parlamendil oli õigus avatud hankemenetluse lõpetamise otsuse põhjendustes tugineda esitatud pakkumuste vastuvõetamatusele. Seega, avatud hankemenetluse lõppedes parlamendi tehtud järelduste põhjendatuse (nimelt esitatud pakkumuste vastuvõetamatuse) osas seisukohta võtmata, kontrollib Üldkohus üksnes seda, kas see järeldus võib läbirääkimistega hankemenetluses mingitki mõju omada.
62 Vastavalt finantsmääruse artikli 89 lõikele 1 tuleb kõigi riigihankelepingute puhul, mida rahastatakse täielikult või osaliselt liidu eelarvest, järgida läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid.
63 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt nõuab võrdse kohtlemise põhimõte, et sarnaseid olukordi ei koheldaks erinevalt ega erinevaid olukordi ühetaoliselt, kui selline kohtlemine ei ole objektiivselt põhjendatud (kohtuotsus, 11.6.2014, Communicaid Group vs. komisjon, T‑4/13, EU:T:2014:437, punkt 50).
64 Riigihangete valdkonnas peab hankija igas hankemenetluse etapis tagama eeskätt selle, et järgitaks võrdse kohtlemise põhimõtet ja sellest tulenevalt oleks kõigi pakkujate võimalused võrdsed. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab ka seda, et pakkujaid tuleb käsitada samaväärsetena nii pakkumuste ettevalmistamise hetkel kui ka siis, kui hankija neid hindab (eespool punktis 63 viidatud kohtuotsus Communicaid Group vs. komisjon, EU:T:2014:437, punkt 51).
65 See viitab täpsemalt sellele, et hindamiskriteeriumid tuleb sõnastada hankedokumentides või hanketeates viisil, mis võimaldab kõigil piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikel pakkujatel neist ühtemoodi aru saada ning pakkumuste hindamisel tuleb neid kriteeriume kohaldada kõigi pakkujate suhtes objektiivselt ja ühetaoliselt (eespool punktis 63 viidatud kohtuotsus Communicaid Group vs. komisjon, EU:T:2014:437, punkt 52).
66 Üldkohus leiab, et hagejad ei ole õiguslikult piisavalt tõendanud, et parlament on neid põhimõtteid rikkunud.
67 Esiteks tuleb meeles pidada, et kohtupraktika kohaselt, isegi kui hankija võib läbirääkimistega hankemenetluse algatada vaid konkreetsetel juhtudel – nt kui lõppenud avatud hankemenetluses on esitatud õigusvastaseid või vastuvõetamatuid pakkumusi –, mis on ette nähtud rakenduseeskirjade artikli 127 lõike 1 punktis a, on selle puhul siiski tegemist autonoomse menetlusega, mis erineb kõigist teistest hankemenetlustest ja eeskätt avatud hankemenetlusest (eespool punktis 28 viidatud kohtumäärus Bull jt vs. komisjon, EU:T:2009:514, punkt 14).
68 Kohtupraktika täpsustab veel, et pärast hankemenetluse kehtetuks tunnistamist on asjaomane menetlus lõppenud ja hankijal on täielik vabadus otsustada oma edaspidise tegevuse üle (eespool punktis 26 viidatud kohtuotsus Sogelma vs. EAR, EU:T:2008:419, punkt 136).
69 Hagejad ei esita ühtki argumenti, mis võimaldaks järeldada, et läbirääkimistega hankemenetluse käigus rikuti pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet. Nagu parlament õigustatult väitis, ei ole võimalik võrrelda hagejate poolt avatud hankemenetluses esitatud hinnapakkumist eduka pakkuja hinnapakkumisega läbirääkimistega hankemenetluses, kuna tegemist on erinevate menetlustega.
70 Lisaks oleks kahe erineva menetluse kontekstis ebaloogiline järeldada, et hagejate poolt esimeses menetluses esitatud hinda – mis viis hankija järeldusele, et need pakkumused on vastuvõetamatud – tuleks vaadelda kui absoluutset ülempiiri teises, eraldiseisvas menetluses.
71 Käesolevas asjas oleks võinud diskrimineerimisega tegemist olla siis, kui sama menetluse kontekstis – antud juhul läbirääkimistega hankemenetluses – oleks hankija pakkujate sarnaseid pakkumusi erinevalt kohelnud. Hagejad ei ole seda siiski väitnud.
72 Teiseks, kui hagejate olukorda avatud hankemenetluses võiks pidada võrreldavaks eduka pakkuja olukorraga läbirääkimistega hankemenetluses, mida see ei ole, siis majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel hankelepingu sõlmimisel on hind vaid üks neljast pakkumuste hindamise kriteeriumist. Järelikult on hankijal vabadus sõlmida hankeleping pakkujaga, kes pakub kõrgemat hinda, kuid kelle pakkumus on kõrgeima kvaliteediga, võttes arvesse teisi ette nähtud pakkumuste hindamise kriteeriume, millega oli tegemist käesolevas asjas. Nimelt tuleb märkida, et hagejad ei vaidle vastu, et eduka pakkuja pakkumus oli nende omast kõrgema kvaliteediga, võttes arvesse pakkumuste hindamise kriteeriume.
73 Seega tuleb võrdse kohtlemise põhimõttele tuginev väide tagasi lükata.
74 Ükski teine hagejate esitatud argument ei lükka seda järeldust ümber.
75 Argument, mille kohaselt puudutasid läbirääkimised üksnes pakkumuste hinda, on alusetu. Nimelt tuleneb eeskätt 13. ja 28. novembri 2012. aasta koosolekute protokollidest, et läbirääkimistel käsitleti muu hulgas ka asjassepuutuvate sõidukite (st hübriidsõidukite) omadusi.
76 Sama kehtib ka argumendi kohta, mille kohaselt parlament vähendas osutatavate teenuste kvalitatiivseid nõudmisi ja mahtu, viies need 400 000‑lt sõidutunnilt 300 000‑le. See argument põhineb hagejatepoolsel vääritimõistmisel, nagu ilmneb muu hulgas 28. novembri 2012. aasta koosoleku protokollist ja nagu viimased on kohtuistungil ka ise kinnitanud (vt eespool punkt 52). Järelikult puudub vajadus kindlaks määrata, kas – nagu väidavad hagejad – erinevuste korral on hankedokumendid hanketeate ees ülimuslikud. Lisaks tuleb märkida, et repliigis tunnistavad hagejad, et tehnilisi tingimusi (v.a teenuste maht) ei olnud muudetud.
77 Üldkohus leiab lisaks, et finantsmääruse artikli 101 ja rakenduseeskirjade artikli 127 lõike 1 punkti a väidetavat rikkumist puudutavaid argumente ei saa vastu võtta.
78 Selles osas, kus hagejad heidavad parlamendile ette nende sätete rikkumist, kuna avatud hankemenetluse lõpetamise ja läbirääkimistega menetluse alustamise otsust põhjendati ebaõigesti, ei saa nende argumentidega nõustuda eespool punktides 20–29 nimetatud põhjustel. Selles osas, kus need argumendid on suunatud edukaks tunnistamise otsuse vastu ja sisuliselt kattuvad eespool punktides 63–76 uuritud argumentidega, tuleb need jätta rahuldamata samadel põhjustel kui nendes punktides märgitud.
79 Eeltoodu põhjal tuleb esimene väide osalise vastuvõetamatuse ja osalise põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
Teine väide, et hankelepingu algtingimusi oluliselt muudeti
– Poolte argumendid
80 Teises väites väidavad hagejad, et sõlmides hankelepingu kõrgema hinnaga kui see, mis varem tunnistati vastuvõetamatuks (nimelt eduka pakkuja pakutud 34,95 eurot tunnis, ja mitte algselt hagejate pakutud 34,45 eurot tunnis), muutis parlament oluliselt hankelepingu algtingimusi, rikkudes rakenduseeskirjade artikli 127 lõike 1 punkti a.
81 Hagejate sõnul tuleneb kohtupraktikast, et läbirääkimistega hankemenetluse kasutamine ei saa anda võimalust hankelepingu algtingimusi oluliselt muuta.
82 Parlament väidab, et teine väide tuleb tagasi lükata, kuna see on täiesti põhjendamatu.
– Üldkohtu hinnang
83 Rakenduseeskirjade artikli 127 lõike 1 punkti a kohaselt võivad hankijad kasutada läbirääkimistega hankemenetlust pärast hanketeate avaldamist, olenemata eeldatavast maksumusest, kui lõppenud avatud või piiratud menetluse või võistleva dialoogi teel esitatud pakkumused on vastuolus eeskirjadega või ei vasta eelkõige valiku‑ või lepingu sõlmimise kriteeriumidele, kui artiklis 130 nimetatud hankemenetlusega seotud dokumentides sätestatud lepingu algtingimusi ei ole oluliselt muudetud, ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist.
84 Ainus väidetav oluline tingimuste muutmine, mida käesoleva väite puhul tuleb uurida, on hinna muutmisega seonduv. Nimelt võtsid hagejad repliigi staadiumis tagasi selle väite teise haru, mis puudutas teenuste mahtu, ja märkisid lisaks, et nad ei ole väitnud, et parlament muutis hankelepingu tehnilisi tingimusi. Lisaks, nagu eespool punktides 52 ja 76 on märgitud, tuginevad teenuste mahu väidetavat muutmist puudutavad hagejate argumendid vääritimõistmisel.
85 Hagejate sõnul tuleneb hankelepingu algtingimuste oluline muutmine sellest, et parlament tunnistas edukaks kõrgema hinna kui see, mida nemad algselt pakkusid ning mis tunnistati vastuvõetamatuks.
86 Eespool kirjeldatud argumendiga ei saa nõustuda.
87 Esiteks ei vaidle hagejad vastu, et hankelepingu eeldatav maksumus ei ole muutunud, st see jäi vahemikku 10 000 000 ja 12 000 000 eurot ja selle maksimaalne kestus oli neli aastat.
88 Teiseks ei eelda ei rakenduseeskirjade artikli 127 lõike 1 punkt a ega rakenduseeskirjade artikkel 130 (millele viidatakse eelmises sättes) seda, et avatud menetluses pakkujate pakutud hinda tuleb vaadelda kui hankelepingu algtingimust, mida oluliselt muuta ei tohi. Vastupidi, rakenduseeskirjade artikkel 130 võimaldab järeldada, et hankelepingu algtingimused hõlmavad eeskätt kõrvalejätmise ja valikukriteeriume, hindamiskriteeriume ja nende osakaalu ning ka tehnilist kirjeldust. Hagejad oma väidetes aga nende elementide olulisele muutmisele ei tugine.
89 Kolmandaks, eespool punktides 67–72 esitatud põhjustel oleks ebaloogiline järeldada, et avatud hankemenetluses hagejate poolt esitatud hinda tuleks erinevas hankemenetluses vaadelda kui absoluutset ülempiiri, eeskätt siis, kui hankeleping sõlmitakse majanduslikult soodsaima pakkumuse alusel (st tulenevalt hindamisest, mis puudutab ka kvaliteedikriteeriume, mitte ainult pakutud hinda).
90 Hagejate viidatud kohtupraktika ei toeta nende teist väidet, kuna see puudutab faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, mis ei ole käesoleva juhtumiga võrreldavad.
91 19. juuni 2008. aasta kohtuotsus pressetext Nachrichtenagentur (C‑454/06, EKL, EU:C:2008:351) käsitleb liikmesriigi ametiasutuste poolt hankelepingu muutmist selle kehtivuse ajal, võttes arvesse nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiivi 92/50/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike teenuslepingute sõlmimise kord (EÜT L 209, lk 1; ELT eriväljaanne 06/01, lk 322). Kohtupraktika kohaselt isegi kui teenuste riigihankeid puudutavaid direktiive ei kohaldata liidu haldusasutuste sõlmitud hankelepingutele, võib nendes direktiivides kehtestatud või sätestatud normidele ja põhimõtetele tugineda nimetatud haldusasutuste vastu juhul, kui ilmneb, et need põhimõtted on liidu haldusasutustele otseselt siduvate aluslepingu põhinormide ja üldpõhimõtete konkreetne väljendus (kohtuotsus, 12.12.2012, Evropaïki Dynamiki vs. EFSA, T‑457/07, EU:T:2012:671).
92 Siiski ei ole direktiivi 92/50 kõnesolevad sätted võrreldavad rakenduseeskirjade artikli 127 lõike 1 punktiga a. Seetõttu ei ole eespool punktis 91 viidatud kohtuotsus pressetext Nachrichtenagentur (EU:C:2008:351) käesolevas vaidluses asjakohane. Igal juhul tuleb märkida, et kehtivasse lepingusse tehtud muudatused olid oma olemuselt erinevad sellest muudatusest, millele hagejad käesolevas kohtuasjas tuginevad.
93 Samad järeldused kehtivad ka 4. juuni 2009. aasta kohtuotsuse komisjon vs. Kreeka (C‑250/07, EKL, EU:C:2009:338) suhtes, mis käsitleb tehnilise kirjelduse väidetavad muutmist kahe hankemenetluse vahepeal, ja nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivi 93/38/EMÜ, millega kooskõlastatakse veevarustus‑, energeetika‑, transpordi‑ ja telekommunikatsioonisektoris tegutsevate tellijate hankemenetlused (EÜT L 199, lk 84; ELT eriväljaanne 06/02, lk 194), sätete suhtes, mis samuti ei ole võrreldavad rakenduseeskirjade artikli 127 lõike 1 punktiga a.
94 Seega ei võimalda need kohtuotsused järeldada, et läbirääkimistega hankemenetluses hankelepingu sõlmimine eduka pakkujaga, kes pakub kõrgemat hinda kui üks teine pakkuja avatud hankemenetluses, tuleneb vältimatult hankelepingu algtingimuste muutmisest, mis on vastuolus rakenduseeskirjade artikli 127 lõike 1 punktiga a.
95 Arvestades eeltoodut, tuleb teine väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
Lepingu kehtetus
– Poolte argumendid
96 Hagejad paluvad Üldkohtul tunnistada eduka pakkujaga sõlmitud leping väidetavate põhimõtteliste eksimuste tõttu kehtetuks.
97 Selle nõude põhjenduseks tuginevad hagejad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, lk 1), artikli 116 lõike 1 teisele lõigule; komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb määruse nr 966/2012 kohaldamise eeskirju (ELT L 362, lk 1), artikli 166 lõikele 2; nõukogu 21. detsembri 1989. aasta direktiivile 89/665/EMÜ riiklike tarne‑ ja ehitustöölepingute sõlmimise läbivaatamise korra kohaldamisega seotud õigus‑ ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 395, lk 33; ELT eriväljaanne 06/01, lk 246), ja Euroopa Kohtu kohtupraktikale.
98 Parlament väidab, et ta ei ole hankemenetluses ühtki õigusnormi rikkunud, mistõttu lepingu kehtetuks tunnistamise nõue on ilmselgelt põhjendamatu.
– Üldkohtu hinnang
99 Võttes arvesse, et esimene ja teine väide lükati osaliselt vastuvõetamatuse ja osaliselt põhjendamatuse tõttu tagasi, tuleb ka eduka pakkujaga sõlmitud lepingu kehtetuks tunnistamise nõue tagasi lükata.
Kahjunõue
– Poolte argumendid
100 Mis puudutab tekitatud kahju hüvitamise nõuet, siis leiavad hagejad, et kui parlament ei oleks väidetavalt õigusvastaselt käitunud, oleks nende pakkumus olnud majanduslikult kõige soodsam. Seega oleks neil olnud arvestatav võimalus lepingu sõlmimiseks, vaatamata hankija õigusele hankelepingut mitte sõlmida. Võttes arvesse eeldatava kasumi ulatust (st 1,9 eurot tunnis) ja eeldatavate teenuste mahtu (105 000 tundi aastas), leiavad hagejad, et tekitatud kahju ulatub 199 500 euroni aastas. Repliigi staadiumis täpsustasid hagejad, et nende saamata jäänud tulu ulatub 217 161,7 euroni aastas, st 868 646,8 eurot kogu hankelepingu kestel.
101 Parlament väidab, et kahjunõue tuleb põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
– Üldkohtu hinnang
102 Vastavalt ELTL artikli 340 teisele lõigule „heastab liit [lepinguvälise vastutuse korral] kõik oma institutsioonide või oma teenistujate poolt ülesannete täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele üldprintsiipidele”.
103 Kohtupraktika kohaselt peab selleks, et liidul tekiks ELTL artikli 340 teise lõigu tähenduses lepinguväline vastutus oma organite õigusvastase tegevuse eest, olema täidetud kogum tingimusi: institutsioonile etteheidetava tegevuse õigusvastasus, kahju tegelik tekkimine ning põhjusliku seose olemasolu väidetava tegevuse ja väidetava kahju vahel (kohtuotsus, 11.7.1997, Oleifici Italiani vs. komisjon, T‑267/94, EKL, EU:T:1997:113, punkt 20, ja kohtuotsus, 9.9.2008, MyTravel vs. komisjon, T‑212/03, EKL, EU:T:2008:315, punkt 35). Liidu institutsiooni õigusvastast tegevust puudutava tingimusega seoses on nõutud, et oleks tõendatud isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine (eespool viidatud kohtuotsus MyTravel vs. komisjon, EU:T:2008:315, punkt 29).
104 Kuna Üldkohtu järeldust parlamendipoolse õigusvastase tegevuse puudumise kohta arvesse võttes on need tingimused kattuvad, siis tuleb jätta kahjunõue rahuldamata, ilma et teisi tingimusi oleks vaja analüüsida.
105 Eeltoodut arvesse võttes tuleb jätta hagi tervikuna rahuldamata.
Kohtukulud
106 Üldkohtu kodukorra artikli 134 lõike 1 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kohtuotsus on tehtud hagejate kahjuks, jäetakse kohtukulud vastavalt parlamendi nõuetele hagejate kanda.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (kuues koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Mõista kohtukulud välja Direct Waylt ja Directway Worldwide’ilt.
Frimodt Nielsen | Dehousse | Collins |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 29. oktoobril 2015 Luxembourgis.
Allkirjad