Kohtuasi T‑315/17

Chantal Hebberecht

versus

Euroopa välisteenistus

Avalik teenistus – Ametnikud – Euroopa välisteenistus – Ametisse määramine – Euroopa Liidu delegatsiooni Etioopias juhi ametikoht – Otsus jätta ametiaeg pikendamata – Teenistuse huvid – Põhjendamiskohustus – Võrdne kohtlemine

Kokkuvõte – Üldkohtu (esimene koda) 27. novembri 2018. aasta otsus

1.      Ametnikud – Teenistusüksuste töö korraldus – Töötajate ametisse nimetamine – Administratsiooni kaalutlusõigus – Piirid – Teenistuse huvid – Kohtulik kontroll – Piirid

(Ametnike personalieeskirjad, artikkel 7)

2.      Ametnikud – Teenistusüksuste töö korraldus – Töötajate ametisse nimetamine – Väljaspool liitu töötavate ametnike rotatsioon – Administratsiooni kaalutlusõigus – Piirid – Teenistuse huvid – Otsus, millega keeldutakse delegatsioonijuhi ametiaja pikendamisest – Pikendamise taotlejatel vahetegemine – Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine – Puudumine

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artiklid 20 ja 21; ametnike personalieeskirjad, artikli 7 lõige 1)

3.      Ametnikud – Võrdne kohtlemine – Meeste ja naiste võrdsed võimalused – Võrdsuse keskne olemus – Teenistusüksuste töö korraldust puudutavas otsuses arvestamata jätmine – Otsuse tühistamine

(Ametnike personalieeskirjad, artikli 1d lõiked 2 ja 3)

4.      Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Vaidluse eseme määratlemine – Ülevaade fakti- ja õigusväidetest – Hagi, milles nõutakse liidu institutsiooni tekitatud kahju hüvitamist – Tekitatud kahju laadi ja ulatuse ning põhjusliku seose kohta tõendite puudumine – Vastuvõetamatus

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 21 esimene lõik; Üldkohtu kodukord, artikli 76 punkt d)

1.      Ametnike roteerumise poliitika valdkonnas on institutsioonidel ulatuslik kaalutlusõigus oma teenistusüksuste töö korraldamisel, et täita neile määratud ülesandeid, ning vastavalt nendele ülesannetele nimetada ametisse oma töötajaid, kuid seda siiski tingimusel, et ametisse määramisel lähtutakse teenistuse huvidest ja järgitakse ametikohtade võrdväärsust. Kui Üldkohus kontrollib teenistusüksuste töö korraldamist puudutavaid otsuseid, peab ta talle hagi esitamisel kontrollima, kas ametisse nimetav asutus jäi mõistlikkuse piiridesse ega kasutanud oma kaalutlusõigust ilmselgelt valesti. Ilmse vea tõendamiseks peab ametnik esitama tõendid, mis muudavad administratsiooni hinnangud ebausutavaks.

Teenistuse huvides on nõutud, et teenistuse järjepidevus ei katkeks, mille tagajärjel peab kontroll hõlmama samuti võimalikke hindamisvigu, mis muudavad ametisse nimetava asutuse hinnangud ebausutavaks. Töötajate uuendamine on liikuvusele siiski omane ning iseenesest ei kahjusta teenistuse järjepidevust, kuna see tagatakse lahkuvate töötajate, ametisse jäävate töötajate ja saabuvate töötajate koostöös, kusjuures viimati nimetatud on muu hulgas valitud kogemuse ja teadmiste põhjal, mida võib seda tüüpi ametikoha puhul nõuda.

(vt punktid 27–29, 39 ja 41)

2.      Kohustus tagada võrdne kohtlemise on liidu õiguse üldpõhimõte, mida käsitlevad Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklid 20 ja 21. See põhimõte nõuab, et sarnaseid olukordi ei käsitletaks erinevalt ja erinevaid olukordi ei käsitletaks ühtemoodi, välja arvatud juhul, kui selline kohtlemine on objektiivselt põhjendatud. Seda põhimõtet ei ole rikutud objektiivsete ja mõistlike alustega põhjendatud erinevuste puhul, kui need erinevused on proportsionaalsed kõnealuse vahetegemisega taotletud eesmärgiga. Võrdne kohtlemine on üldkohaldatav ning seda kohaldatakse ametisse nimetava asutuse otsustele personalieeskirjade raames iga kord, kui olukordade võrdlemine on võimalik.

Antud juhul ei takista võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamist iseenesest asjaolu, et delegatsioonijuhi ametiaja pikendamise taotlusi puudutavad otsused põhinevad teenistuse huvidel, kuna need huvid kuuluvad objektiivsete ja mõistlike kriteeriumide hulka, mis võivad põhjendada ametnike erinevat kohtlemist.

Nendele ametiaja pikendamise taotlustele antud vastuseid on võimalik võrrelda, kuna asjaomane institutsioon tegi ise sellise võrdluse kaebuse rahuldamata jätmise otsuses, rõhutades, mille poolest on mainitud delegatsioonijuhid asjaomase isiku olukorrast erinevas olukorras.

Seda tuleb analüüsida kohtupraktika alusel, mille kohaselt on administratsioonil teenistuse huvides võetavate meetmete üle otsustamisel ulatuslik kaalutlusõigus, mistõttu piirdub liidu kohus kontrollimisel vaid selle kindlakstegemisega, ega ei ole kasutatud meelevaldset vahetegemist või tehtud ilmset hindamisviga. Antud juhul on kaebuse rahuldamata jätmise otsuses esitatud kaalutlused juhtumite erineva kohtlemise põhjendamiseks usaldusväärsed ning pool ei ole esitanud tõendeid, mis võiksid viidata sellele, et diskrimineeriti meelevaldselt või tehti ilmne hindamisviga.

(vt punktid 58–60, 62–64, 66 ja 76)

3.      Personalieeskirjade artikli 1d lõikes 2 on ette nähtud, et meeste ja naiste täielik võrdõiguslikkus tööea jooksul on üks kesksetest arvessevõetavatest teguritest personalieeskirjade kõikide aspektide rakendamisel. Sama sätte kohaselt ei takista võrdse kohtlemise põhimõte liidu institutsioone säilitamast või võtmast meetmeid, mis annavad erilisi eeliseid alaesindatud soole, et hõlbustada tegutsemist oma kutsealal ja ära hoida või heastada halvemusi tööalases karjääris.

Personalieeskirjade artikli 1d lõikes 3 on ette nähtud, et institutsioonide ametisse nimetavad asutused või ametiisikud määravad pärast nõupidamist personalieeskirjade komiteega ühisel kokkuleppel kindlaks meetmed ja abinõud meeste ja naiste võrdsete võimaluste edendamiseks personalieeskirjadega reguleeritavates valdkondades ning võtavad vastu vajalikud sätted, et muu hulgas heastada tegelik ebavõrdsus, mis kahjustab naiste võimalusi personalieeskirjadega reguleeritavates valdkondades.

Kuna asjaomane institutsioon ei võtnud soolist võrdõiguslikkust arvesse nende kaalutluste hulgas, mida arvestades võeti vastu asjaomase isiku esitatud delegatsioonijuhi ametiaja pikendamise taotlust käsitlev otsus, samas kui see mõõde on personalieeskirjade seadusandja arvates keskne, rikkus ta eespool nimetatud personalieeskirjade sätteid.

(vt punktid 81–83 ja 94)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 100–103)