Kohtuasi T‑102/13
Heli-Flight GmbH & Co. KG
versus
Euroopa Lennundusohutusamet (EASA)
Tsiviillennundus – Robinson R66 tüüpi helikopteri lennutingimuste kinnitamise taotlus – EASA rahuldamata jättev otsus – Tühistamishagi – Apellatsiooninõukogu kontrolli ulatus – Üldkohtu kontrolli ulatus – Tegevusetushagi – Lepinguväline vastutus
Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (kaheksas koda), 11. detsember 2014
1. Euroopa Liidu ametid – Euroopa Lennundusohutusamet (EASA) – Apellatsioonimenetlus – Liidu kohtusse esitatud hagi – Liidu kohtu pädevus – Apellatsiooninõukogu otsuste õiguspärasuse kontroll – Menetlus, mis tagab õiguse olla ära kuulatud järgimise
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 41; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1592/2002, artikli 41 lõige 1, ja määrus nr 216/2008, muudetud määrusega nr 1108/2009, põhjendus 26 ja artikkel 49 ning artikli 50 lõige 2)
2. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Põhjendamiskohustuse täitmise hindamine juhtumi asjaolusid arvestades
(ELTL artikkel 296)
3. Transport – Õhutransport – Euroopa Liidus lennuteenuste osutamist käsitlevad ühiseeskirjad – Lennutingimuste kinnitamise menetlus – Õhusõiduki ohutult lendamise võime kontrollimine Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) poolt – Tüüpsertifikaadi menetluse raames väljendatud kahtluste arvessevõtmine – Lubatavus – Sarnaste iseloomulike tunnustega muule õhusõidukile väljastatud kinnituse mõju – Puudumine – Kolmanda riigi väljastatud tüübisertifikaadi siduv mõju – Puudumine
(komisjoni määrus nr 1702/2003, lisa, punkti 21A.710 alapunkt c; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 216/2008, muudetud määrusega nr 1108/2009, artikli 2 lõige 1)
4. Transport – Õhutransport – Euroopa Liidus lennuteenuste osutamist käsitlevad ühiseeskirjad – Lennutingimuste kinnitamise menetlus – Otsus, mis ei kuulu Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) kaalutlusõiguseta pädevuse alla – Otsus, mille tegemiseks on vaja anda keeruline tehniline hinnang – Kohtulik kontroll – Piirid
(komisjoni määrus nr 1702/2003, lisa, punkti 21A.710 alapunktid a ja c)
5. Transport – Õhutransport – Euroopa Liidus lennuteenuste osutamist käsitlevad ühiseeskirjad – Lennutingimuste kinnitamise menetlus – Õhusõiduki ohutult lendamise võime kontrollimine Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) poolt – Kaalutlusõigus kontrolli teostamise viisi puudutavas – Kohustus teha ülevaatused või katsed – Puudumine
(komisjoni määrus nr 1702/2003, lisa, punkti 21A.709 alapunkti b alapunkt 2 ning punkti 21A.710 alapunktid a ja c)
6. Transport – Õhutransport – Euroopa Liidus lennuteenuste osutamist käsitlevad ühiseeskirjad – Lennutingimuste kinnitamise menetlus – Tõendamiskoormis – Ulatus
(komisjoni määrus nr 1702/2003, lisa, punkti 21A.708 alapunkti b alapunkt 2 ning alapunkt c)
7. Kohtumenetlus – Hagiavaldus – Vorminõuded – Vaidluseseme määratlemine – Ülevaade fakti‑ ja õigusväidetest – Abstraktne äramärkimine – Vastuvõetamatus
(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 21 esimene lõik ja artikli 53 esimene lõik; Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt c)
8. Tegevusetushagi – Liidu organi või asutuse üleskutsumine toimingut tegema – Puudumine – Vastuvõetamatus
(ELTL artikkel 265; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 216/2008, muudetud määrusega nr 1108/2009, artikli 50 lõige 1)
9. Lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastasus – Kahju – Põhjuslik seos – Asjaolu, et üks tingimus on täitmata – Kahju hüvitamise nõude tervikuna rahuldamata jätmine
(ELTL artikli 340 teine lõik)
1. Määruse nr 216/2008 (mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet (EASA) ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 91/670, määrus nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36) põhjenduse 26, artikli 49 ja artikli 50 lõike 2 ning määruse nr 1592/2002 artikli 41 lõike 1 analüüsist tuleneb, et arvestades nii sätete sõnastust kui ka eesmärki, milleks on esiteks võimaldada apellatsiooninõukogul rahuldada vajaduse korral taotlus, mille rahuldamisest EASA muud organid on keeldunud, ja teiseks – juhul kui apellatsiooninõukogu kinnitab rahuldamata jätvat otsust – võimaldada sel selgelt esitada rahuldamata jätmise aluseks olevad faktilised ja õiguslikud asjaolud, mis võimaldaksid liidu kohtul teostada oma õiguspärasuse kontrolli sellise rahuldamata jätva otsuse üle, esineb taotlusi läbivaatavate EASA eri organite ja EASA apellatsiooninõukogu vahel samasugune funktsionaalne järjepidevus nagu taotlusi läbivaatavate Siseturu Ühtlustamise Ameti eri organite ja Siseturu Ühtlustamise Ameti apellatsioonikodade vahel.
Pealegi on EASA otsustamisprotsess kujundatud just nimelt niimoodi, et tagada Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punktis a ette nähtud õiguse olla ära kuulatud järgimine. Nimelt saab Üldkohtule edasi kaevata ainult lõpliku otsuse peale, st apellatsiooninõukogu otsuse peale, ning enne selle tegemist võtab apellatsiooninõukogu vastu nii asjaomase füüsilise või juriidilise isiku kirjalikud märkused kui ka nende suulised märkused istungi raames.
(vt punktid 27, 45 ja 46)
2. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 41)
3. Seoses lennutingimuste kinnitamisega Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) poolt: EASA peab määruse nr 1702/2003 (millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis‑ ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad) lisa punkti 21A.710 alapunkti c kohaselt enne lennutingimuste kinnitamist veenduma, et õhusõidukiga võib ohutult lennata määratletud tingimuste ja piirangute alusel. Seega on tal õigus tugineda tüübisertifikaadi menetluse raames väljendatud kahtlustele, kui need võivad negatiivselt mõjutada sellist ohutult lendamise võimet. Nimelt ei ole tüübisertifikaadi väljastamist takistavad kahtlused tingimata õhusõiduki ohutu lendamise võimet välistavad ega välista seega tingimata lennutingimuste kinnitamist sellise õhusõiduki puhul.
Pealegi eeldab lennutingimuste kinnitamise menetlus selle määratlusest tulenevalt, et puudub kehtiv lennukõlblikkussertifikaat. Kuivõrd lennutingimuste kinnitamine toimub selle olemusest tulenevalt iga õhusõiduki puhul eraldi, ei saa asjaolu, et mingile muule õhusõidukile, millel on lennutingimuste kinnitamise taotluse esemeks oleva õhusõidukiga eeldatavasti sarnased iseloomulikud tunnused, on väljastatud tüübisertifikaat, kuidagi mõjutada EASA otsuse õiguspärasust.
Samuti ei ole EASA, kes peab looma ja säilitama Euroopas tsiviillennundusohutuse ühtse kõrge taseme, nagu seda rõhutab määruse nr 216/2008 (mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse EASA ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 91/670, määrus nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36) (määrusega nr 1108/2009 muudetud redaktsioonis) artikli 2 lõige 1, seoses ohutuseeskirjadega, mida ta kavatseb kohaldada Euroopa Liidu territooriumil elukohta omavatele füüsilistele isikutele või seal asukohta omavatele juriidilistele isikutele kuuluvate õhusõidukite suhtes, seotud võimalike vähem rangete nõuetega, mida kohaldavad sellised lennundusohutuse reguleerimise ülesandega kolmandate riikide ametid nagu Federal Aviation Administration (FAA). Rahvusvaheliste konventsioonide ja eeskätt Chicagos 7. detsembril 1944 allkirjastatud rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooniga, mille on ratifitseerinud kõik liidu liikmesriigid, ei ole vastuolus see, kui liikmesriigid kehtestavad oma enda õhusõidukite kohta ohutuseeskirjad, mis on rangemad neist, mida kohaldavad muud kõnealusele konventsioonile alla kirjutanud riigid, näiteks Ameerika Ühendriigid. FAA väljastatud tüübisertifikaat ei saa seega olla EASA‑le siduv.
(vt punktid 69, 93, 95 ja 96)
4. Seoses lennutingimuste kinnitamisega Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) poolt: määruse nr 1702/2003 (millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis‑ ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad) lisa punkti 21A.710 alapunkti a lugemisel ilmneb, et EASA pädevus ei ole kaalutlusruumita, vaid tal on pädevus, mis jätab talle kaalutlusruumi seoses ühe keeruka tehnilise küsimusega, milleks on selle väljaselgitamine, kas õhusõiduk on või ei ole võimeline ohutult lendama. Selles sättes kasutatud sõnad „antakse välja” ei ole aga seotud mitte lennutingimuste kinnitamisega, vaid hoopis lennuloaga, mille väljastamiseks – tuletagem meelde – on vaja, et lennutingimused oleks eelnevalt kinnitatud. Lisaks tekib pädeval asutusel kõnealustest sõnadest väidetavalt tulenev arvatav kohustus alles pärast seda, kui asutus on andnud hinnangu, et asjaomane õhusõiduk on võimeline ohutult lendama kõnealuses punktis määratletud eesmärkidel; see tähendab, et see kohustus on lihtsalt pädeva asutuse antud positiivse hinnangu tagajärg.
Pealegi on liidu kohtul piiratud kontroll keerukate tehniliste hinnangute üle; see tähendab, et liidu kohus kontrollib, kas on järgitud menetluseeskirju, kas vaidlustatud valiku tegemisel arvesse võetud faktilised asjaolud on sisuliselt õiged, kas nende faktiliste asjaolude hindamisel ei ole tehtud viga ning kas ei esine võimu kuritarvitamist. Kuivõrd õhusõiduki ohutult lendamise võime hindamine kujutab endast keerukat tehnilist hinnangut, on selge, et selle üle teostatav õiguspärasuse kontroll on liidu kohtu piiratud kontroll. Määruse nr 1702/2003 lisa punkti 21A.710 alapunkti c sõnastus, mis ei anna mingeid täpsustusi seoses sellega, millisel moel ja milliste kriteeriumide alusel peab EASA veenduma, et õhusõidukiga võib ohutult lennata määratletud tingimuste ja piirangute alusel, kinnitab EASA ulatusliku kaalutlusruumi olemasolu. Seega peab liidu kohus selgelt kontrollima võimalike ilmselgete hindamisvigade olemasolu.
(vt punktid 74, 75, 89 ja 90)
5. Seoses lennutingimuste kinnitamisega Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) poolt: määruse nr 1702/2003 (millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis‑ ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad) lisa punkti 21A.710 alapunktis a on kaalutusruum antud kas EASA‑le või nõuetekohaselt sertifitseeritud projekteerimisorganisatsioonile väga konkreetses kontekstis, st projekti ohutusega seonduvate kahtluste korral, mis on seega juba sellisena kindlaks tehtud lennutingimuste kinnitamise taotluse esitamise ajal.
Kaalutlusruum, mida eeldab sellises kontekstis selle hindamine, kas õhusõiduk on võimeline ohutult lendama, leiab väljendust asjaolus, et EASA võib teha või lasta taotlejal teha selleks vajalikud ülevaatused või katsed. Seega ei saa põhjendatult väita, et EASA peab tegema või laskma teha kõik vajalikud ülevaatused või katsed, sest määruse nr 1702/2003 lisa punkti 21A.710 alapunkti c tekstist endast tuleneb, et tegemist on üksnes võimaluse, mitte kohustusega. EASA võib seega tugineda mis tahes tema valduses olevale asjaolule, mis põhistab tema hinnangut seoses kõnealuse õhusõiduki ohutusega – näiteks kasutades ära lennutingimuste taotlusega koos esitatud dokumente –,ega ole kohustatud tegema või laskma teha ülevaatused ja katsed, kui ta leiab, et tal on juba piisavalt teavet; seda tingimusel, et ta viitab sellele asjaolule nõuetekohaselt oma otsuse põhjendustes.
Ilmselget hindamisviga ei kujuta endast seega kindlasti mitte asjaolu, et EASA ei korraldanud läbivaatuseid või katseid. EASA võib nimelt jätta sellised kontrollid läbiviimata, kui ta leiab, et ta võib nende abita teha järelduse, et ei ole tõendatud õhusõiduki ohutu lendamise võimet.
(vt punktid 77–79 ja 91)
6. Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) poolt lennutingimuste kinnitamise menetluse raames ei saa taotleja, kes ei ole lisanud oma lennutingimuste kinnitamise taotlusele piisavaid tõendavaid dokumente, põhjendatult heita EASA‑le ette, et ta sellisele ebapiisavusele viitab ning tugineb selle taotluse rahuldamata jätmiseks tema vastu oma käsutuses olevatele tehnilistele ja teaduslikele teadmistele.
Nimelt, mis puudutab tõendamiskoormist, siis määruse nr 1702/2003 (millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis‑ ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad) lisa punkti 21A.708 alapunktides b ja c lennutingimuste kinnitamiseks ette nähtud mehhanismi kohaselt lasub see taotlejal, kes peab esitama kõik põhjendused, et õhusõidukiga võib ohutult lennata tingimuste ja piirangute alusel, mis ta ise on esile toonud; selliste tingimuste ja piirangute hulka kuuluvad lennumeeskonnale õhusõidukiga lendamiseks kehtestatud tingimused ja piirangud ja käitamispiirangud, erimenetlused ja tehnilised tingimused, millest tuleb kinni pidada. Kavandatud lennutingimustega peavad kaasas käima dokumendid ja kinnitus, et õhusõidukiga võib selliste tingimuste alusel ohutult lennata. Seega peab EASA eelkõige taotleja esitatud teabe alusel välja selgitama, kas õhusõiduk on võimeline ohutult lendama. Kuivõrd sätted, mis lubavad kinnitada lennutingimused, kujutavad endast erandit nõudest, mille kohaselt on vajalik kehtiv lennukõlblikkussertifikaat, tuleb neid tõlgendada kitsalt.
(vt punktid 80–84)
7. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 104–106)
8. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 108, 109 ja 111)
9. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 116 ja 117)