Kohtuasi T‑545/11 RENV

Stichting Greenpeace Nederland
ja
Pesticide Action Network Europe (PAN Europe)

versus

Euroopa Komisjon

Dokumentidega tutvumine – Määrus (EÜ) nr 1049/2001 – Toimeaine „glüfosaat“ esimese turuleviimise loaga seonduvad dokumendid – Dokumentidega tutvumise õiguse andmisest osaliselt keeldumine – Kolmanda isiku ärihuvide kaitsel põhinev erand – Määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõige 5 – Ülekaalukas avalik huvi – Määrus (EÜ) nr 1367/2006 – Määruse nr 1367/2006 artikli 6 lõige 1 – Direktiiv 91/414/EMÜ

Kokkuvõte – Üldkohtu (neljas koda) 21. novembri 2018. aasta otsus

1.      Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Liikmesriigist pärinevad dokumendid – Liikmesriigi õigus taotleda institutsioonilt dokumentide avaldamata jätmist –Institutsiooni pädevus – Dokumentidega tutvumiseks loa andmisest keeldumise põhjendatus nimetatud määruses ette nähtud erandeid arvestades – Ulatus – Põhjendamiskohustus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõiked 1–3 ja artikkel 5)

2.      Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Keskkonnateavet puudutavate dokumentidega tutvumise taotlus – Määrus nr 1367/2006 – Ümberlükkamatu eeldus, et esineb ülekaalukas üldine huvi, mis tingib heitmeid keskkonda puudutava info avalikustamise vajaduse – Oht kahjustada avalikustamisega asjaomaste isikute ärihuve – Mõju puudumine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 2 esimene taane, ning määrus nr 1367/2006, artikli 6 lõige 2)

3.      Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Keskkonnateavet puudutavate dokumentidega tutvumise taotlus – Määrus nr 1367/2006 – Info, mis on seotud heitmetega keskkonda – Mõiste – Lai tõlgendus

(ELTL artikkel 339; Århusi konventsioon, artikli 4 lõike 4 punkt d; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 2 esimene taane ning määrus nr 1367/2006, põhjendus 2 ja artikli 2 lõike 1 punkt d ning artikli 6 lõige 1)

4.      Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Keskkonnateavet puudutavate dokumentidega tutvumise taotlus – Määrus nr 1367/2006 – Info, mis on seotud heitmetega keskkonda – Mõiste – Toimeaine „glüfosaat“ esimese turuleviimise loaga seonduvad dokumendid – Välistamine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1367/2001, artikli 6 lõige 1 ning määrus nr 1107/2001, artikkel 29; nõukogu direktiiv 91/414, I lisa)

5.      Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Täht-täheline tõlgendamine ja kohaldamine – Kohustus uurida erandiga hõlmatud dokumente konkreetselt ja individuaalselt – Ulatus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikkel 4)

6.      Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Ärihuvide kaitse – Dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumine – Põhjendamiskohustus – Ulatus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 2 esimene taane)

7.      Euroopa Liidu institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001 – Dokumentidega tutvumise õiguse erandid – Liikmesriigist pärinevad dokumendid – Liikmesriigi õigus taotleda institutsioonilt dokumentide avaldamata jätmist –Liidu kohtu pädevus kontrollida asjaomase institutsiooni keeldumise põhjendatust – Ulatus

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõiked 1–3 ja artikkel 5)

8.      Rahvusvahelised lepingud – Liidu lepingud – Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon (Århusi konventsioon) – Selle konventsiooni sätted, mis käsitlevad keskkonnateabega tutvumise taotluse tagasilükkamise põhjusi – Vahetu õigusmõju – Puudumine

(Århusi konventsioon, artikli 4 lõige 4)

9.      Rahvusvahelised lepingud – Liidu lepingud – Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon (Århusi konventsioon) – Mõju – Esimus liidu teiseste õigusaktide suhtes –Teisese õiguse tõlgendamine arvestades liidu sõlmitud rahvusvahelisi lepinguid – Kooskõlalise tõlgendamise kohustus – Piirid

(Århusi konventsioon, artikli 9 lõige 3)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 36–41, 43 ja 44)

2.      Määruse nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes artikli 6 lõike 1 esimene lause kohustab avalikustama dokumendi, kui taotletav teave on seotud heitmetega keskkonda ja seda isegi siis, kui esineb määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 4 lõike 2 esimese taandega kaitstavate huvide kahjustamise oht.

(vt punkt 49)

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 56–58)

4.      Dokumendid, mis seonduvad glüfosaadi toimeainena esimese turuleviimise loaga, mis väljastati nõukogu direktiivi 91/414 taimekaitsevahendite turuleviimise kohta alusel, ei sisalda teavet heitmete kohta keskkonda määruse nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni sätete kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes artikli 6 lõike 1 esimese lause tähenduses.

Selline toimeaine nagu glüfosaat peab olema liidu tasandil heaks kiidetud enne, kui seda võib lisada taimekaitsevahendite – millele omakorda on vaja liikmesriigi luba tagamaks, et nende ainete koostis vastab määruse nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta artiklis 29 ette nähtud lubamise nõuetele – koostisesse. Peale selle ei ole toimeaine „glüfosaat“ liidu tasandil hindamisel ja heakskiitmisel veel põhimõtteliselt mingisugust seost selle aine hilisema konkreetse kasutamisega. Nimelt ei hõlma toimeaine „glüfosaat“ heakskiitmine mingil määral selle aine kasutamise lubamist eraldivõetuna. Alles siis, kui see aine lisatakse liikmesriigi poolt heaks kiidetud taimekaitsevahendi koostisesse, saab seda ainet kasutada. Seega, kuigi on tõsi, et selline toimeaine nagu glüfosaat heidetakse varem või hiljem keskkonda, on see nii vaid sellise taimekaitsevahendi vahendusel, mille suhtes kehtib loamenetlus.

Neil tingimustel tuleb tõdeda, et alles teatava taimekaitsevahendi turule laskmiseks korraldatavas loamenetluses hindab liikmesriik võimalikke heiteid keskkonda ning alles siis selgub konkreetne teave toimeaine ja seda sisaldava taimekaitsevahendi koostise ja sellistel asjaoludel võimalike tegelike või ettenähtavate heitmete koguse, kuupäeva ja koha kohta. Kuna liikmesriigi poolt oma territooriumil lubatud taimekaitsevahendi kasutamise tingimused ja koostis võivad oluliselt erineda liidu tasandil hinnatud toodete omadest toimeaine heakskiitmise ajal, siis dokumentides, mis seonduvad glüfosaadi toimeainena esimese turuleviimise loaga, toodud teave ei puuduta heitmeid, mille juhtimine keskkonda on ettenähtav, ning sellel teabel on keskkonda juhitavate heitmetega kõige enam vaid seos.

(vt punktid 82, 88, 90 ja 91)

5.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 97–99 ja 107)

6.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 100 ja 101)

7.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 103)

8.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 105)

9.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 106)