Euroopa Kohtu (suurkoda) 21. juuni 2022. aasta otsus (Cour constitutionnelle’i eelotsusetaotlus - Belgia) – Ligue des droits humains versus Conseil des ministres

(kohtuasi C-817/19)¹

(Eelotsusetaotlus – Isikuandmete töötlemine – Broneeringuinfo – Määrus (EL) 2016/679 – Artikli 2 lõike 2 punkt d – Kohaldamisala – Direktiiv (EL) 2016/681 – Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel toimuvate lendude reisijate broneeringuinfo kasutamine – Võimalus hõlmata liidusiseste lendude reisijate andmed – Nende andmete automaattöötlus – Säilitamistähtaeg – Terroriaktide ja raskete kuritegude vastane võitlus – Kehtivus – Euroopa Liidu põhiõiguste harta – Artiklid 7, 8 ja 21 ning artikli 52 lõige 1 – Liikmesriigi õigusnormid, mis laiendavad broneeringuinfo süsteemi muudele liidusisestele transpordiviisidele – Õigus liidus vabalt liikuda – Põhiõiguste harta – Artikkel 45)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour constitutionnelle

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Ligue des droits humains

Vastustaja: Conseil des ministres

Resolutsioon

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) artikli 2 lõike 2 punkti d ja artiklit 23 tuleb tõlgendada nii, et see määrus on kohaldatav sellise isikuandmete töötlemise suhtes, mis on ette nähtud riigisiseste õigusnormidega, mille eesmärk on võtta liikmesriigi õigusesse üle nii nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiivi 2004/82/EÜ veoettevõtjate kohustuse kohta edastada reisijaid käsitlevaid andmeid, Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta direktiivi 2010/65/EL, milles käsitletakse liikmesriikide sadamatesse sisenevate ja neist väljuvate laevade teavitusformaalsusi ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2002/6/EÜ, kui ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiivi (EL) 2016/681, mis käsitleb broneeringuinfo kasutamist terroriaktide ja raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks, uurimiseks ja nende eest vastutusele võtmiseks, sätted, osas, mis puudutab esiteks eraõiguslike teenusepakkujate läbi viidavat andmetöötlust ning teiseks avaliku võimu asutuste läbi viidavat andmetöötlust, mis kuulub ainult või ühtlasi ka direktiivi 2004/82 või direktiivi 2010/65 kohaldamisalasse. Nimetatud määrus ei ole seevastu kohaldatav mainitud õigusnormide alusel toimuva andmetöötluse suhtes, mis kuulub ainult direktiivi 2016/681 kohaldamisalasse ja mille viib läbi broneeringuinfo üksus või pädev asutus selle direktiivi artikli 1 lõikes 2 osutatud eesmärkidel.

Kuna direktiivi 2016/681 tõlgendamine lähtuvalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklitest 7, 8 ja 21 ning artikli 52 lõikest 1 tagab selle direktiivi kooskõla põhiõiguste harta nende artiklitega, ei ilmnenud teise kuni neljanda ja kuuenda küsimuse analüüsimisel ühtegi asjaolu, mis võiks mõjutada selle direktiivi kehtivust.

Direktiivi 2016/681 artiklit 6 tuleb põhiõiguste harta artiklitest 7 ja 8 ning artikli 52 lõikest 1 lähtudes tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis lubavad selle direktiivi kohaselt kogutud broneeringuinfot töödelda muudel kui kõnealuse direktiivi artikli 1 lõikes 2 sõnaselgelt nimetatud eesmärkidel.

Direktiivi 2016/681 artikli 12 lõike 3 punkti b tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mille kohaselt on broneeringuinfo üksusena tegutsev asutus ühtlasi pädev riigiasutus, kes on volitatud lubama broneeringuinfo avaldamist pärast kuue kuu möödumist selle info broneeringuinfo üksusele edastamisest.

Direktiivi 2016/681 artikli 12 lõiget 1 tuleb koostoimes põhiõiguste harta artiklitega 7 ja 8 ning artikli 52 lõikega 1 tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis näevad ette broneeringuinfo üldise viieaastase säilitamisaja, mida kohaldatakse vahet tegemata kõigi lennureisijate suhtes, sealhulgas nende suhtes, kelle puhul ei ole ei direktiivi 2016/681 artikli 6 lõike 2 punktis a osutatud eelhindamise ega selle direktiivi artikli 12 lõikes 2 sätestatud esialgse kuuekuulise ajavahemiku jooksul tehtavate kontrollide käigus ega ka muul moel ilmnenud objektiivseid asjaolusid, mis võimaldavad tuvastada ohu seoses terroriaktide või raskete kuritegudega, millel vähemalt kaudselt on objektiivne seos reisijate lennutranspordiga.

Direktiivi 2004/82 tuleb tõlgendada nii, et see ei ole kohaldatav lennuettevõtja regulaar- või mitteregulaarlendudele, mis väljuvad ühe liikmesriigi territooriumilt ja on kavandatud saabuma ühe või mitme teise liikmesriigi territooriumile ilma kolmanda riigi territooriumil vahepeatusi tegemata (ELi-sisesed lennud).

Liidu õigust, eelkõige direktiivi 2016/681 artiklit 2, tuleb ELL artikli 3 lõikest 2, ELTL artikli 67 lõikest 2 ja põhiõiguste harta artiklist 45 lähtudes tõlgendada nii, et sellega on vastuolus:

liikmesriigi õigusnormid, mis näevad olukorras, kus asjaomast liikmesriiki ei ähvarda tegelik ja vahetu või ettenähtav terrorioht, ette süsteemi, milles lennuettevõtjad ja reisikorraldajad peavad terroriaktide ja raskete kuritegude vastu võitlemise eesmärgil edastama ja pädevad asutused töötlema kõikide sellest liikmesriigist väljuvate, sinna saabuvate või seda läbivate ELi-siseste lendude ja muude transpordivahenditega toimuvate liidusiseste vedude broneeringuinfot. Niisuguses olukorras peab direktiiviga 2016/681 kehtestatud süsteemi kohaldamine nimelt piirduma selliste lendude ja/või vedude broneeringuinfo edastamise ja töötlemisega, mis on seotud eelkõige teatavate lennuliinide või reisimarsruutidega, või ka teatavate lennujaamade, raudteejaamade või meresadamatega, mille kohta on teavet, mis võib seda kohaldamist õigustada. Asjaomase liikmesriigi ülesanne on valida välja ELi-sisesed lennud ja/või muude transpordivahenditega toimuvad liidusisesed veod, mille puhul selline teave on olemas, ning vaadata selline kohaldamine valikut õigustanud tingimuste muutumist arvestades korrapäraselt läbi, et tagada, et selle süsteemi kohaldamine selliste lendude ja/või vedude suhtes piirduks alati ainult rangelt vajalikuga, ja

liikmesriigi õigusnormid, mis näevad sellise info edastamise ja töötlemise süsteemi ette piirikontrolli tõhustamise ja ebaseadusliku sisserände vastu võitlemise eesmärgil.

Liidu õigust tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus see, kui liikmesriigi kohus piirab ajaliselt mõju, mis on õigusvastaseks tunnistamise otsusel, mille ta peab riigisisese õiguse alusel tegema liikmesriigi õigusnormide suhtes, mis kohustavad lennu-, raudtee- ja autoveo ettevõtjaid ning reisikorraldajaid broneeringuinfot edastama ja mis näevad ette selle info töötlemise ja säilitamise viisil, mis ei ole kooskõlas direktiivi 2016/681 sätetega, tõlgendatuna ELL artikli 3 lõikest 2, ELTL artikli 67 lõikest 2 ning põhiõiguste harta artiklitest 7, 8 ja 45 ning artikli 52 lõikest 1 lähtudes. Niisugusel teel saadud tõendite lubatavus kuulub vastavalt liikmesriikide menetlusautonoomia põhimõttele riigisisese õiguse kohaldamisalasse, tingimusel et järgitakse eelkõige võrdväärsuse ja tõhususe põhimõtet.

____________

¹ ELT C 36, 3.2.2020.