ÜLDKOHTU OTSUS (üheksas koda)
15. märts 2018(*)
Dumping – Hiina Rahvavabariigist pärit, ettevõtja Hangzhou Bioking Biochemical Engineering Co. Ltd toodetud viinhappe import – Rakendusotsus (EL) 2016/176 – Lõpliku dumpinguvastase tollimaksu kehtestamata jätmine – Määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 3 lõiked 2, 3 ja 5 ning artikli 17 lõiked 1 ja 2 – Väljavõtteline uuring – Olulise kahju puudumine – Ilmne hindamisviga – Kahju tuvastamine – Liidu tootmisharu kasumlikkus
Kohtuasjas T‑211/16,
Caviro Distillerie Srl, asukoht Faenza (Itaalia),
Distillerie Bonollo SpA, asukoht Formigine (Itaalia),
Distillerie Mazzari SpA, asukoht Sant’Agata sul Santerno (Itaalia),
Industria Chimica Valenzana (ICV) SpA, asukoht Borgoricco (Itaalia),
esindajad: advokaat A. Bochon ja solicitor R. MacLean,
hagejad,
versus
Euroopa Komisjon, esindajad: J.‑F. Brakeland ja A. Demeneix,
kostja,
mille ese on ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada komisjoni 9. veebruari 2016. aasta rakendusotsuse (EL) 2016/176, millega lõpetatakse Hiina Rahvavabariigist pärit, ettevõtja Hangzhou Bioking Biochemical Engineering Co. Ltd toodetud viinhappe importi käsitlev dumpinguvastane menetlus (ELT 2016, L 33, lk 14), artikkel 1,
ÜLDKOHUS (üheksas koda),
koosseisus: koja president S. Gervasoni, kohtunikud L. Madise ja R. da Silva Passos (ettekandja),
kohtusekretär: ametnik C. Heeren,
arvestades menetluse kirjalikku osa ja 28. septembri 2017. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Hagejad Caviro Distillerie Srl, Distillerie Bonollo SpA, Distillerie Mazzari SpA ja Industria Chimica Valenzana (ICV) SpA on viinhapet tootvad Euroopa Liidu äriühingud, kelle toodang moodustab üle 25% viinhappe kogutoodangust liidus.
2 Komisjon avaldas 30. oktoobril 2004 Euroopa Liidu Teatajas Hiina Rahvavabariigist pärit viinhappe importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamise teadaande (ELT 2004, C 267, lk 4). Euroopa Liidu Nõukogu võttis 23. jaanuaril 2006 vastu määruse (EÜ) nr 130/2006, millega kehtestatakse Hiina Rahvavabariigist pärit viinhappe impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks ja nõutakse lõplikult sisse selle suhtes kehtestatud ajutine tollimaks (ELT 2006, L 23, lk 1). Määruse artikli 1 lõigete 1 ja 2 kohaselt kehtestati lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiinast pärit CN‑koodi ex291812 00 (TARICi kood 2918120090) alla kuuluva viinhappe impordi suhtes, nähes ette tollimaksu 0%‑34,9%. Hangzhou Bioking Biochemical Engineering Co., Ltd‑le (edaspidi „Hangzhou Bioking“) anti selle määrusega turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja staatus. Hangzhou Biokingi toodetud viinhappe impordile kohaldati tollimaksu nullmäära.
3 Kooskõlas Maailma Kaubandusorganisatsiooni apellatsioonikogu aruandega „Mehhiko – lõplikud dumpinguvastased meetmed veiseliha ja riisi suhtes“ (WT/DS 295/AB/R, 29. november 2005, AB-2005-6) jäeti nõukogu 13. aprilli 2012. aasta rakendusmäärusega (EL) nr 332/2012, millega muudeti määrust nr 130/2006 (ELT 2012, L 108, lk 1), Hangzhou Bioking lõplike meetmete kohaldamisalast välja ja eelkõige vabastati määrusega nr 130/2006 kehtestatud meetmete edasisest läbivaatamisest.
4 Eespool punktis 2 kirjeldatud esialgseid meetmeid vaadati seejärel erinevates menetlustes läbi ning viimase menetluse tulemusel kehtestati nõukogu 16. aprilli 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 349/2012, millega kehtestatakse pärast määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 11 lõike 2 kohast aegumise läbivaatamist Hiina Rahvavabariigist pärit viinhappe impordi suhtes lõplik dumpinguvastane tollimaks (ELT 2012, L 110, lk 3). Selle rakendusmääruse kohaselt jäeti kehtima kõik dumpinguvastased meetmed kõikide Hiina importijate, välja arvatud Hangzhou Biokingi suhtes.
5 Hagejad ja viies ettevõtja Comercial Quimica Sarasa, SL esitasid 15. juunil 2011 dumpinguvastase kaebuse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (ELT 2009, L 343, lk 51, edaspidi „alusmäärus“), artikli 5 kohaselt üksnes Hangzhou Biokingi toodetud viinhappe impordi suhtes. Komisjon avaldas 29. juulil 2011 teate Hiina Rahvavabariigist pärit viinhappe importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamise kohta, mis piirdub ühe Hiina eksportiva tootjaga (Hangzhou Bioking) (ELT 2011, C 223, lk 11). Pärast seda, kui kaebus tagasi võeti, lõpetas komisjon 4. juuni 2012. aasta otsusega 2012/289/EL, millega lõpetatakse Hiina Rahvavabariigist pärit viinhappe importi käsitlev dumpinguvastane menetlus, mis piirdub ühe Hiina eksportiva tootjaga (Hangzhou Bioking) (ELT 2012, L 144, lk 43), selle menetluse dumpinguvastaseid meetmeid kehtestamata.
6 Samal ajal algatas komisjon 29. juulil 2011 sama viie kaebuse esitaja taotlusel teise menetluse kahe Hiina viinhappe tootja suhtes alusmääruse artikli 11 lõike 3 alusel osalise vahepealse läbivaatamise algatamise kohta ning seda seoses nende kahe tootja dumpingumarginaalidega, mis kaebuse esitajate arvates olid määratud liiga madalale tasemele (ELT 2011, C 223, lk 16).
7 Hagejad esitasid 21. oktoobril 2014 komisjonile uue dumpinguvastase kaebuse, mille tulemusel nimetatud institutsioon avaldas 4. detsembril 2014 Euroopa Liidu Teatajas teate Hiina Rahvavabariigist pärit viinhappe importi käsitleva dumpinguvastase menetluse algatamise kohta, mis piirdub ühe Hiina eksportiva tootjaga (Hangzhou Bioking) (ELT 2014, C 434, lk 9).
8 Komisjon uuris dumpingu ja kahju hindamiseks ajavahemikku 1. oktoobrist 2013 kuni 30. septembrini 2014 (edaspidi „uurimisperiood“). Kahju uurimise seisukohalt oluliste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1. jaanuarist 2011 kuni 30. septembrini 2014 (edaspidi „vaatlusalune periood“).
9 Komisjon teatas 4. detsembri 2014. aasta algatamise teates, et ta on alusmääruse artikli 17 kohaselt moodustanud liidu tootjatest esialgse valimi. Komisjon selgitas hiljem, et asjaomane valim moodustati liidu suurimate müügimahtude alusel ning et see koosneb kolmest liidu tootjast, kes valiti uurimises koostööd teinud seitsme ettevõtja hulgast, need kolm annavad 56% liidu viinhappe kogutoodangust ning nad asuvad Itaalias ja Hispaanias ehk kahes liidu liikmesriigis, kus liidu tootjad asuvad. Esialgse valimi moodustanud kolmest tootjast kaks olid kaebajad, see tähendab Caviro Distillerie ja Distillerie Mazzari, kelle asukoht on Itaalias, ning üks oli Hispaania äriühing Comercial Quimica Sarasa.
10 Kuna ICV sellesse esialgsesse valimisse ei kuulunud, väitis ta, et valim ei esinda piisavalt liidu väiksemate tootjate olukorda. Associazione Nazionale Industriali Distillatori di Alcoli e Acquaviti (Assodistil, Itaalia Riiklik Tööstuslike Destilleerijate ja Piiritusetootjate Ühendus) seadis samuti valimi koosseisu kahtluse alla. Komisjon asus siiski seisukohale, et kõik liidu viinhappe tootjad on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kusjuures väiksema liidu tootja lisamine valimisse ei muudaks oluliselt selle esinduslikkust ega mõjutaks märkimisväärselt valimi andmete alusel hinnatud kahjunäitajaid. Ta oli arvamusel, et sellised makromajanduslikud näitajad nagu müügimaht põhinevad igal juhul liidu tootmisharu tervikandmetel, s.o kõigi liidu tootjate, kaasa arvatud kõnealuse liidu tootja andmetel. Seepärast kinnitas komisjon valimi, mille ta oli esialgu moodustanud.
11 Uurimise ajal tehti kontrollkäigud valimisse kuuluva kolme äriühingu, sealhulgas Hangzhou Biokingi valdustesse.
12 Komisjon saatis 14. detsembril 2015 hagejatele üldiste järelduste teatavakstegemise dokumendi, milles ta tegi järelduse, et hoolimata 42,8% suurusest dumpingumarginaalist, ei ole liidu tootmisharu Hangzhou Biokingi impordi tõttu olulist kahju kandnud. Hagejad avaldasid selle dokumendi kohta oma arvamust 4. jaanuari 2016. aasta kirjas. Peale selle palusid nad korraldada ärakuulamine, mis toimus 13. jaanuaril 2016.
13 Dumpingu uurimise lõppedes võttis komisjon vastu 9. veebruari 2016. aasta rakendusotsuse (EL) 2016/176, millega lõpetatakse Hiina Rahvavabariigist pärit, ettevõtja Hangzhou Biokingi toodetud viinhappe importi käsitlev dumpinguvastane menetlus (ELT 2016, L 33, lk 14, edaspidi „vaidlustatud otsus“), milles ta järeldas, et alusmääruse artikli 3 tähenduses puudub oluline kahju liidu tootmisharule.
14 Komisjon märkis vaidlustatud otsuse põhjendustes 140 ja 141, et kahjunäitajad, nagu tootmis- ja müügimaht ning turuosa, olid vaatlusalusel perioodil negatiivse suundumusega, kuid siiski ei mõjutanud need suundumused liidu tootmisharu üldist finantsolukorda negatiivselt. Komisjon oli arvamusel, et vaatlusalusel perioodil liikusid teatud näitajad nagu liidu tootmisharu kasumlikkus, rahavoog, investeeringutasuvus ja tööhõive vastupidi tõusujoones. Komisjon rõhutas, et kuigi ta tõdes, et Hangzhou Biokingi dumpinguhinnaga import mõjutas liidu tootmisharu teataval määral negatiivselt, ei tuvastatud uurimises, et liidu tootmisharu oleks kandnud olulist kahju alusmääruse artikli 3 tähenduses. Seetõttu lõpetas komisjon vaidlustatud otsuse artikliga 1 dumpinguvastase menetluse Hangzhou Biokingi toodetud viinhappe impordi suhtes liitu.
Menetlus ja poolte nõuded
15 Hagejad esitasid hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 4. mail 2016.
16 Üldkohtu presidendi otsusega määrati kohtuasi uuele ettekandja-kohtunikule, kes kuulub üheksandasse kotta.
17 Ettekandja-kohtuniku ettepaneku põhjal otsustas Üldkohus (üheksas koda) avada menetluse suulise osa.
18 Üldkohus palus 19. juuli 2017. aasta menetlust korraldava meetmena kodukorra artikli 89 lõike 3 punkti a kohaselt, et pooled vastaksid kohtuistungil suuliselt küsimustele.
19 Poolte kohtukõned ja Üldkohtu esitatud küsimustele antud vastused kuulati ära 28. septembri 2017. aasta kohtuistungil. Komisjon teavitas Üldkohut kohtuistungil sellest, et tal ei ole võimalik esitada hagejatele teatud taotletud andmeid, kuna need on konfidentsiaalsed. Üheksas koda palus komisjonil need andmed esitada kodukorra artikli 91 punkti b, artikli 92 lõike 3 ja artikli 103 alusel, täpsustades, et selles staadiumis neid hagejatele ei edastata. Pärast nende andmetega tutvumist jõudis Üldkohus kodukorra artikliga 103 kooskõlas järeldusele, et need on kohtuasja lahendamisel asjassepuutuvad ning need ei tohi jääda hagejate suhtes konfidentsiaalseteks. Kuna komisjon ei palunud nende andmete käsitlemist konfidentsiaalsena üldsuse suhtes, tegi Üldkohus need andmed avalikuks ning üheksas koda kuulas ära poolte seisukohad nende andmete suhtes.
20 Hagejad paluvad Üldkohtul:
– tunnistada hagi vastuvõetavaks;
– tühistada vaidlustatud otsuse artikkel 1;
– mõista komisjonilt välja nende käesoleva menetluse raames kantud kohtukulud.
21 Komisjon palub Üldkohtul:
– jätta hagi põhjendamatuse tõttu rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejatelt.
Õiguslik käsitlus
22 Hagi põhjendamiseks esitavad hagejad kaks väidet. Esimene väide puudutab ilmset hindamisviga, mis on seotud tootjate valimi moodustamisega, ning alusmääruse artikli 3 lõike 2 ja artikli 17 lõike 1 rikkumist. Teine väide käsitleb ilmseid hindamisvigu ja alusmääruse artikli 3 lõigete 2, 3 ja 5 rikkumist, kuna komisjon tegi järelduse, et liidu tootmisharule ei ole olulist kahju tekitatud.
Esimene väide, et on rikutud alusmääruse artikli 3 lõiget 2 ja artikli 17 lõiget 1, kuna komisjon tegi liidu tootjate valimi moodustamisel ilmse hindamisvea
23 Hagejad väidavad, et kui komisjon moodustas asjaomase valimi, ei järginud ta alusmääruse artikli 17 lõikes 1 ette nähtud nõudeid, eelkõige seda, mis puudutab selle tagamist, et moodustatud valim on esinduslik. See rikkumine moonutas järeldusi, mis puudutasid mikromajanduslikke näitajaid nagu müügihind, kasumlikkus ühiku kohta, rahavoog, investeeringud ja investeeringutasuvus ning mis tehti kahju uurimiseks, mistõttu see uurimine ei olnud alusmääruse artikli 3 lõike 2 punkti b tähenduses objektiivne.
24 Hagejad väidavad ilma, et nad seaksid kahtluse alla väljavõttelise uuringu kui sellise kasutamise komisjoni poolt, et väljavõttelise uuringu kasutamine on erand kõikide tootjate andmete uurimise põhimõttest. Hagejad lisasid kohtuistungil, et alusmääruse artikli 17 lõikes 1 ette nähtud esinduslikkuse nõue ei tähenda, et valim peab hõlmama suurimat müügimahtu, vaid et valima peab tootjad, kelle müügimaht näitab liidu tootmisharu seisundit. Hagejate arvates tuleneb selline nõue 10. septembri 2015. aasta kohtuotsuse Fliesen-Zentrum Deutschland (C‑687/13, EU:C:2015:573) punktist 90.
25 Esiteks ei hinnanud komisjon hagejate sõnul andmeid nõuetekohaselt ja objektiivselt, kui ta moodustas liidu tootjate valimi, valides sinna üksnes kolm tootjat suurimate tootjate hulgast, kellel on suurimad müügimahud liidus. Nimelt ei esindanud valim liidu tootmisharu seisundit, kuna see sisaldas asjaomase liidu suurima tootja, Distillerie Mazzari ebaproportsionaalset suurt osakaalu.
26 Esmalt väidavad hagejad, et Distillerie Mazzari erines asjaomasest valimist, kuna tema „tootmise kogumaht oli ligikaudu 30% liidu tootmisharu kogumahust“. Teiseks moodustab valimisse kuuluva kolme tootja müügimaht ligikaudu 56% liidu viinhappe kogutoodangust, millest Distillerie Mazzari osakaal on ligikaudu 29%, samas kui kuus teist liidu tootjat esindavad vaid 44% ülejäänud toodangust ehk keskmiselt 7,3% tootja kohta. Teiste tootjate väljajätmise tulemus on aga see, et valim ei ole esinduslik, kuna see on kallutatud suurima tootja kasuks.
27 Lisaks tuleneb käesolevatest asjaoludest esiteks, et kõnesolev asi ei ole „suuremahuline“ alusmääruse artikli 17 tähenduses, kuna tegemist on ühe Hiina eksportija, üheksa liidu tootja ning ühe liidu importijaga. Seetõttu on hagejad arvamusel, et miski ei takista suurema valimi kasutamist. Pealegi on komisjon teistes dumpinguvastastes menetlustes valinud suurema valimi. Teiseks oleks valimisse kuuluvate liidu kolme tootja kontrollimine lõppenud nelja esimese kuu jooksul pärast uurimise algatamist, mistõttu komisjon ei oleks pidanud kiirustama. Kolmandaks märkisid hagejad uurimise alguses, et moodustatud valim ei võimalda tulemuseks, et hindamine on piisavalt esinduslik.
28 Teiselt poolt on valimi valiku ja kahju kindlakstegemise vahel seos. Selles küsimuses tuleneb 21. märtsi 2012. aasta kohtuotsusest Marine Harvest Norway ja Alsaker Fjordbruk vs. nõukogu (T‑113/06, ei avaldata, EU:T:2012:135, punktid 72–74), et viga valimi moodustamisel kujutab endast viga kahju kindlakstegemisel. Käesolevas asjas oli Distillerie Mazzari saadud tulu piisav selleks, et tasakaalustada kahju, mida koos kandsid kaks teist valimisse valitud osalejat nii aastal 2013 kui ka uurimisperioodil, mistõttu liidu tootjate valim ei esinda liidu tootmisharu seisundit. Hagejad väidavad sellega seoses, et Caviro Distillerie kasumlikkus langes 3%‑lt 2011. aastal 1,62%‑ni 2013. aastal ja 1,73%‑ni uurimisperioodil. Valimisse kaasatud teise äriühingu Comercial Quimica Sarasa puhul võis täheldada sama suundumist ajavahemikul 2011–2013 ja uurimisperioodil. Hagejad lisasid repliigis, et liidu tootjate kasumlikkus, mis oli 2010. aastal 17,6%, langes 2011. aastal 2%‑ni. Hagejad on arvamusel, et selline langus kinnitab taolise dumpingu kahjulikku mõju, millega Hangzhou Bioking sel ajavahemikul tegeles.
29 Kolmandaks oleks komisjon pidanud haldusmenetluses võtma arvesse AssoDistili muret pakutud valimi esinduslikkuse kohta. Komisjonil on alusmääruse artikli 17 lõike 1 kohaselt kahtlemata õigus valida liidu tootjaid pelgalt sellel põhjusel, et nende toodangu- või müügimaht on liidu kõige suurem, kuid ta peaks siiski moodustama objektiivselt esindusliku valimi. Selles küsimuses oleks võimatu viia läbi objektiivne uurimine, kui valim ei kajasta piisavalt liidu tootmisharu üldisemat seisundit tervikuna. Sellest tuleneb, et on rikutud alusmääruse artikli 3 lõiget 2, kui võtta arvesse, et komisjon ei uurinud dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule objektiivselt.
30 Seega arvestades teavet, mis komisjonil oli kaebuse tõttu, ning vastuseid, mida ta seejärel liidu tootjatelt sai, oleks ta pidanud teadma, et on vaja suuremat valimit.
31 Pealegi oli AssoDistili ettepanek lisada ICV valimisse tehtud eesmärgiga näidata, kuidas oleks valimit saanud muuta sobivalt esinduslikuks, kuna käesolevas asjas oli esinduslikkust võimalik kahtluse alla seada.
32 Mis puudutab komisjoni väidet, et hagejad peaksid esitama valimi, mis nende arvates on sobiv, siis väidavad hagejad kõigepealt, et valimi moodustab komisjon. Seejärel on hagejatel õigus pakutud valimi nõuetele vastavus vaidlustada. Lõpuks ei ole nad kinnitanud, et viinhappe suurim tootja Distillerie Mazzari tuleb kõrvale jätta. Hagejad on arvamusel, et viimati nimetatud äriühingu lisamise oleks pidanud tasakaalustama väiketootjate suurema arvu kaasamisega.
33 Komisjon vaidleb hagejate argumentidele vastu.
34 Tuleb meelde tuletada, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on liidu institutsioonidel ühise kaubanduspoliitika ja iseäranis kaubanduse kaitsemeetmete valdkonnas ulatuslik kaalutlusõigus nende majanduslike, poliitiliste ja õiguslike olukordade keerulisuse tõttu, mida nad uurima peavad (vt kohtuotsus, 11. veebruar 2010, Hoesch Metals and Alloys, C‑373/08, EU:C:2010:68, punkt 61 ja seal viidatud kohtupraktika). Sellega seoses on liidu õiguskorraga haldusmenetlustes antud tagatiste järgimine veelgi suurema tähtsusega; nende tagatiste hulka kuulub eelkõige pädeva institutsiooni kohustus uurida hoolsalt ja erapooletult juhtumi kõiki tähtsust omavaid asjaolusid (vt kohtuotsus, 25. jaanuar 2017, Rusal Armenal vs. nõukogu, T‑512/09 RENV, EU:T:2017:26, punkt 189 ja seal viidatud kohtupraktika).
35 Sellest järeldub, et liidu kohus peab kontrollima mitte ainult võimalikke õigusnormide rikkumisi, vaid samuti seda, kas menetlusnormidest on kinni peetud, kas vaidlustatud valiku tegemise aluseks olevad asjaolud on sisuliselt õiged, kas nende faktiliste asjaolude hindamisel ei ole tehtud ilmset hindamisviga ja kas ei ole kuritarvitatud võimu (vt selle kohta kohtuotsus 10. märts 2009, Interpipe Niko Tube ja Interpipe NTRP vs. nõukogu, T‑249/06, EU:T:2009:62, punkt 39 ja seal viidatud kohtupraktika).
36 See kehtib eriti seoses liidu tootmisharule tekitatud kahju kindlakstegemisega, mis eeldab keerulise majandusliku olukorra hindamist (vt selle kohta kohtuotsus, 10. september 2015, Bricmate, C‑569/13, EU:C:2015:572, punkt 46 ja seal viidatud kohtupraktika).
37 Kuigi kaubanduse kaitsemeetmete ja eelkõige dumpinguvastaste meetmete valdkonnas ei saa liidu kohus sekkuda liidu ametivõimude pädevusse jäetud hindamisse, on tal sellegipoolest kohustus kindlaks teha, kas institutsioonid võtsid arvesse kõiki asjakohaseid asjaolusid ja hindasid toimikus olevaid tõendeid nõutud hoolsusega (vt kohtuotsus, 18. september 2012, Since Hardware (Guangzhou) vs. nõukogu, T‑156/11, EU:T:2012:431, punkt 184 ja seal viidatud kohtupraktika).
38 Alusmääruse artikli 3 lõikes 2 on sätestatud, et kahju tuvastamine põhineb otsesel tõendusmaterjalil ja selle raames „uuritakse objektiivselt“ nii dumpinguhinnaga impordi mahtu ja mõju samasuguste toodete hindadele liidu turul kui ka kõnealuse impordi edaspidist mõju liidu tootmisharule.
39 Pealegi nähtub alusmääruse artikli 4 lõikest 1 ja artikli 5 lõikest 4, et kahju kindlakstegemine peab toimuma kogu liidu tootmisharu tasemel (kohtuotsus, 19. detsember 2013, Transnational Company Kazchrome ja ENRC Marketing vs. nõukogu, C‑10/12 P, ei avaldata, EU:C:2013:865, punktid 50 ja 51).
40 Alusmääruse artikli 17 lõigete 1 ja 2 kohaselt on komisjonil suuremahulistes asjades õigus uurimisel piirduda mõistliku hulga isikutega, kasutades väljavõttelise uuringu meetodit. Selles küsimuses on alusmääruse artikli 17 lõikes 1 ette nähtud kaks väljavõttelise uuringu meetodit. Nimelt võib uurimine piirduda kas mõistliku hulga isikute, toodete või tehingutega, kasutades valiku ajal kättesaadava teabe põhjal statistiliselt õigeid valimeid, või suurima tüüpilise toodangu-, müügi- või ekspordimahuga, mida on nende käsutuses oleva aja jooksul võimalik uurida (vt selle kohta kohtuotsused, 10. september 2015, Fliesen-Zentrum Deutschland, C‑687/13, EU:C:2015:573, punkt 86, ja 15. juuni 2017, T.KUP, C‑349/16, EU:C:2017:469, punkt 30).
41 Sellest tuleneb, et kui liidu institutsioonid valivad teise väljavõttelise uuringu meetodi, on neil teatud paindlikkus, mis on seotud prognoosiva hindamisega, mida neil on mõistlikult võimalik saavutada neile uurimise jaoks ette nähtud aja jooksul (kohtuotsus, 15. juuni 2017, T.KUP, C‑349/16, EU:C:2017:469, punkt 31). Lisaks nähtub alusmääruse artikli 17 lõikest 2, et isikute lõplik valik jääb väljavõttelist uuringut käsitlevate sätete alusel komisjoni ülesandeks (kohtuotsus, 10. september 2015, Fliesen-Zentrum Deutschland, C‑687/13, EU:C:2015:573, punkt 87).
42 Hagejata argumentide põhjendatust tuleb hinnata neid põhimõtteid arvestades.
43 Käesolevas asjas väidab komisjon, et ta kasutas alusmääruse artikli 17 lõikes 1 ette nähtud meetodit, mille kohaselt võib uurimine piirduda suurima tootmis-, müügi- või ekspordimahuga, mida on ettenähtud aja jooksul võimalik uurida. Nimelt selgub vaidlustatud otsuse põhjendusest 15, et komisjon valis liidu esialgse valimi „liidu suurimate müügimahtude alusel“.
44 Mis puudutab valimi esinduslikkust, siis tuleb märkida, et komisjoni ülesanne on tagada mitmete tegurite arvessevõtmine, mille hulka kuuluvad muu hulgas osakaal liidu kogutoodangust ja tootjate geograafiline paiknemine (vt selle kohta kohtuotsus, 10. september 2015, Fliesen-Zentrum Deutschland, C‑687/13, EU:C:2015:573, punktid 90 ja 91). Nimelt on oluline märkida, et alusmääruse artikli 4 lõike 1 kohaselt peab komisjoni analüüs tuginema kogu liidu tootmisharule, et saada usaldusväärne ülevaade liidu tootmisharu majanduslikust olukorrast (vt selle kohta kohtuotsus, 20. mai 2015, Yuanping Changyuan Chemicals vs. nõukogu, T‑310/12, non publié, EU:T:2015:295, punkt 115).
45 Käesolevas asjas ilmneb vaidlustatud otsuse põhjendustest 92 ja 94, et „valimisse [valiti] kolm liidu tootjat [üheksast], kelle toodang moodustab ligikaudu 56% liidu samasuguse toote kogutoodangust“. Komisjon kinnitas kohtuistungil, ilma et talle oleks vastu vaieldud, et moodustatud valim koosnes müügimahtude põhjal kolmest suurimast tootjast nende hulgast, kes olid nõus koostööd tegema.
46 Lisaks on vaidlustatud otsuse põhjenduses 15 täpsustatud, et esiteks „toetus [komisjon] kogu kättesaadavale teabele liidu tootmisharu kohta, nagu kaebus, Itaalia Riikliku Tööstuslike Destilleerijate ja Piiritusetootjate Ühenduselt (Assodistil) ja muudelt teadaolevatelt alusmääruse artikli 5 lõike 4 kohastes meetmetes osalevatelt liidu tootjatelt saadud teave“ ning teiseks „moodustas [ta] valimi […], tagades mõlema tootva liikmesriigi – Itaalia ja Hispaania – esindatuse valimis“.
47 Kahtlemata oleks komisjon võinud, nagu hagejad üles kutsusid, lisada asjaomasesse valimisse veel teisi liidu tootmisharu tootjaid, kelle müügimaht oleks väidetavalt väiksem. Samuti on tõsi, et alusmääruse artikli 17 lõike 2 kohaselt on eelistatav, kui valim võetakse asjaomaste isikutega konsulteerides ja nende nõusolekul.
48 Nagu eespool punktis 41 esiteks siiski meelde tuletati, ilmneb sellest sättest, et isikute, toodete või tehingute lõplik valik jääb väljavõttelist uuringut käsitlevate sätete alusel lõpuks komisjoni ülesandeks.
49 Teiseks peavad hagejad esitama tõendid, et Üldkohus saaks tuvastada, et komisjon on valituks osutunud liidu tootmisharu valimi moodustamise tõttu teinud ilmse hindamisvea kahju ulatuse hindamisel (vt selle kohta kohtuotsus, 18. september 2012, Since Hardware (Guangzhou) vs. nõukogu, T‑156/11, EU:T:2012:431, punkt 137 ja seal viidatud kohtupraktika). Nimelt on Üldkohus juba otsustanud, et kuna hageja, kes on vaidlustanud liidu tootjate valimi esinduslikkuse, ei ole esitanud mingeid tõendeid, et hinnad, mida Prantsuse, Saksa ja Briti tootjad küsisid Itaalias ja Hispaanias, erinesid nendest hindadest, mida samad tootjad küsisid Prantsusmaal, Saksamaal või Ühendkuningriigis ei ole ta tõendanud, et liidu institutsioonid on teinud ilmse hindamisvea, kui nende analüüs liidu tootmisharule tekitatud kahju kohta piirdus hinnaerinevustega Prantsusmaal, Saksamaal ja Ühendkuningriigis (vt selle kohta kohtuotsus, 14. juuli 1995, Koyo Seiko vs. nõukogu, T‑166/94, EU:T:1995:140, punkt 59).
50 Hagejad väidavad sellega seoses, et asjaomase valimi väidetav mitteesinduslikkus seadis kahtluse alla mitmete mikromajanduslike näitajate usaldusväärsuse, mida komisjon asjaomases uurimises kasutas, mistõttu komisjon tegi ilmseid hindamisvigu ja rikkus alusmääruse artikli 3 lõike 2 punkti b. Seega on tegurid, mis puudutavad liidu tootjate liidu müügihinda, liidu müügi kasumlikkust ühiku kohta, rahavoogu, investeeringuid ja investeeringutasuvust, ebaõiged.
51 Käesolevas asjas tuleb esiteks tõdeda, et valimi valikul konsulteeriti asjaomaste pooltega kooskõlas alusmääruse artikli 17 lõikega 2. Lisaks selgub vaidlustatud otsuse põhjendusest 109, et kahju kindlakstegemisel eristas komisjon makro- ja mikromajanduslikke kahjunäitajaid. Mis puudutab selliseid makromajanduslikud näitajad nagu müügimaht, siis need põhinesid liidu tootmisharu tervikandmetel, s.o kõigi liidu tootjate andmetel. Hagejate väited seoses väljavõttelise uuringuga ei saa seega seada kahtluse alla komisjoni hinnanguid kahjule makromajanduslikus plaanis.
52 Mis puudutab mikromajanduslikke andmeid, siis ilmneb nimetatud põhjendusest 109, et neid hinnati andmete alusel, mis esitati valimisse kaasatud liidu tootjate vastustes komisjoni küsimustikule. Nagu komisjon kinnitas, tuleb nende andmete kohta märkida, et iga mikromajandusliku näitaja kohta ühe arvu saamiseks analüüsis komisjon kaalutud keskmist, et võtta arvesse tegelikku turuosa, kui arvestada valimisse kaasatud iga tootja toodangu- või müügimahtu. Lihtsa keskmise arvutamise tulemusel oli nendel kolmel tootjat identne osakaal ehk 33%, hoolimata nende tegelikust turuosast, kui arvestada valimisse kaasatud iga tootja toodangu- või müügimahtu, mis aga ei kajasta liidu tootmisharu erinevate tootjate tegelikku suhtelist osakaalu. Kuna kaalutud keskmise arvutamisel anti valimisse kuuluva iga tootja andmetele suhteline osakaal, tuleb asuda seisukohale, et kohaldatud meetod oli mikromajanduslikke andmete osas sobiv.
53 Teiseks selgub vaidlustatud otsuse põhjendusest 17, et üks esialgsesse valimisse mittekuuluv liidu tootja väitis samuti nagu AssoDistil, et valim ei esinda piisavalt liidu väiketootjate olukorda, kuna Hangzhou Biokingi dumpinguhinnaga import mõjus kahjulikult peamiselt väiksematele äriühingutele.
54 Tuleb siiski märkida, nagu on selgitatud vaidlustatud otsuse põhjenduses 18, et väiksema liidu tootja lisamine valimisse ei mõjutaks märkimisväärselt valimi andmete alusel hinnatud kahjunäitajaid. Nimelt selgub komisjoni esitatud arvudest, et ICV lisamine valimisse, mille pakkusid kaebuse esitajad välja haldusmenetluses, oleks üksnes vähesel määral muutnud valimi kaalutud keskmist kasumimarginaali, mis oleks 2014. aastal 10% asemel ületanud 9,5%. Mis puudutab selle marginaali kasvu, siis oleks see nimetatud tootja kaasamisel tõusnud 5%‑lt 2011. aastal 9%‑ni 2014. aastal, selle asemel et tõusta 2%‑lt 10%‑ni samadel aastatel komisjoni valitud valimi järgi.
55 Kolmandaks tuleb tõdeda, nagu kinnitati kohtuistungil, et hagejad ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et teise tootja lisamine oleks muutnud kahju puudumise järeldust, millele komisjon vaidlustatud otsuses jõudis. Nimelt piirduvad hagejad selle väitmisega, et valim palju suurema tootjaga, kelle saadud tulu on suur, viib järeldusele, et kahju puudub, „samas kui kaksteist, kakskümmend neli või kolmkümmend kuus või enam väiksemat tootjat kannatavad kõik kahju“. See argument ei kajasta siiski liidu tootmisharu tegelikkust, kuna tootmisharu moodustavad käesolevas asjas üheksa tootjat, kellest seitse tegid koostööd. Peale selle ei tugine hagejate väide väiketootjate kahju kannatamise kohta ühelegi tõendile ning igal juhul ei selgitata sellega, kas selline olukord valitses juba vaatlusalusel perioodil.
56 Seoses hagejate argumendiga, et miski ei takista suurema valimi kasutamist komisjoni poolt, nagu ta tegi teistes dumpinguvastastes menetlustes, siis piisab, kui tõdeda, et hagejad said sealhulgas kohtuistungil ise aru, et neil ei ole mingeid tõendeid, et sellise teise liidu tootja lisamine, kes oleks väiksem, oleks võinud muuta järeldust, millele komisjon jõudis liidu tootmisharu kahju kohta.
57 Mis puudutab hagejate argumente, et Distillerie Mazzari suurt kasumit „tasakaalustas suuresti kahju, mida 2013. aastal ja uurimisperioodil kandsid kaks teist valimisse kuuluvat äriühingut“, kuna Caviro Distillerie kasumlikkus langes 3%‑lt 2011. aastal 1,62%‑ni 2013. aastal ja 1,73%‑ni uurimisperioodil, ning Comercial Quimica Sarasa puhul võis täheldada sama suundumist ajavahemikul 2011–2013 ja uurimisperioodil, siis tuleb täheldada, et isegi kui eeldada, et kasumlikkuse vähenemine eespool viidatud ajavahemikel on tõendatud, näitab asjaolu, et asjaomasesse valimisse kuuluvad äriühingud, kelle kasumlikkus langes, et komisjon analüüsis vaidlustatud otsuses asjaolusid objektiivselt.
58 Järelikult isegi siis, kui komisjon oleks muutnud asjaomase valimi koosseisu, ei saa millegi põhjal arvata, et järeldus kasumlikkuse ja kahju kohta oleks antud juhul muutunud.
59 Pealegi mis puudutab hagejate argumenti, et kasumlikkuse oluline langus ajavahemikul 2010–2011 kinnitab „sellise dumpingu kahjulikku mõju, millega Hangzhou Bioking sel ajavahemikul tegeles,“ siis tuleb tõdeda, et vaidlustatud otsus ega teised liidu aktid ei ole nimetatud ajavahemikul tuvastanud dumpingut Hangzhou Biokingi poolt, nagu komisjon on õigesti märkinud. Nagu tuleneb vaidlustatud otsuse põhjendusest 28, „[hõlmas] [d]umpingu ja kahju uurimine […] ajavahemikku 1. oktoobrist 2013 kuni 30. septembrini 2014“.
60 Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et hagejad ei ole esitanud piisavalt tõendeid, et tuvastada, et komisjon on teinud liidu tootmisharu valimi moodustamisel ilmse hindamisvea.
61 Järelikult tuleb esimene väide tagasi lükata.
Teine väide, et on tehtud ilmseid hindamisvigu ja rikutud alusmääruse artikli 3 lõikeid 2, 3 ja 5, kuna komisjon järeldas, et liidu tootmisharule ei ole tekitatud olulist kahju
62 Hagejad leiavad, et komisjon on teinud ilmseid hindamisvigu ja rikkunud alusmääruse artikli 3 lõikeid 2, 3 ja 5, kui ta asus vaidlustatud otsuse põhjendustes 140–142 seisukohale, et liidu viinhappe tootmisharu ei ole vaatlusalusel perioodil olulist kahju kandnud.
63 Hagejad rõhutavad oma sissejuhatavates märkustes, et kahju olemasolu kindlakstegemine nõuab kõikide selliste asjakohaste tegurite objektiivset analüüsi, mis mõjutavad asjaomase tootmisharu seisundit. Käesolevas asjas on aga nii, et kahjunäitajate objektiivne analüüs ei oleks saanud viia järeldusele, et dumpinguhinnaga import ei mõjutanud kuidagi liidu viinhappe tootmisharu. Hagejad väidavad sisuliselt, et vaidlustatud otsuse põhjendustes 140 ja 141 sisalduvates järeldustes kahju puudumise kohta rõhutas komisjon tegureid, mis liikusid tõusujoones, kuid ei võtnud piisavalt arvesse tegureid, mis olid negatiivse suundumusega.
64 Esiteks mis puudutab impordi mahtu ja hinda puudutavaid suundumusi, siis väidavad hagejad kõigepealt, et vaidlustatud otsuse põhjendustes 41–45 jõuti järeldusele, et Hangzhou Bioking ei tegutse normaalsetes turumajanduse tingimustes ning et ta saab toorainet hinnaga, mis on kunstlikult madal ja moonutatud, eesmärgiga ebaõiglaselt vähendada neid lõpphindu liitu eksportimisel. Lisaks arvavad hagejad, et vaidlustatud otsuse põhjenduses 88 märgitud dumpingumarginaal 42,8% on suur. Alusmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt on aga tegeliku dumpingumarginaali suurus üks tegur, mida kahju hindamisel arvesse võetakse. Lõpuks väidavad hagejad, et liidu turul Hangzhou Biokingi dumpinguhinnaga impordi puhul kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal, mis on 10,3%, nagu nähtub vaidlustatud otsuse põhjendusest 107, on suur.
65 Mis puudutab teiseks dumpinguhinnaga impordi mahtu vaatlusalusel perioodil, siis asjaomane eksportija suurendas dumpinguhinnaga impordi mahtu liidu turul 25%, kusjuures 2013. aastal oli maksimumsuuruseks 36%. Lisaks märgivad hagejad, et dumpinguhinnaga impordi mahu pidev suurenemine toimus viinhappe liidus tarbimise üldise vähenemise kontekstis, kuna uurimisperioodi lõpuks oli tarbimine vähenenud 11%.
66 Mis puudutab dumpinguhinnaga impordi mõju liidu hinnale, siis väidavad hagejad, et kuigi on õige, et Hangzhou Bioking tõstis vaatlusalusel perioodil oma hindu 35%, nagu selgub vaidlustatud otsuse punktist 104, kohaldati seda hinnatõusu siiski alguses väga madalal alustasemel. See selgitab, miks oli liidu turul Hangzhou Biokingi dumpinguhinnaga impordi puhul kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal 10,3%, nagu nähtub vaidlustatud otsuse põhjendusest 107. Peale selle tuleb märkida, et 2013. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni, kui liidu tootmisharu hinnad langesid 56%, nagu on märgitud vaidlustatud otsuse põhjendustes 124 ja 125, langes Hangzhou Bioking hind ainult 8%, nagu selgub vaidlustatud otsuse põhjendusest 105.
67 Vastuseks komisjoni argumendile, millega rõhutatakse, et keskmine impordihinna tõus 35% võrreldes liidu tootmisharu hindadega on positiivne asjaolu, väidavad hagejad, et analüüsida tuleb tegelikke impordihindu, mitte suundumusi. Kui impordihind oli 2011. aastal väga madal, nagu kahtlustavad hagejad, siis sellele järgnev keskmine tõus ei ole asjakohane ning seda eriti, kui võtta arvesse uurimise tulemusel tehtud järeldust 10protsendilise hinna allalöömise kohta. Samuti selgub kaebuses esitatud teabest, et hindade allalöömine, millega Hangzhou Bioking tegeles, oli enne uurimisperioodi väga ulatuslik.
68 Hagejad väidavad kolmandaks, et komisjon rikkus reeglit, mille kohaselt otsustamisel ei saa tingimata määravaks üks või mitu tegurit, kui ta ei pidanud uurimisel piisavalt oluliseks teisi alusmääruse artikli 3 lõikes 5 ette nähtud tegureid, nagu impordi mõju müügimahule ja liidu tootjate turuosadele. Nad on arvamusel, et komisjon keskendus vastupidi liiga palju suundumustele ja kasumlikkusele ühiku kohta ning kriteeriumidele, mis on seotud rahavoo ja investeeringutasuvusega. Sel viisil toimides on komisjon teinud ilmse hindamisvea.
69 Hagejad märgivad selles küsimuses, et vaidlustatud otsus ei sisalda selgitust või analüüsi, kuidas üldise kasumlikkuse paranemine tasakaalustas liidu tootmisharu halvenenud tulemusi. Komisjon selgitas neid asjaolusid selgelt ja oluliselt lühemalt siiski 14. detsembri 2015. aasta üldise teabe avalikustamise dokumendis.
70 Seega kõigepealt heidavad hagejad komisjonile ette, et ta ei pidanud uurimisel piisavalt oluliseks liidu tootmisharu müügimahtu, mis vähenes vaatlusalusel perioodil 30%, nagu on tõdetud vaidlustatud otsuse punktis 115. See mahu vähenemine oli ligikaudu kolm korda suurem kui tarbimise vähenemine liidus vaatlusalusel perioodil. Kui liidu tootmisharu müügimaht väheneb, peab komisjon kindlaks tegema ja põhjalikult analüüsima tegelikku kasumit, kuna tegemist on teguriga, mis on asjakohane liidu tootmisharu olukorra terviklikuks analüüsimiseks. Vaidlustatud otsuses on nii jäetud tegelikult selgitamata see, kuidas erinevad põhitegurid omavahel suhestuvad.
71 Lisaks leiavad hagejad, et liidu tootmisharu müügiosa 21protsendiline vähenemine vaatlusalusel perioodil, mis on tuvastatud vaidlustatud otsuse punktis 115, oli samuti muret tekitav, samas kui samal perioodil „suurenes [Hangzhou] Biokingilt pärit impordi maht 25% ja vastav turuosa suurenes 41%,“ nagu kirjeldatakse vaidlustatud otsuse põhjenduses 117. Seega paneb komisjoni argumendi, et liidu tootmisharu müügihinna tõus järgnes tooraine hinna muutumisele, kahtluse alla asjaolu, et liidu tootmisharu müügimaht ja turuosa vähenes alates 2012. aastast kiiresti.
72 Selles kontekstis oli liidu tootmisharu kasv märgatavalt negatiivne, nagu tuleneb vaidlustatud otsuse põhjendusest 117. Samamoodi kandis kogu tootmisharu, välja arvatud Distillerie Mazzari, uurimisperioodil suuri kaotusi.
73 Peale selle arvasid hagejad oma seisukohtades, mis tuginesid Hiina tollilt saadud ekspordistatistikale, et Hangzhou Biokingi müügimaht oli ligikaudu 9700 tonni 2013. aastal ja 8925 tonni uurimisperioodil. Vaatlusalusel perioodil toimus samuti teistelt Hiina eksportijatelt pärit import. Hangzhou Biokingi turuosa suurenes uurimisperioodil aga 25%‑lt 35%‑ni, mis on omistatav üheainsale Hiina eksportijale.
74 Lõpuks ei omistanud komisjon mingit tähtsust Hangzhou Biokingi toodangumahu eelseisvale suurenemisele, nagu ilmneb vaidlustatud otsuse põhjendustest 165 ja 166, eelkõige osas, mis puudutab selle mõju liidu tootmisharu kasumlikkusele. Hagejate arvates on aga tõenäoline, et kasumlikkus ja teised positiivsed finantsnäitajad lähiajal ja lähitulevikus halvenevad, nullides tootmisharu viimased positiivsed majandusnäitajad, mida komisjon võttis arvesse selleks, et hinnata liidu viinhappe tootmisharule tekitatud kahju. Kuna komisjon seda teadis, kuid ei pidanud seda kahju hindamisel oluliseks, on ta teinud ilmse hindamisvea.
75 Komisjon tugines vastupidi üksnes teguritele, mis puudutavad kasumlikkust, rahavoogu ja investeeringutasuvust, mis näitasid positiivset suundumust, et jõuda järeldusele, et liidu tootmisharule ei ole olulist kahju tekitatud, samas kui teised majandustegurid tõendavad hagejate arvates, et liidu tootmisharu oli dumpinguhinnaga impordi koormuse all kokku kukkumas. Sel viisil toimides on komisjon teinud ilmseid hindamisvigu.
76 Mis puudutab konkreetselt liidu tootmisharu kasumlikkust, siis leiavad hagejad, et see tegur on ainus põhiline majandustegur, mis toodi esile kui positiivne suundumus, nagu see tuleneb vaidlustatud otsuse punktist 140, samas kui on palju teisi, negatiivse suundumusega tegureid. Vaidlustatud otsuse punktis 4.5.4, mis puudutab järeldust kahju kohta, ei ole aga mingit selgitust või analüüsi, kuidas kasumlikkus teiste tegurite mõju tasakaalustab, samas kui hagejad esitasid haldusmenetluses sellekohast kriitikat. Nii ei ole vaidlustatud otsuses selgitatud, kuidas erinevad põhitegurid omavahel suhestuvad ning eelkõige, kuidas kasumlikkuse taseme paranemine võis hüvitada liidu tootmisharule tekitatud kahju.
77 Neljandaks ilmneb vaidlustatud otsusest, et liidu tootmisharu tõrjuti turu madalama kasumlikkusega sektoritest Hangzhou Biokingi dumpinguhindade tõttu välja. Erinevalt komisjoni väidetust ei ole hagejad arvamusel, et komisjoni järeldused peavad tuginema nende valitud ühe liidu tootmisharu segmendile. Hagejad kinnitavad, et tervikuna analüüsides näitavad kõik majandusnäitajad, et Hangzhou Biokingi dumpinguhinnaga impordiga on kahju tekitatud.
78 Viiendaks märgivad hagejad, et komisjon tegi ilmse hindamisvea, kui ta ei võtnud piisavalt arvesse liidu tootmisharu kaitsestrateegia olulisust dumpingu vastu võitlemisel. Nii ei võtnud komisjon teistes dumpinguvastastes menetlustes arvesse kasumlikkuse tõusu ühiku kohta, võttes arvesse, et liidu tootmisharu kaotas ühe osa oma müügimahust ja turuosast. Sama olukord tekkis käesoleva menetluse raames, mistõttu oleks komisjon pidanud võtma arvesse asjaolu, et liidu tootmisharu otsustas 2012. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni, et ta ei saa Hangzhou Biokingi müügimahule reageerides hindade suhtes agressiivselt konkureerida ning et ta peab selle asemel oma ärilised jõupingutused koondama klientidele, kes on nõus maksma kõrgemat hinda tema parema kvaliteediga toote eest.
79 Kuuendaks tuleb märkida, et kuna komisjon tunnistas vaidlustatud otsuse põhjenduses 146, et „ühegi eksportiva tootja dumpingumarginaal ei ole iseenesest ühene kahju majandusnäitaja,“ rikkus komisjon alusmääruse artikli 3 lõiget 5, mille kohaselt on see institutsioon kohustatud võtma arvesse „tegeliku dumpingumarginaali suurusjärku“. Vastupidi komisjoni arvamusele ei ole küsimus aga selles, kas käesolevas asjas on dumpingumarginaal otsustav või mitte, vaid see, kas sellele on osutatud piisavalt või isegi sobivalt tähtsust kahju hindamise menetluses. Hagejad arvavad, et alusmäärusega pannakse komisjonile kohustus võtta dumpingumarginaali arvesse ning et see tuleb alati arvutada lühema ajavahemiku kohta. Seega ei ole alusmääruse raames dumpingu suurusjärgu hindamiseks vaja mingit hinnangut „suundumustele aja jooksul“.
80 Lisaks kehtib sama arutluskäik hindade allalöömise kohta, mida tuleb hinnata alusmääruse artikli 3 lõike 3 alusel. Vaidlustatud otsuses sellele tegurile aga ei viidata, välja arvatud põhjendustes 141 ja 150, milles see tegur on kõrvale jäetud ilma, et selle mõju oleks põhjalikult uuritud, kuigi tuvastati, et hinna allalöömise marginaal on 10,3%.
81 Seitsmendaks ei analüüsinud komisjon Hangzhou Biokingi dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharu müügimahule. Dumpinguhinnaga impordi hinnasurve tõttu langesid hinnad 2013. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni 76% ning müügimaht ja turuosa vähenesid massiliselt. Samamoodi on Hangzhou Biokingi impordi puhul müügimahu muutumine risti vastupidi liidu tarbimise muutumisele. Hagejad rõhutavad, et kui liidu tarbimine aastatel 2011–2014 langes 11%, kasvas Hangzhou Biokingi import absoluutarvestuses 25%, mis tähendab, et äriühing sai eirata turuseadusi. Lisaks leiavad hagejad, et pärast vaatlusaluse perioodi lõppu langes liidu tootmisharu müügimaht 30%, samas kui tarbimine langes 11%. Järelikult kaotati allesjäänud 19% turumaht otse Hangzhou Biokingi kasuks.
82 Kaheksandaks ja viimaseks möönavad hagejad komisjoni nende märkuste kohta, mis puudutavad liidu tootmisharu tootmisvõimsuse vähenemist, et sel ajal kui nõudlus vähenes 11%, vähenes tootmismaht 14%. Kuna liidu tootmisharu suutis säilitada või suurendada oma müügimahtu impordil, oli tootmismahu langus siiski väiksem. Hagejad on arvamusel, et igal juhul tuleb tagasi lükata komisjoni selgitused liidu tootmisharu tootmismahu ja liidu tarbimise kohta, kuna need kaks tegurit ei ole seotud, sest esimene langes pidevalt kogu vaatlusalusel perioodil, samas kui teine tõusis aastatel 2011–2013, enne kui see järgmisel perioodil langes.
83 Komisjon vaidleb hagejate argumentidele vastu.
84 Sissejuhatuseks tuleb märkida, nagu on meelde tuletatud eespool punktis 38, et alusmääruse artikli 3 lõikes 2 on sätestatud, et liidu tootmisharule tekitatud kahju tuvastamine peab põhinema esiteks dumpinguhinnaga impordi mahul ja selle impordi mõjul samasuguste toodete hindadele liidu turul ning teiseks kõnealuse impordi edaspidisel mõjul liidu tootmisharule.
85 Mis puudutab impordimahtu ja selle impordi mõju samasuguste toodete hindadele liidu turul, siis alusmääruse artikli 3 lõikes 3 on ette nähtud selle uurimise puhul arvesse võetavad tegurid, kuigi seal on täpsustatud, et otsustamisel ei tarvitse saada määravaks üks või mitu loetletud tegureist.
86 Alusmääruse artikli 3 lõikes 5 on omakorda täpsustatud, et dumpinguhinnaga impordi mõju hindamine asjaomasele liidu tootmisharule hõlmab kõikide tootmisharu seisundit mõjutavate majandustegurite ja -näitajate hindamist. See säte sisaldab loetelu erinevatest teguritest, mida võib arvesse võtta, ja selles on täpsustatud, et see loend ei ole ammendav, samuti ei saa otsustamisel tingimata määravaks üks või mitu loetletud tegureist (kohtuotsused, 28. november 2013, CHEMK ja KF vs. nõukogu, C‑13/12 P, ei avaldata, EU:C:2013:780, punkt 56; 19. detsember 2013, Transnational Company Kazchrome ja ENRC Marketing vs. nõukogu, C‑10/12 P, ei avaldata, EU:C:2013:865, punkt 20, ja 16. aprill 2015, TMK Europe, C‑143/14, EU:C:2015:236, punkt 32). Mainitud säte annab liidu institutsioonidele ulatusliku kaalutlusõiguse erinevate näitajate uurimiseks ja hindamiseks (vt selle kohta kohtuotsus, 27. september 2007, Ikea Wholesale, C‑351/04, EU:C:2007:547, punkt 61).
87 Järelikult tuleb neid sätteid koostoimes tõlgendades teha kindlaks, kas komisjon võis ilma ilmset hindamisviga tegemata jõuda järeldusele, et liidu tootmisharule ei ole olulist kahju tekitatud.
88 Kõigepealt mis puudutab väidet, et komisjon keskendus liiga üldist finantsseisundit käsitlevatele majandusteguritele, nagu liidu tootmisharu kasumlikkus, rahavoog ja investeeringutasuvus, siis hagejad arvavad, et otsustavad tegurid on liidu tootmisharu müügimaht, tootmise maht ja tootmisvõimsuse rakendusaste liidus. Lisaks toovad nad esile teisi tegureid nagu dumpingu ulatus, hinna allalöömine Hangzhou Biokingi poolt, impordimahu suurenemine absoluutnäitajates, laovarud, tootlikkus, kasv, töötasud ja investeeringud, mida komisjon oleks pidanud arvesse võtma.
89 Käesolevas asjas tuleb esiteks täheldada, nagu nähtub vaidlustatud otsuse punktidest 4.5.2 ja 4.5.3, et komisjon analüüsis kõiki eespool nimetatud tegureid. Mis puudutab nimelt makromajanduslikke näitajaid, siis ilmneb vaidlustatud otsuse põhjendustest 111–123, et komisjon analüüsis toodangut, tootmisvõimsust, tootmise rakendusastet, müügimahtu, turuosa, kasvu, tööhõivet, tootlikkust, dumpingumarginaali suurust ja varasemast dumpingust taastumist. Mikromajanduslikest näitajatest analüüsiti keskmist ühikuhinda, ühikukulu, tööjõukulu, varusid, kasumlikkust, rahavoogu, investeeringuid, investeeringutasuvust ja kapitali kaasamise võimet.
90 Nii järeldas komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 140, et „kahjunäitajad, nagu tootmis- ja müügimaht ning turuosa, olid vaatlusalusel perioodil negatiivse suundumusega,“ kuid siiski ei mõjutanud need „suundumused liidu tootmisharu üldist finantsolukorda negatiivselt“. Nimetatud põhjenduses on lisatud, et „vastupidi – liidu tootmisharu kasumlikkus liikus vaatlusalusel perioodil stabiilselt tõusujoones ning uurimisperioodil isegi ületas sihtkasumit“. Selles põhjenduses on peale selle märgitud, et „lisaks paranesid vaatlusalusel perioodil ka muud finantsnäitajad, nagu rahavoog ja investeeringutasuvus“. Nagu komisjon kohtuistungil väitis, analüüsiti kahju käsitlevaid tegureid pealegi samuti vaidlustatud otsuse punktis 4.5.5, milles komisjon vastas huvitatud isikute märkustele ning mis kujutab endast selle otsuse põhjenduste lahutamatut osa.
91 Seega tuleb majandusandmete hindamise ulatusliku kaalutlusõiguse raames asuda seisukohale, et komisjon analüüsis kõikide tegurite asjakohasust ning kaalus asjaomaseid positiivseid ja negatiivseid suundumusi.
92 Mis puudutab pealegi väiteid impordimahtu ja hinda puudutavate suundumuste kohta, siis tuleb tõdeda, nagu rõhutasid hagejad, et vaidlustatud otsuse põhjenduses 47 on märgitud, et Hiina maleiinanhüdriidi siseturg tervikuna on moonutatud. Lisaks on kindel, et tuvastatud dumpingumarginaal on 42,8% ja see on selgelt üle miinimumtaseme, nagu ilmneb vaidlustatud otsuse põhjendustest 88 ja 122. Lõpuks on tõsi, et kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal on 10,3%, nagu selgub vaidlustatud otsuse põhjendusest 107.
93 Vastupidi sellele, mida väidavad hagejad, ei võimalda sellised järeldused siiski tuvastada, et esineb oluline kahju alusmääruse artikli 3 tähenduses.
94 Mis puudutab nimelt dumpingumarginaali suurust, siis seda saab vastavalt alusmääruse artikli 3 lõikele 5 kahtlemata võtta arvesse liidu tootmisharu seisundit mõjutavate asjakohaste majandustegurite ja -näitajate hindamisel. Nagu komisjon siiski vaidlustatud otsuse punktis 146 õigesti rõhutas, ei ole ühegi tootja dumpingumarginaal iseenesest ühene kahju majandusnäitaja. Nagu komisjon kohtuistungil esile tõi, ei ole üksi selles sättes sisalduv tegur iseenesest otsustav, kui komisjon analüüsib kahju terviklikult.
95 Teiseks mis puudutab iga majandusteguri muutumist eraldiseisvalt, siis ilmneb hinnamuutuse kohta vaidlustatud otsuse tabelist 3, et dumpinguhinnaga impordi keskmine hind tõusis vaatlusalusel perioodil 35%. Vaidlustatud otsuse tabelis 7 on aga märgitud, et vaatlusalusel perioodil tõusis liidu tootmisharu kaalutud keskmine ühiku müügihind 19%. Sellest tuleneb seega, et Hangzhou Biokingi hind tõusis rohkem kui liidu tootmisharu müügihind, mistõttu nende kahe hinna vahe vähenes. Samamoodi tuleb täheldada, nagu tuleneb vaidlustatud otsuse tabelist 7 ja põhjendusest 127, et ühiku keskmise müügihinna suurenemine vaatlusalusel perioodil, mis oli 19%, oli veelgi järsem kui tootmiskulude suurenemine, mis oli 9%. Nagu komisjon sellega seoses õigesti rõhutas, näib selline järeldus kinnitavat, et Hangzhou Biokingi impordiga ei avaldatud hinnale survet.
96 Mis veel puudutab hagejate väiteid, et hinna suhteline tõus ei ole asjakohane, siis tuleb märkida, et hind on üks teguritest, mis sisaldub alusmääruse artikli 3 lõigetes 2, 3 ja 5, et teha kindlaks liidu tootmisharule tekitatud kahju. Komisjon aga kinnitab, et hinna allalöömise marginaal vähenes enne ja pärast uurimisperioodi. Järelikult leidis komisjon õigesti, et selline vähenemine on positiivne suundumus, mida tuleb kahju hindamisel võtta arvesse.
97 Mis puudutab asjaomase impordimahu ja turuosa muutumist, siis Hangzhou Biokingilt pärit import kasvas vaatlusalusel perioodil 25% kindlasti, mistõttu võttes arvesse liidu kogutarbimise 11%‑st langust samal perioodil (vaidlustatud otsuse tabel 1), suurenes Hangzhou Biokingi turuosa 41% (vt vaidlustatud otsuse põhjendused 101 ja 102). Nagu komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 148 rõhutas, ei ole turuosa ja impordimaht siiski ainsad elemendid, mida analüüsiti, et tuvastada, kas liidu tootmisharu kandis olulist kahju või mitte. Nagu tuleneb vaidlustatud otsuse tabelist 2 ja põhjendusest 101, suurenes vaatlusalusel perioodil dumpinguhinnaga asjaomase toote Hangzhou Biokingi poolt liitu importimise maht 25%, samas kui tabelist 10 selgub, et liidu tootjate kasumlikkus suurenes vaatlusalusel perioodil märkimisväärselt, tõustes uurimisperioodil 10%‑le. Selles kontekstis suurenes liidu tootjate kasumlikkus hoolimata sellest, et Hangzhou Biokingi impordimaht suurenes.
98 Mis puudutab pealegi liidu tootmisharu turuosa, siis selle muutumine on märkimisväärse tähtsusega tegur nimetatud tööstusele põhjustatud olulise kahju olemasolu hindamisel (kohtuotsus, 14. märts 2007, Aluminium Silicon Mill Products vs. nõukogu, T‑107/04, EU:T:2007:85, punkt 65). Käesolevas asjas vähenes liidu tootmisharu turuosa vaatlusalusel perioodil 21% ning selle perioodi lõpuks oli see 44%, nagu selgub Üldkohtu võetud menetlust korraldavast meetmest (vt eespool punkt 19). Seega ei saanud komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 148 põhjendatult leida, et see turuosa jäi vaatlusalusel perioodil suhteliselt kõrgele tasemele.
99 Mis puudutab hagejate väidet, et komisjon ei omistanud mingit kaalu mõjule, mis Hangzhou Biokingi toodangumahu eelseisval suurenemisel on liidu tootmisharu kasumlikkusele ning teistele finantsteguritele, mis lähitulevikus halvenevad, siis tuleb meelde tuletada, et menetluse tulemusel kahju kindlakstegemine eeldab alusmääruse artikli 3 lõike 1 kohaselt seda, et oleks tõendatud, et „[liidu] tootmisharule [on] tekitatud olulist kahju, [liidu] tootmisharule olulise kahju tekitamise ohtu või [liidu] tootmisharu rajamise olulist pidurdamist“. Kuna liidu tootjate esitatud kaebus tugineb nende arvates juba tõendatud olulisele kahjule, mis tekitati liidu tootmisharule, siis analüüsis komisjon, kas sellise kahju saab vaatlusalusel perioodil tuvastada. Nagu tuleneb nimelt vaidlustatud otsuse põhjendustest 6 ja 141, tugines komisjoni analüüs üksnes liidu tootmisharule tekitatud olulisele kahjule selle sätte tähenduses, mitte Hiina eksportijate tulevasele tootmisvõimsusele. Hagejate argumendid põhinevad aga Hiina eksportivate tootjate võimalikul tulevasel tootmisvõimsuse suurenemisel, mis on asjakohane siis, kui uuritakse „olulise kahju tekitamise ohtu“ alusmääruse artikli 3 lõike 1 tähenduses. Järelikult jäävad hagejate argumendid liidu tootmisharu tulevikuanalüüsi kohta selles kontekstis edutuks.
100 Kolmandaks, mis puudutab hagejate argumenti, et komisjon tugines üksnes liidu tootmisharu kasumlikkusele, rahavoole ja investeeringutasuvusele seetõttu, et need tegurid olid ainsad, millel oli positiivne suundumus, tuleb kõigepealt märkida, nagu eespool punkti 91 järeldati, et komisjon võttis vaidlustatud otsuses arvesse kõiki oma analüüsi raames asjakohaseid andmeid. Nagu komisjon väidab, on kasumlikkus üks kahju kindlakstegemise otsustavatest teguritest. Nagu selgub vaidlustatud otsuse põhjendusest 135, „[suurenes] [liidu tootmisharu] kasumlikkus […] vaatlusalusel perioodil oluliselt, kasvades uurimisperioodil 10% ja ületades seega tootmisharu sihtkasumit, mis on 8%“. Esiteks on aga oluline rõhutada, et selline kasv on mõistlik ning teiseks, et seda ei saa käsitleda iseseisvalt, vaid selliste teiste positiivsete majandusnäitajate kontekstis nagu rahavoog, investeeringutasuvus ja tööhõive, nagu tuleneb vaidlustatud otsuse põhjendustest 119–139.
101 Selles osas, milles hagejad heidavad komisjonile ette, et ta ei ole vaidlustatud otsust piisavalt põhjendanud osas, mis puudutab selgitust, kuidas üldise kasumlikkuse paranemine tasakaalustas liidu tootmisharu halvenenud tulemusi, soovivad hagejad tegelikult oma argumentidega vaidlustada hinnangu enda, mille komisjon majandusandmete andis. Üldkohus on aga seisukohal, et vaidlustatud otsuse põhjenduste 119–139 analüüsist tuleneb, et komisjon ei ole teinud nende tegurite hindamisel ilmset hindamisviga.
102 Täiendavalt tuleb meelde tuletada, et ELTL artikli 296 kohased põhjendused peavad vastama asjaomase akti laadile ning neist peab selgelt ja üheselt nähtuma akti vastu võtnud institutsiooni arutluskäik, nii et huvitatud isikutel oleks võimalik mõista võetud meetme põhjendusi ja pädeval kohtul teostada oma kontrolli (kohtuotsus, 10. september 2015, Fliesen-Zentrum Deutschland, C‑687/13, EU:C:2015:573, punkt 75).
103 Seda nõuet hinnates tuleb lähtuda konkreetse juhtumi asjaoludest, eelkõige akti sisust, toodud põhjenduste laadist ning selgituste saamise huvist, mis võib olla adressaatidel või teistel aktist otseselt ja isiklikult puudutatud isikutel. Ei ole nõutud, et põhjenduses oleks toodud kõik asjassepuutuvad faktilised ja õiguslikud asjaolud, kuna kontrollides akti põhjenduse vastavust ELTL artikli 296 nõuetele tuleb lisaks akti sõnastusele arvestada akti konteksti ja kõiki asjassepuutuvaid õigusnorme (kohtuotsus, 10. september 2015, Fliesen-Zentrum Deutschland, C‑687/13, EU:C:2015:573, punkt 76).
104 Lisaks tuleb rõhutada, et institutsioonid ei ole kohustatud võtma seisukohta kõigi huvitatud isikute esitatud argumentide kohta, vaid nad võivad piirduda otsuse ülesehituse seisukohalt olulise tähtsusega faktiliste ja õiguslike kaalutluste esitamisega (vt selle kohta kohtuotsus, 11. jaanuar 2007, Technische Glaswerke Ilmenau vs. komisjon, C‑404/04 P, ei avaldata, EU:C:2007:6, punkt 30).
105 Käesolevas asjas sisalduvad komisjoni argumendid, miks ta leidis, et teatud kahjunäitajatel ei ole negatiivset mõju liidu tootmisharu finantsolukorrale, samas kui teised näitajad olid positiivse suundumusega, vaidlustatud otsuse põhjendustes 140, 141 ja 148–160. Komisjon esitas seal selgelt põhjused, miks ta leiab, et liidu tootmisharule ei ole Hangzhou Biokingi impordiga tekitatud olulist kahju. Järelikult on vaidlustatud otsus selles suhtes õiguslikult piisavalt põhjendatud.
106 Neljandaks, mis puudutab hagejate väidet, et komisjon uuris ainult ühte liidu tootmisharu segmenti, siis tuleb täheldada, et seda väidet uuriti juba esimese väite raames. Nimelt tuleneb eespool punktist 60, et hagejad ei ole tõendanud, mil viisil komisjoni moodustatud valimi tõttu tegi ta ilmse hindamisvea, kui ta hindas liidu tootmisharule olulise kahju olemasolu.
107 Viiendaks tuleb märkida, et kuigi on tõsi, et liidu tootmisharu rakendas kaitsestrateegiat dumpinguga võitlemiseks, on selle strateegia mõjul eelkõige asjaomaste tootjate kasumlikkuse tase siiski tõusnud. Järelikult ei võimalda hagejate argumendid, et komisjon ei ole seda strateegiat arvesse võtnud, seada kahtluse alla vaidlustatud otsuse järeldusi olulise kahju puudumise kohta.
108 Kuuendaks, mis puudutab argumenti, et komisjon ei ole piisavalt võtnud arvesse dumpingumarginaali, nagu on juba märgitud eespool punktis 94, siis kuigi on tõsi, et seda marginaali tuleb võtta arvesse selle kindlakstegemisel, kas esineb kahju alusmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt, on siiski eelkõige tegemist teguriga, mida tuleb dumpingu olemasolu kindlakstegemisel arvesse võtta, mis on aga eraldiseisev tingimus tingimusest, mille eesmärk on kahju tuvastamine dumpinguvastaste meetmete kehtestamise raames.
109 Mis puudutab hinna allalöömise arvessevõtmist võrreldes liidu tootmisharu hindadega, siis tuleb märkida, et komisjon tõdes vaidlustatud otsuse põhjenduses 105, et „[Hangzhou] Biokingilt pärit vaatlusaluse toote impordihind suurenes vaatlusalusel perioodil 35%“, et „see suurenes 2011. aastast 2013. aastasse 43%, seejärel vähenes 2013. aastast kuni uurimisperioodini 8%.“ Seejärel tuvastas komisjon, et liidu turul Hangzhou Biokingi dumpinguhinnaga impordi puhul on kaalutud keskmine hinna allalöömise marginaal 10,3%. Nende andmete põhjal järeldas komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 141, viidates sõnaselgelt liidu tootmisharu hinna allalöömisele, et olulist kahju ei ole tekitatud. Järelikult tuleb asuda seisukohale, et komisjon võttis seda tegurit arvesse. Selles osas, milles hagejate eesmärk on vaidlustada sellele tegurile omistatud tähtsus, tuleb meelde tuletada, et alusmääruse artikli 3 lõike 5 kohaselt ei saa otsustamisel tingimata määravaks üks või mitu selles sättes loetletud tegureist. Järelikult ei ole hinna allalöömise marginaal iseenesest ühene kahju majandusnäitaja.
110 Seitsmendaks, mis puudutab hagejate väiteid, et hinnad langesid „2013. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni 76%“, siis viitavad hagejad ise liidu tootmisharu 56protsendilisele hinnalangusele. Nagu tuleneb vaidlustatud otsuse põhjendusest 125, vähenes valimisse kuuluvate liidu tootjate keskmine ühiku müügihind liidus tõesti 2013. aastast uurimisperioodini 56%. Oluline on siiski tõdeda, et hind suurenes vaatlusalusel perioodil 19%. Nagu lisaks tõdeti vaidlustatud otsuse põhjenduses 127 ja märgiti eespool punktis 95, oli vaatlusalusel perioodil ühiku keskmise müügihinna suurenemine, mis oli 19%, veelgi järsem kui 9protsendiline tootmiskulude suurenemine samal perioodil, mis näitab, et Hangzhou Biokingi impordiga avaldatud surve ei takistanud liidu tootmisharu ühiku keskmise müügihinna suurenemist.
111 Mis puudutab kaheksandaks tootmismahu vähenemist, siis tuleb märkida, et maht vähenes vaatlusalusel perioodil tegelikult 16%, kuid see stabiliseerus 2013. aastast uurimisperioodini, nagu on märgitud vaidlustatud otsuse tabelis 4. Nagu komisjon õigesti märkis, tuleb seda asjaolu siiski hinnata, arvestades 11protsendilist tarbimise langust vaatlusalusel perioodil, nagu on märgitud eespool punktis 97. Neil asjaoludel on võimalik asuda seisukohale, et liidu tootmisharu tootmismaht vähenes vaatlusalusel perioodil suures osas tarbimise vähenemise tõttu.
112 Eeltoodust tuleneb, et hagejad ei ole esitanud asjaolusid, mis võimaldaksid seada kahtluse alla kõikidel asjakohastel teguritel põhineva komisjoni järelduse, et liidu tootmisharule ei ole olulist kahju tekitatud. Seetõttu tuleb jõuda järeldusele, et hoolimata hinnangust, mille komisjon andis liidu tootmisharu turuosale (vt eespool punkt 98), ei ole komisjon teinud ilmset hindamisviga, kui ta tervikuna hindas olulise kahju olemasolu, tuginedes kõikidele teises väites toodud teguritele.
113 Seega tuleb teine väide tagasi lükata ja hagi tervikuna rahuldamata jätta.
Kohtukulud
114 Vastavalt kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna hagejad on kohtuvaidluse kaotanud ja komisjon on kohtukulude hüvitamist nõudnud, tuleb kohtukulud vastavalt tema nõudele välja mõista hagejatelt, kes ühtlasi kannavad ise oma kohtukulud.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (üheksas koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Jätta Caviro Distillerie Srl, Distillerie Bonollo SpA, Distillerie Mazzari SpA ja Industria Chimica Valenzana (ICV) SpA kohtukulud nende endi kanda ning mõista neilt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.
Gervasoni | Madise | da Silva Passos |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 15. märtsil 2018 Luxembourgis.
Allkirjad