Language of document :

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Okręgowy w Warszawie (Poola) 18. novembril 2020 – kriminaalmenetlus YP ja teiste suhtes

(kohtuasi C-615/20)

Kohtumenetluse keel: poola

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Sąd Okręgowy w Warszawie

Põhikohtuasja pooled

YP jt

Eelotsuse küsimused

1.    Kas liidu õigust – eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste harta (harta) artiklit 47 ja selles väljendatud õigust õiglasele ja avalikule asja arutamisele mõistliku aja jooksul sõltumatus ja erapooletus seaduse alusel moodustatud kohtus – tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mida on üksikasjalikult kirjeldatud käesoleva taotluse küsimustes 2 ja 3, s.o 27. juuli 2001. aasta seaduse – üldkohtute korralduse seadus (ustawa z dnia 27 lipca 2001 r. – Prawo o ustroju sądów powszechnych (p.u.s.p)) – artikkel 80 ja artikkel 129 ning artikli 110 § 2a ning 8. detsembri 2017. aasta Poola kõrgeima kohtu seaduse (ustawa z dnia 8 grudnia 2017 r. o Sądzie Najwyższym) artikli 27 § 1 punkt 1a, mis võimaldavad Izba Dyscyplinarna Sądu Najwyższegol (Poola kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegium) kohtunikult puutumatuse ära võtta ja ta ametiülesannete täitmine peatada ning seega kohtunikku temale määratud kohtuasjade lahendamisest tegelikult tagandada, eriti kuna:

a) Izba Dyscyplinarna Sądu Najwyższego (Poola kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegium) ei ole „kohus“ harta artiklit 47, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikli 6 ega Poola Vabariigi põhiseaduse (Konstytucja Rzeczypospolitej Polskiej) artikli 45 lõike 1 tähenduses (otsused C-585/18, C-624/18 ja C-625/18, EU:C:2019:982);

b) Izba Dyscyplinarna Sądu Najwyższego (Poola kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegium) liikmetel on eriti tihedad sidemed seadusandliku ja täidesaatva võimuga (8. aprilli 2020. aasta kohtumäärus komisjon vs. Poola, C-791/19 R, EU:C:2020:277);

c) Poola Vabariiki kohustati peatama 8. detsembri 2017. aasta Poola kõrgeima kohtu seaduse (ustawa z dnia 8 grudnia 2017 r. o Sądzie Najwyższym) nende sätete kohaldamine, mis puudutavad nn Izba Dyscyplinarnat (distsiplinaarkolleegium), ja hoiduma selle kolleegiumi menetluses olevaid asju edastamast kohtukoosseisule, mis ei vasta sõltumatuse nõuetele (8. aprilli 2020. aasta kohtumäärus komisjon vs. Poola, C-791/19 R, EU:C:2020:277)?

2.    Kas liidu õigust – eelkõige ELL artiklit 2 ja selles väljendatud õigusriigi põhimõtet ning ELL artikli 19 lõike 1 teises lõigus sätestatud tulemusliku õiguskaitse nõudeid – tuleb tõlgendada nii, et „õigusnormid, mis reguleerivad nendele isikutele kohaldatavat distsiplinaarkorda, kellel lasub õigusemõistmise ülesanne,“ hõlmavad ka liikmesriigi kohtute kohtunike kriminaalvastutusele võtmist või kohtunikult vabaduse võtmist reguleerivaid õigusnorme, nagu Poola Vabariigi põhiseaduse artikkel 181 koosmõjus 27. juuli 2001. aasta üldkohtute korralduse seaduse (ustawa z dnia 27 lipca 2001 r. – Prawo o ustroju sądów powszechnych (p.u.s.p.)) artiklitega 80 ja 129, mille kohaselt:

a) liikmesriigi kohtu kohtuniku kriminaalvastutusele võtmiseks või kohtunikult vabaduse võtmiseks on üldjuhul prokuröri taotlusel vaja pädeva distsiplinaarkohtu luba;

b) distsiplinaarkohus – lubades liikmesriigi kohtu kohtunikku kriminaalvastutusele võtta või kohtunikult vabaduse võtta – võib (ja on mõnel juhul kohustatud seda tegema) kohtuniku ametiülesannete täitmise peatada;

c) kui distsiplinaarkohus peatab liikmesriigi kohtu kohtuniku ametiülesannete täitmise, on distsiplinaarkohus samal ajal kohustatud nendes õigusnormides kindlaks määratud ulatuses vähendama kohtuniku töötasu tema ametiülesannete täitmise peatamise ajaks?

3.    Kas liidu õigust – eelkõige teises küsimuses viidatud õigusnorme – tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, nagu p.u.s.p. artikli 110 § 2a ja 8. detsembri 2017. aasta Poola kõrgeima kohtu seaduse (ustawa z dnia 8 grudnia 2017 r. o Sądzie Najwyższym) artikli 27 § 1 punkt 1a, mille kohaselt kuuluvad liikmesriigi kohtu kohtuniku kriminaalvastutusele võtmise või kohtunikult vabaduse võtmise luba puudutavad kohtuasjad nii esimeses astmes kui ka apellatsiooniastmes sellise organi ainupädevusse nagu Izba Dyscyplinarna (distsiplinaarkolleegium), võttes eelkõige arvesse et:

a) Izba Dyscyplinarna (distsiplinaarkolleegium) loomine langes kokku sellise organi liikmete ametisse nimetamise reeglite muutmisega, nagu on Krajowa Rada Sądownictwa (riiklik kohtute nõukoda (KRS)), kes on seotud kohtunike valimise menetlusega ja kelle ettepanekul on ametisse nimetatud Izba Dyscyplinarna (distsiplinaarkolleegium) liikmed;

b) liikmesriigi seadusandja välistas võimaluse viia Izba Dyscyplinarna (distsiplinaarkolleegium) koosseisu liikmesriigi sellise viimase astme kohtu nagu Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kohtunikud, mille struktuuris see kolleegium tegutseb, nii et Izba Dyscyplinarna (distsiplinaarkolleegium) koosseisu võivad kuuluda ainult uued liikmed, kes nimetatakse KRSi muudetud koosseisu ettepanekul;

c) Izba Dyscyplinarnat (distsiplinaarkolleegium) iseloomustab Sąd Najwyższys (Poola kõrgeim kohus) eriti kõrge autonoomia aste;

d) Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) kinnitas oma lahendites, mille ta tegi 19. novembri 2019. aasta kohtuotsuse A. K. jt (kõrgeima kohtu distsiplinaarkolleegiumi sõltumatus) (C-585/18, C-624/18 ja C-625/18, EU:C:2019:982) alusel, et KRS muudetud koosseisus ei ole seadusandlikust ja täidesaatvast võimust sõltumatu organ ning et Izba Dyscyplinarna (distsiplinaarkolleegium) ei ole „kohus“ harta artikli 47, EIÕK artikli 6 ja Poola Vabariigi põhiseaduse artikli 45 lõike 1 tähenduses;

e) liikmesriigi kohtu kohtuniku kriminaalvastutusele võtmise või kohtunikult vabaduse võtmise loa taotluse esitab reeglina prokurör, kelle vahetu ülemus on täitevvõimu organ, nagu justiitsminister, kes võib anda prokuröridele siduvaid juhiseid menetlustoimingute sisu kohta, samas kui Izba Dyscyplinarna (distsiplinaarkolleegium) liikmetel ja KRS-l oma muudetud koosseisus on, nagu Sąd Najwyższy (Poola kõrgeim kohus) lahendites – millele on viidatud punktis 2d – tuvastas, eriti tugevad sidemed seadusandliku ja täidesaatva võimuga – seetõttu ei saa Izba Dyscyplinarnat (distsiplinaarkolleegium) pidada menetlusosalise suhtes kolmandaks isikuks;

f) Poola Vabariigile tehti ülesandeks peatada 8. detsembri 2017. aasta seaduse kõrgeima kohtu kohta nende sätete kohaldamine, mis puudutavad Izba Dyscyplinarnat (distsiplinaarkolleegium), ja hoiduma selle kolleegiumi menetluses olevaid asju edastamast kohtukoosseisule, mis ei vasta sõltumatuse nõuetele (8. aprilli 2020. aasta kohtumäärus komisjon vs. Poola, C-791/19 R, EU:C:2020:277)?

4.    Kas siis, kui on antud luba võtta liikmesriigi kohtu kohtunik kriminaalvastutusele ja peatada tema ametiülesannete täitmine koos töötasu vähendamisega tema ametiülesannete täitmise peatamise ajaks, tuleb liidu õigust – eelkõige teises küsimuses viidatud õigusnorme ja põhimõtteid: ülimuslikkuse põhimõte, lojaalse koostöö põhimõte, mis tuleneb ELL artikli 4 lõikest 3, ja õiguskindluse põhimõte – tõlgendada nii, et sellega on vastuolus sellisele loale – eriti seoses kohtuniku ametiülesannete täitmise peatamisega – siduva õigusjõu andmine, kui selle loa on välja andnud selline organ nagu Izba Dyscyplinarna (distsiplinaarkolleegium), ning seetõttu:

a)    peavad kõik liikmesriigi asutused (sealhulgas eelotsusetaotluse esitanud kohus, mille koosseisu kuulub kohtunik, keda see luba puudutab; samuti organid, kes on pädevad määrama liikmesriigi kohtu koosseisu liikmeid ja muutma seda kooseisu) seda luba eirama ja võimaldama liikmesriigi kohtu kohtunikul, kelle suhtes see luba anti, sellesse kohtukoosseisu kuuluda;

b)    on kohus, mille koosseisu kuulub kohtunik, keda see luba puudutab, varem seaduse alusel moodustatud sõltumatu ja erapooletu kohus ning võib seetõttu „kohtuna“ lahendada küsimusi, mis on seotud liidu õiguse kohaldamise või tõlgendamisega?

____________