7. oktoobril 2014 esitatud hagi – Arcofin jt versus komisjon

(kohtuasi T-711/14)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: Arcofin SCRL (Schaerbeek, Belgia); Arcopar SCRL (Schaerbeek); ja Arcoplus (Schaerbeek) (esindajad: advokaadid R. B. Martens, A. Verlinden ja C. Maczkovics)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

tunnistada vaidlustatud otsus tervikuna kehtetuks;

teise võimalusena tunnistada vaidlustatud otsus tervikuna kehtetuks osas, milles sellega tunnistatakse abimeede siseturuga kokkusobimatuks, pannakse Belgiale kohustus abi tagasi nõuda ja hoiduda hagejate füüsilisest isikust partneritele mis tahes tagatismaksete tegemisest;

kolmanda võimalusena tunnistada kehtetuks vaidlustatud otsuse artiklid 2, 3 ja 4, sest nende artiklitega pannakse Belgiale kohustus abi tagasi nõuda ja hoiduda hagejate füüsilisest isikust partneritele mis tahes tagatismaksete tegemisest;

igal juhul mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagejad nõuavad komisjoni 3. juuli 2014. aasta otsuse 2014/686/EL (teatavaks tehtud numbri C (2014) 1021 final all), mis käsitleb riigiabi, mida on andnud Belgia Rahandusühistute füüsilisest isikust partnerite osalusi kaitsev tagatisskeem (riigiabi SA.33927 (2012/C) (ex 2011/NN)) (ELT L 284, lk 53), kehtetuks tunnistamist.

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad viis väidet.

Esimene väide, et komisjon on rikkunud ELTL artikli 107 lõiget 1, artiklit 108 ja artikli 296 teist lõiku, määruse (EÜ) nr 659/1999¹ artiklit 14, õigusaktide põhjendamise põhimõtet ning tõendamiskoormist ja tõendite kogumist käsitlevaid menetlusnorme, sest ta on vääralt ja põhjendusi esitamata leidnud, et hagejad olid ainsad tegelikud abisaajad.

Teine väide, et komisjon on rikkunud ELTL artikli 107 lõiget 1 ja artikli 296 teist lõiku, õigusaktide põhjendamise põhimõtet ja teinud faktiliste asjaolude hindamisel vea, sest ta on vääralt ja põhjendusi esitamata leidnud, et tagatisskeem võib moonutada konkurentsi teiste ühistute ja investeerimistoodete pakkujatega ning mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust.

Teise võimalusena esitatud kolmas väide, et komisjon on rikkunud ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b ja artikli 108 lõiget 2 ning teinud ilmse hindamisvea, sest ta on vääralt otsustanud, et tagatisskeem on ühisturuga kokkusobimatu.

Hagejad väidavad, et kui tegemist on riigiabiga, siis oleks tulnud see tunnistada siseturuga kokkusobivaks kui abi, mis on suunatud tõsise häire kõrvaldamiseks Belgia majanduses ELTL artikli 107 lõike 3 punkti b tähenduses.

Kolmanda võimalusena esitatud neljas väide, et rikutud on ELTL artikli 108 lõiget 2, määruse (EÜ) nr 659/1999 artikli 14 lõiget 1 ja õiguspärase ootuse põhimõtet, sest hagejate õiguspärane ootus, mis neil võis meetme seaduslikkuse osas olla, keelas komisjonil abi tagasi nõuda.

Neljanda võimalusena esitatud viies väide, et rikutud on ELTL artikleid 107 ja 108 ning määrust (EÜ) nr 659/1999, et ületatud on võimupiire ja igal juhul on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet, sest otsus, millega komisjon nõuab liikmesriigilt konkreetse meetme võtmist abi andmise lõpetamiseks – nagu käesoleval juhul hoidumine hagejate füüsilisest isikust partneritele mis tahes tagatismaksete tegemisest – ületab ilmselgelt komisjoni võimupiire või on igal juhul ilmselgelt ebaproportsionaalne.

____________

____________

¹ Nõukogu 22. märtsi 1999. aasta määrus (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (EÜT L 83, lk 1; ELT eriväljaanne 08/01, lk 339).