Kohtuasi T‑27/10

AC-Treuhand AG

versus

Euroopa Komisjon

Konkurents – Keelatud kokkulepped – Tina ning poksiiditud sojaõli ja estrite põhiste termostabilisaatorite turg – Otsus, milles tuvastatakse EÜ artikli 81 ja EMP lepingu artikli 53 kaks rikkumist – Nõustamisteenust pakkuv ettevõtja, kes ei tegutse asjassepuutuvatel turgudel – Trahvid –Tühistamisnõue – Ettevõtja mõiste – Süütegude ja karistuste seaduslikkuse põhimõte – Rikkumise kestus – Aegumine – Haldusmenetluse kestus – Mõistlik tähtaeg – Kaitseõigus – Hilinenud teave uurimismenetluse kohta – Ülempiir 10% käibest – Ühes otsuses karistamine kahe rikkumise eest – Ühe rikkumise mõiste – Otsuse muutmise nõue – Trahvisummad − Rikkumiste kestus – Haldusmenetluse kestus – 2006. aasta suunised trahvide arvutamise meetodi kohta – Müügiväärtus – Sümboolne trahv – Täielik pädevus

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (kolmas koda), 6. veebruar 2014

1.      Keelatud kokkulepped – Ettevõtjale süüks panemine – Komisjoni otsus, milles tuvastatakse, et rikkumise kaastäideviija on nõustav ettevõtja, kes asjassepuutuval turul ei tegutse, kuid kes aitas aktiivselt ja tahtlikult keelatud kokkuleppele kaasa – EÜ artikli 81 ning süütegude ja karistuste seaduslikkuse põhimõtte rikkumine – Puudumine

(EÜ artikli 81 lõige 1)

2.      Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Komisjonil lasuv kohustus esitada tõend rikkumise ja selle kestuse kohta – Tõendamiskoormise ulatus – Komisjoni esitatud tõendite nõutav täpsuse aste – Kaudsete tõendite kogum – Nende ettevõtjate tõendamiskoormis, kes vaidlustavad rikkumise asetleidmise või kestuse

(EÜ artikkel 81; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 2)

3.      Konkurents – Haldusmenetlus – Kaitseõiguste tagamine – Mõistliku aja nõude järgimine – Komisjoni kohustus enne vastuväiteteatise saatmist teatada neile ettevõtjatele, kelle suhtes on algatatud uurimine, uurimistoimingute tegemise või rikkumise süükspanemise võimalusest – Puudumine

(EÜ artikkel 81; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 41 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003)

4.      Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni kohustused – Mõistliku aja nõude järgimine – Rikkumise tuvastamise otsuse tühistamine, kuna menetluse kestus oli ülemäärane – Tingimus – Asjaomaste ettevõtjate kaitseõiguste rikkumine – Menetluse liiga pika kestuse mõju komisjoni otsuse sisule – Puudumine

(EÜ artikkel 81; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 41 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003)

5.      Keelatud kokkulepped – Ühe rikkumise koostisosadeks olevad kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus – Mõiste – Kriteeriumid – Üks eesmärk ja tervikplaan – Kokkulepete vaheline üksteist täiendav seos

(EÜ artikli 81 lõige 1)

6.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Õiguslik raamistik – Komisjoni kehtestatud suunised – Komisjoni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Üldkohtu täielik pädevus

(ELTL artiklid 261 ja 263; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2 ja artikkel 31; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punktid 9–13, 36 ja 37)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 43–46)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 55–64, 75, 88–92, 124, 135, 147–151 ja 159 ja 162)

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 170–178 ja 184–191)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 203–211, 215–220 ja 277–283)

5.      Konkurentsi valdkonnas peetakse ühe rikkumise mõistega silmas olukorda, kus mitu ettevõtjat osalesid ühes rikkumises, mis seisnes vältavas tegevuses sama majandusliku eesmärgi nimel (rikkuda konkurentsi), või siis osalesid üksikutes rikkumistes, mis olid omavahel seotud identse eesmärgiga (kõigi osade sama eesmärk) ja subjektidega (asjaomaste ettevõtjate samasus, kes olid teadlikud ühises eesmärgis osalemisest). EÜ artikli 81 lõike 1 rikkumine võib seisneda mitte üksnes üksikus teos, vaid ka tegude seerias või koguni vältavas tegevuses. Seda tõlgendust ei saa kahtluse alla seada põhjendusega, et ühte või mitut tegu tegude seeriast või vältavast tegevusest võib ka ise ja eraldiseisvalt käsitleda selle sätte rikkumisena. Kui erinevad teod kuuluvad nende identse eesmärgi tõttu „tervikplaani”, mis kahjustab konkurentsi ühisturul, on komisjonil õigus omistada nende tegude eest vastutus osalemise alusel rikkumises kui tervikus.

Ühe eesmärgi mõistet ei saa määratleda üldise viitega konkurentsi moonutamisele rikkumisega seotud turul, sest konkurentsi kahjustamine on nii eesmärgi kui tagajärjena iga EÜ artikli 81 lõike 1 kohaldamisalasse kuuluva tegevuse olemuslik osa. Ühe eesmärgi mõiste selline määratlus ohustab võtta ühe ja vältava rikkumise mõistelt osa selle tähendusest, kuna selle tagajärjel tuleks ühte majandussektorit puudutavat mitut tegu, mis on EÜ artikli 81 lõikega 1 keelatud, automaatselt käsitleda ühe rikkumise moodustavate asjaoludena. Selleks et kvalifitseerida erinevad teod üheks ja vältavaks rikkumiseks, tuleb kontrollida, kas nende vahel on üksteist täiendav seos, see tähendab, et igaüks neist on mõeldud vastama ühele või mitmele tavapärasest konkurentsist tulenevale tagajärjele, ning kas need aitavad vastastikuse toime kaudu kaasa kõikide konkurentsivastaste tagajärgede saavutamisele, mida nende tegude toimepanijad on ühe eesmärgiga tervikplaani raames kavandanud. Selles osas tuleb arvestada kõiki asjaolusid, mis võimaldavad seda seost tuvastada või kahtluse alla seada, näiteks kõnealuste tegude tegemise periood, sisu ja vastastikusest seosest tulenevalt nende tegude eesmärk.

Erinevate toodete turgude olemasolu – isegi kui tegemist on naaberturgudega – on üks asjassepuutuv kriteerium selleks, et kindlaks määrata EÜ artikli 81 rikkumiste ulatus ja seega olemus. Kuid asjaolu, et kaks kartelli võisid puudutada kahte eri kaubaturgu, ei pruugi välistada seda, et nende tegevust viidi läbi sama tervikplaani raames, kui on kontrollitav nendevahelise teineteist täiendava seose olemasolu omavahelise sõltuvuse või koordinatsiooni seisukohast.

Võimaliku määratava karistuse suhtes ei ole põhimõtteliselt ilma tagajärgedeta see, kas kvalifitseerida teatud õigusvastased teod nii, et need moodustavad ühe ja sama rikkumise või mitu EÜ artikli 81 eraldi rikkumist, sest mitme eraldi rikkumise tuvastamine võib tuua kaasa mitme eraldi trahvi määramise nii, et iga kord kohaldatakse määruse nr 1/2003 artikli 23 lõikes 2 ette nähtud piire ja lähtutakse seega ülempiirist, mis on 10% otsuse vastuvõtmisele eelnenud majandusaasta käibest.

(vt punktid 230, 238–241, 249 ja 255)

6.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 286–314)