Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Svea Hovrätt, Patent- och marknadsöverdomstolen (Rootsi) 21. septembril 2023 – Mio AB, Mio e-handel AB, Mio Försäljning AB versus Galleri Mikael & Thomas Asplund Aktiebolag
(kohtuasi C-580/23, Mio jt)
Kohtumenetluse keel: rootsi
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Svea Hovrätt, Patent- och marknadsöverdomstolen
Põhikohtuasja pooled
Apellandid: Mio AB, Mio e-handel AB, Mio Försäljning AB
Vastustaja apellatsioonimenetluses: Galleri Mikael & Thomas Asplund Aktiebolag
Eelotsuse küsimused
Kuidas tuleb olukorras, kus hinnatakse, kas tarbekunstiesemele kui teosele laieneb direktiivi 2001/29/EÜ1 artiklite 2–4 tähenduses autoriõigusest tulenev ulatuslik kaitse, uurida, kas ese peegeldab autori isikupära, väljendades tema vabu ja loomingulisi valikuid, ja milliseid tegureid tuleb või tuleks seejuures arvesse võtta? Sellega seoses on küsimus eelkõige selles, kas algupärasuse hindamisel tuleks keskenduda loomeprotsessiga seotud teguritele ja autori selgitustele tegelike valikute kohta, mida ta tegi eseme loomisel, või teguritele, mis on seotud eseme endaga ja loomeprotsessi lõpptulemusega, ning sellele, kas ese ise väljendab kunstilist tulemust.
Millist tähtsust omab vastamisel esimesele küsimusele ja küsimusele, kas tarbekunstiese peegeldab autori isikupära, väljendades tema vabu ja loomingulisi valikuid, tõsiasi, et
a) ese koosneb elementidest, mida leidub tavalistes disainilahendustes?
b) ese põhineb varasemate tuntud disainilahenduste või praeguste disainisuundumuste variatsioonidel ja kujutab endast neid variatsioone?
c) identne või sarnane ese on loodud enne või – tarbekunstiesemest, millele teosena kaitset taotletakse, sõltumatult ja seda tundmata – pärast kõnealuse eseme loomist?
Kuidas tuleks hinnata sarnasust – ja milline sarnasus on nõutav – selle kontrollimisel, kas autoriõigust väidetavalt rikkuv tarbekunstiese kuulub teosele antud kaitse kohaldamisalasse ja rikub direktiivi 2001/29/EÜ artiklite 2–4 kohaselt teose autorile kuuluvat ainuõigust? Sellega seoses on küsimus eelkõige selles, kas hindamisel tuleks keskenduda sellele, kas teos on autoriõigust väidetavalt rikkuvas esemes äratuntav, või sellele, kas autoriõigust väidetavalt rikkuv ese jätab sama üldmulje nagu teos, või millele veel tuleks hindamisel keskenduda.
Millist tähtsust omab vastamisel kolmandale küsimusele ja küsimusele, kas autoriõigust väidetavalt rikkuv tarbekunstiese kuulub teosele antud kaitse kohaldamisalasse ja rikub ainuõigust teosele,
a) teose algupärasuse tase teosele antud kaitse ulatuse seisukohast;
b) tõsiasi, et teos ja autoriõigust väidetavalt rikkuv tarbekunstiese koosnevad elementidest, mida leidub tavalistes disainilahendustes, või põhinevad varasemate tuntud disainilahenduste või praeguste disainisuundumuste variatsioonidel ja kujutavad endast neid variatsioone;
c) identne või sarnane ese on loodud enne või – sõltumatult ja teost tundmata – pärast teose loomist?
____________
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiiv 2001/29/EÜ, autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas (EÜT 2001, L 167, lk 10, ELT eriväljaanne 17/01, lk 230).