5. juunil 2007 esitatud hagi - Lafarge Cement versus komisjon
(Kohtuasi T-195/07)
Kohtumenetluse keel: poola
Pooled
Hageja: Lafarge Cement SA (esindajad: õigusnõunik P. K. Rosiak, advokaat F. Puel)
Kostja: Euroopa Ühenduste Komisjon
Hageja nõuded
Tühistada komisjoni 26. märtsi 2007. aasta otsus kasvuhoonegaaside saastekvootide eraldamise siseriikliku kava kohta, millest Poola teavitas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohaselt;
mõista kohtukulud välja komisjonilt.
Väited ja peamised argumendid
Hageja palub tühistada komisjoni 26. märtsi 2007. aasta otsuse K(2007) 1295 (lõplik) kasvuhoonegaaside saastekvootide eraldamise siseriikliku kava kohta, millest Poola teavitas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ
1 kohaselt; selles otsuses leidis komisjon, et aastateks 2008-2012 süsinikdioksiidi saastekvootide eraldamise kava, millest Poola teatas 30. juunil 2006 komisjonile, teatavad osad on vastuolus direktiivi 2003/87/EÜ artikli 9 lõigetes 1 ja 3, artiklis 10 ja artikli 13 lõikes 2 ning III lisas sätestatud kriteeriumitega. Kõnealune otsus vähendab ajavahemikuks 2008-2012 süsinikdioksiidi heitkoguste ülempiiri 26,7% võrra võrreldes ülempiiriga, mille Poola pakkus välja komisjonile edastatud saastekvootide eraldamise siseriiklikus kavas.
Oma hagi põhjenduseks väidab hageja, et vaidlusalune otsus tehti pärast direktiivi 2003/87/EÜ artikli 9 lõikes 3 sätestatud kolmekuulise tähtaja möödumist. Seega ei olnud komisjon 26. märtsil 2007 pädev vaidlustatud otsust vastu võtma või ta rikkus vähemalt olulist menetlusnormi.
Teiseks rikub vaidlusalune otsus direktiivi 2003/87/EÜ III lisa kriteeriume 1 ja 2, kuna otsusega langetati põhjendamatult Poola saastekvootide eraldamist väga madalale tasemele, võrreldes sellega, millest Poola esialgu teatas, mis vastas Kyoto protokolli alusel Poola kohustustele.
Lisaks rikkus komisjon vaidlusaluse otsuse vastuvõtmisega direktiivi 2003/87/EÜ artikli 9 lõiget 3 koostoimes artikli 11 lõikega 2 ning õiguspärase ootuse ja lojaalse koostöö põhimõtteid, kuna komisjon, selle asemel et teostada direktiivi 2003/87/EÜ artikli 9 lõikes 3 sätestatud piiratud pädevust, võtmata arvesse ajavahemikuks 2008-2012 saastekvootide eraldamise siseriiklikus kavas sisalduvat metoodikat, rakendas vaidlusaluses otsuses Poolale kohaldatava keskmise iga-aastase saastekvoodi ülempiiri kindlaksmääramisel oma metoodikat ning kehtestas selle Poolale, võttes endale õigusliku aluseta pädevuse, mis on direktiiviga antud liikmesriigile. Komisjon rikkus lojaalse koostöö põhimõtet ühenduse ja liikmesriikide organite vahel sellega, et ta ei teavitanud Poolat vaidlusaluse otsuse vastuvõtmisel, et ta rakendab oma majandusanalüüsi mudelit, mis tegi Poolal ja asjaomastel ettevõtjatel võimatuks esitada oma märkused selle mudeli vajalikkuse kohta ning vajaduse korral seada kahtluse alla komisjoni järelduste aluseks olevad andmed ja oletused.
Neljandaks rikkus komisjon direktiivi 2003/87/EÜ III lisa kriteeriumi 3, kuna ta kasutas vaidlusaluses otsuses SKT prognoositud kasvu kohta vananenud andmeid, tugines süsinikdioksiidi saastekvootide arvutamisel liiga üldistele andmetele ning vähendas süsinikdioksiidi iga-aastast saastekvooti omavoliliselt täiendava 2,5% võrra.
Lõpuks ei ole vaidlusalune otsus piisavalt põhjendatud ning rikub seetõttu EÜ artiklit 253.
____________1 - Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/87/EÜ, millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ (ELT 2003, L 275, lk 32; ELT eriväljaanne 15/07, lk 631).