Maria Concetta Cerafogli 22. veebruaril 2013. esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 12. detsembri 2012. aasta otsuse peale kohtuasjas F-43/10: Cerafogli versus EKP
(kohtuasi T-114/13 P)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Apellatsioonkaebuse esitaja: Maria Concetta Cerafogli (Frankfurt am Main, Saksamaa) (esindaja: advokaat L. Levi)
Teine menetluspool: Euroopa Keskpank
Nõuded
Apellatsioonkaebuse esitaja palub Üldkohtul:
tühistada edasikaevatud kohtuotsus;
sellest tulenevalt:
tühistada Euroopa Keskpanga 24. oktoobri 2009. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata apellandi kaebus, mille kohaselt teda diskrimineeriti ja tema väärikust riivati juhtkonna käitumise tõttu, ning vajadusel tühistada 24. märtsi 2010. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata erikaebus;
- rahuldada apellandi halduskaebuses esitatud nõuded, konkreetsemalt:
lõpetada apellandi mis tahes kujul diskrimineerimine ja psühholoogiline ahistamine, esinegu see siis sõnalisel või tööülesannete või -korralduse kujul;
kohustada hr G-d kirjalikult tagasi võtma oma solvavad ja ähvardavad märkused;
mõista igal juhul välja hüvitis kantud mittevaralise ja varalise kahju eest, mis on ex aequo et bono hinnatud 50 000 eurole (mittevaralise kahju eest) ja 15 000 eurole (varalise kahju eest);
kohustada EKP-d esitama sisehaldusjuurdluse raporti tervikuna koos kõigi lisadega, sh istungite protokollid. Samuti kohustada EKP-d esitama kogu suhtluse juurdluskomisjoni ja/või juurdluse juhi ning EKP juhatuse ja/või presidendi vahel;
- määrata, et tunnistajana kutsutakse kohale kostja endine sotsiaalnõunik.
- mõista nii apellatsiooniastme kui ka esimese astme kohtukulud välja teiselt menetluspoolelt.
Väited ja peamised argumendid
Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab apellant viis väidet.
Esimene väide, et rikuti kaitseõigusi, moonutati toimikut, rikuti proportsionaalsuse põhimõtet, määruse nr 45/2001 artiklit 20 ning õigust tõhusale õiguskaitsevahendile. Apellant väidab sellega seoses, et Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohus rikkus õigusnormi ning apellandi kaitseõigusi, kui ta leidis, et apellant ei või tugineda EKP kohustusele kaitseõigusi järgida. Otsus, millega jäeti rahuldamata apellandi abitaotlus, riivas oluliselt tema õigusi ja lisaks "algatati" apellandi vastu menetlus kohtupraktika tähenduses (komisjon vs. Lisrestal). Kuna apellant ei saanud toimikuga tutvuda, ei olnud tal ka võimalik toimikuga seoses oma õigusi Euroopa kohtutes rahuldavatel tingimustel kaitsta, mistõttu rikuti lisaks tema õigust tõhusale õiguskaitsevahendile.
Teine väide, et rikuti õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja kohtu põhjendamiskohustust. Sellega seoses palus apellant Avaliku Teenistuse Kohtul kohustada EKP-d esitama Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 55 alusel juurdlustoimik koos juurdlusraporti lisadega ja istungiprotokollidega. Edasikaevatud kohtuotsuses keelduti nende menetlust korraldavate meetmete võtmisest, rikkudes nii apellandi õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja kohtu põhjendamiskohustust.
Kolmas väide, et juurdluskomisjon rikkus oma volitusi ja abistamiskohustust, sest kahe läbivaatamismenetluse raames (st juurdluse käigus ja Avaliku Teenistuse Kohtus) tuvastatu on vägagi piiratud, kuna on üksnes tõendatud, et mõned kolleegid tegid negatiivseid märkusi apellandi ja tema töö osas. See aga ei vastanud abitaotluse eesmärgile ega seega ka juurdluskomisjoni volitustele - hinnata apellandi kohta tehtud negatiivsete kommentaaride kohta tuvastatut. Lisaks on edasikaevatud kohtuotsuses jäänud tähelepanuta olukorra ebaõiglus, st asjaolu, et apellanti ei teavitatud negatiivsetest hinnangutest ja ta pandi seega abitusse olukorda, kus tema mainet kahjustati ja ta ei saanud end kaitsta.
Neljas väide, et rikuti EKP juhatuse haldusisejuurdlusi käsitleva 21. märtsi 2006. aasta haldusringkirja artikli 6 lõiget 5, sest edasikaevatud kohtuotsuses leiti vääralt, et juurdlusraport koos kogu toimikuga edastatakse ainult juurdlust läbi viivale isikule.
Viies väide, et on tehtud ilmne hindamisviga ning et rikuti kohtu põhjendamiskohustust, sest ilmse hindamisvea määratlus edasikaevatud kohtuotsuses ei ole kooskõlas Üldkohtu praktikaga. Seega on edasikaevatud kohtuotsus ilmse hindamisvea esinemise kontrolli osas vigane.
____________1 - Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrus (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (EÜT L 8, lk 1; ELT eriväljaanne 13/26, lk 102)