ÜLDKOHTU OTSUS (apellatsioonikoda)

23. september 2015

Kohtuasi T‑114/13 P

Maria Concetta Cerafogli

versus

Euroopa Keskpank (EKP)

Apellatsioonkaebus – EKP töötajad – Diskrimineerimise ja psühholoogilise ahistamise tõttu esitatud kaebus – EKP otsus lõpetada kaebuse alusel alustatud haldusmenetlus – Keeldumine lubada haldusmenetluses tõenditega tutvuda – Sellise taotluse tagasilükkamine , millega taotletakse kohtumenetluses tõendite esitamiseks korralduse tegemist – Õigus tõhusale kohtulikule kaitsele –Õigusnormi rikkumine

Ese:      Apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu (kolmas koda) 12. detsembri 2012. aasta otsuse peale kohtuasjas F‑43/10: Cerafogli vs. EKP selle kohtuotsuse tühistamise nõudes.

Otsus:      Tühistada Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (kolmas koda) 12. detsembri 2012. aasta otsus kohtuasjas F‑43/10: Cerafogli vs. EKP. Saata kohtuasi tagasi Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtule. Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

Kokkuvõte

1.      Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Kaitseõigused – Haldusmenetluses arvestamine – Ulatus

2.      Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Kaitseõigused – Võistlevuse põhimõte – Ulatus

3.      Ametnikud – Euroopa Keskpanga teenistujad – Õigused ja kohustused –Sisejuurdlus väidetava psühholoogilise ahistamise kohta – Kaebuse esitaja õigus olla ära kuulatud ja tutvuda juurdlustoimikuga – Piirid

4.      Kohtumenetlus – Menetlust korraldavad meetmed – Dokumentide esitamise nõue – Nõue, mis puudutab diskrimineerimise ja psühholoogilise ahistamise kohta esitatud kaebuse põhjal toimunud juurdluse tulemusel koostatud aruandes sisalduvat teavet – Liidu kohtu kohustus kaaluda hageja huvi kasutada tulemuslikult oma õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja nimetatud aruandes sisalduva teabe avaldamisega kaasneda võivaid negatiivseid tagajärgi – Ulatus

(Euroopa Liidu Põhiõiguste harta, artikkel 47; Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikkel 47)

5.      Apellatsioonkaebus – Väited – Üldkohtu kontroll Avaliku Teenistuse Kohtu keeldumise üle võtta menetlust korraldavaid meetmeid või teha menetlustoiminguid – Ulatus

(ELTL artikkel 256 lõige 2; Euroopa Liidu Kohtu kodukord, I lisa, artikkel 11)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 32–34)

Viited:

Euroopa Kohus: kohtuotsused, 18.12.2008, Sopropé, C‑349/07, EKL, EU:C:2008:746, punkt 36; 10.9.2013, G. ja R., C‑383/13 PPU, EKL, EU:C:2013:533, punkt 32, ja 22.10.2013, Sabou, C‑276/12, EKL, EU:C:2013:678, punkt 38.

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 35)

Viide:

Euroopa Kohus: kohtuotsus, 2.12.2009, komisjon vs. Iirimaa jt, C‑89/08 P, EKL, EU:C:2009:742, punkt 50.

3.      Psühholoogilise ahistamise kaebuse korral ei saa kaebuse esitaja olukorda võrdsustada selle isiku olukorraga, kelle peale kaevatakse, ja ahistamises süüdistatava isiku menetluslikud õigused erinevad nendest, piiratumatest õigustest, mis haldusmenetluses on kaebajal, kes leiab, et on teda on psühholoogiliselt ahistatud.

(vt punkt 40)

4.      Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile tähendab, et kaebaja, kelle kaebus psühholoogilise ahistamise kohta on rahuldamata jäetud, saab tema huve kahjustava akti kõikides aspektides liidu kohtusse edasi kaevata, seal hulgas saab ta vajadusel tugineda sellele, et juurdlusaruanne ei kajasta õigesti ütlusi, mille alusel rahuldamatajätmise otsus tehti. See õigus võib tähendada, et hagejal võidakse oma argumentide tulemuslikuks esitamiseks võimaldada endal võrrelda juurdlusaruande ja selle aluseks olevate ülekuulamisprotokollide vastavust, või vähemalt paluda Avaliku Teenistuse Kohtult, et viimane tutvuks nende tõenditega vastavalt konfidentsiaalsuse nõuetele, mis on ette nähtud nimetatud kohtu kodukorra artiklis 47. Avaliku Teenistuse Kohtu ülesanne on niisiis kodukorra artikli 47 lõike 2 alusel kaaluda ühelt poolt hageja huvi saada enda käsutusse tõendid, mida ta vajab oma õiguse tõhusale õiguskaitsevahendile tõhusaks kasutamiseks, ja teiselt poolt negatiivseid tagajärgi, mis nende tõendite avaldamine võib kaasa tuua.

(vt punkt 43)

Viide:

Euroopa Kohus: kohtuotsus, 21.6.2012, IFAW Internationaler Tierschutz-Fonds vs. komisjon, C‑135/11 P, EKL, EU:C:2012:376, punkt 73.

5.      Avaliku Teenistuse Kohtul on põhimõtteliselt kaaltulusõigus otsustamaks, kas tema menetluses olevate vaidluste lahendamiseks on vaja määrata tõendite esitamine. Talle esitatud materjali tõendusjõu üle otsustamine kuulub Avaliku Teenistuse Kohtu sõltumatusse tõendite hindamise pädevusse, mis apellatsioonimenetluses ei allu Üldkohtu kontrollile, välja arvatud juhul, kui esimese astme kohtule esitatud tõendeid on moonutatud või kui kohtutoimiku dokumentidest selgub, et esimese astme kohtu poolt tuvastatu on sisult ebatäpne.

Juhul, kui hagejal põhjendatult ei võimaldatud haldusmenetluses tutvuda tõenditega, mis olid selle menetluse lõpptulemuse seisukohalt otsustava tähtsusega, ei saa temalt ka nõuda, et ta tõendaks piisavalt põhjalikult niisuguste faktivigade esinemise, mille tuvastamine eeldab niisuguste tõendite uurimist, millega tal ei lubata tutvuda. Kui hageja esitab oma väidete kinnituseks esmapilgul usutavad tõendid, on hoopis Avaliku Teenistuse Kohtu ülesanne nõuda hageja argumentide põhjendatuse kontrollimiseks vajalike tõendite esitamist.

(vt punktid 44 ja 45)

Viited:

Euroopa Kohus: kohtuotsus, 16.7.2009, Der Grüne Punkt – Duales System Deutschland vs. komisjon, C‑385/07 P, EKL, EU:C:2009:456, punkt 163 ja seal viidatud kohtupraktika.