Kohtuasi T-153/08

Shenzhen Taiden Industrial Co. Ltd

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse disainilahendus – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Sideseadme ühenduse registreeritud disainilahendus – Varasem rahvusvaheline disainilahendus – Kehtetuse alus – Eristatavuse puudumine – Ühesugune üldmulje – Asjatundjast kasutaja – Autori vabadusaste – Tõendid varasema disainilahenduse avalikkusele kättesaadavaks tegemise kohta – Määruse (EÜ) nr 6/2002 artikli 4 lõige 1, artikli 6 lõike 1 punkt b ja lõige 2, artikli 7 lõige 1 ja artikli 25 lõike 1 punkt b

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Ühenduse disainilahendused – Kehtetuse alus – Eristatavuse puudumine – Vaidlusalusest disainilahendusest jääva üldmulje võrdlemine varasema disainilahenduse omaga – Mitmel viisil avalikkusele kättesaadavaks tehtud detailide arvesse võtmine sama varasema disainilahenduse kujutisena

(Nõukogu määrus nr 6/2002, artikli 6 lõige 1 ja artikli 25 lõike 1 punkt b)

2.      Ühenduse disainilahendused – Kehtetuse alus – Eristatavuse puudumine – Asjatundjast kasutaja – Mõiste

(Nõukogu määrus nr 6/2002, artikli 6 lõige 1 ja artikli 25 lõike 1 punkt b)

3.      Ühenduse disainilahendused – Kehtetuse alus – Eristatavuse puudumine – Vaidlusalusest disainilahendusest jääva üldmulje võrdlemine varasema disainilahenduse omaga – Disaini üldine suundumus – Mõju puudumine

(Nõukogu määrus nr 6/2002, artikli 6 lõige 1 ja artikli 25 lõike 1 punkt b)

4.      Ühenduse disainilahendused – Kehtetuse alus – Eristatavuse puudumine – Vaidlusalusest disainilahendusest jääva üldmulje võrdlemine varasema disainilahenduse omaga – Üldmulje määratlemine toote kasutusviisi põhjal

(Nõukogu määrus nr 6/2002, artikli 6 lõige 1 ja artikli 25 lõike 1 punkt b)

1.      Kuna määruse nr 6/2002 (ühenduse disainilahenduse kohta) artikli 6 lõige 1 viitab asjaomastest disainilahendustest jääva üldmulje erinevusele, siis ei tohi ühenduse disainilahenduse eristatavust uurida mitmesuguste varasemate disainlahenduste spetsiifiliste detailide põhjal. Seega tuleb võrrelda ühelt poolt vaidlustatud ühenduse disainilahendusest jäävat üldmuljet ja teiselt poolt üldmuljet, mis jääb igast varasemast disainilahendusest, millele kehtetuks tunnistamise taotleja võib õiguspäraselt tugineda. Kohustus võrrelda asjaomastest disainilahendustest jäävat üldmuljet ei välista seda, et sama varasema disainilahenduse kujutistena võetakse arvesse mitmel viisil ja eelkõige esiteks registreeringu avaldamisega ning teiseks registreeritud disainilahendust sisaldava toote avalikkusele esitamisega avalikkusele kättesaadavaks tehtud detaile. Disainilahenduse registreerimise eesmärk on just nimelt omandada ainuõigus seda disainilahendust sisaldava toote valmistamiseks ja turustamiseks, mis tähendab, et registreerimistaotluses olevad kujutised on reeglina tihedalt seotud turustatava toote välimusega.

(vt punktid 23–25)

2.      Määratlus „kasutaja” viitab sellele, et asjaomane isik kasutab toodet, milles sisaldub disainilahendus, vastavalt selle toote kasutuseesmärgile. Määratlus „vastava ala asjatundja” viitab muu hulgas sellele, et olemata disainer või tehnika asjatundja, tunneb kasutaja asjaomase sektori erinevaid disainilahendusi, tal on teataval määral teadmisi nende disainilahenduste tavaliste detailide kohta ning tulenevalt huvist asjaomaste toodete vastu osutab ta neid tooteid kasutades nendele suhteliselt suurt tähelepanu. See asjaolu ei tähenda siiski seda, et minnes kaugemale, kui võimaldab asjaomase toote kasutamise käigus omandatud kogemus, suudab vastava ala asjatundjast kasutaja eristada toote tehnilisest funktsioonist tingitud välimuse aspekte suvalistest aspektidest.

(vt punktid 46–48)

3.      See, kas disainilahenduse puhul on järgitud disaini üldisi suundumusi või mitte, on asjakohane äärmisel juhul asjaomase disainilahenduse esteetilise tajumise seisukohalt ja võib seega teataval juhul mõjutada selle toote kaubanduslikku edukust, mille osaks disainilahendus on. Seevastu ei oma see tähtsust asjaomase disainilahenduse eristatavuse uurimise seisukohalt, mille käigus kontrollitakse, kas disainilahendusest jääv üldmulje erineb varem avalikkusele kättesaadavaks tehtud disainilahendustest jäävast üldmuljest, sõltumata esteetilistest ja kaubanduslikest kaalutlustest.

(vt punkt 58)

4.      Vastava ala asjatundjast kasutajale vaidlusalusest disainilahendusest jääv üldmulje tuleb tingimata määratleda ka selle põhjal, kuidas asjaomast toodet kasutatakse, ja eriti seoses kasutamisel tavaliselt toimuva käsitsemisega.

(vt punkt 66)