Kohtuasi C‑560/20
CR jt
versus
Landeshauptmann von Wien
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Verwaltungsgericht Wien)
Euroopa Kohtu (suurkoda) 30. jaanuari 2024. aasta otsus
Eelotsusetaotlus – Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala – Sisserändepoliitika – Perekonna taasühinemise õigus – Direktiiv 2003/86/EÜ – Artikli 10 lõike 3 punkt a – Saatjata alaealise pagulase taasühinemine vahetult ülenevate lähisugulastega – Artikli 2 punkt f – Mõiste „saatjata alaealine“ – Perekonna taasühinemist taotlev isik, kes oli taotluse esitamise ajal alaealine, kuid on perekonna taasühinemise menetluse ajal saanud täisealiseks – Kuupäev, millest tuleb lähtuda alaealisuse hindamisel – Perekonna taasühinemise taotluse esitamise tähtaeg – Perekonna taasühinemist taotleva isiku täisealine õde, kes vajab raske haiguse tõttu oma vanemate pidevat abi – Saatjata alaealise pagulase perekonna taasühinemise õiguse soovitav toime – Artikli 7 lõige 1 – Artikli 12 lõike 1 esimene ja kolmas lõik – Võimalus seada perekonna taasühinemine sõltuvusse täiendavatest tingimustest
1. Piirikontroll, varjupaik ja sisseränne – Sisserändepoliitika – Perekonna taasühinemise õigus – Direktiiv 2003/86 – Pagulaste perekondade taasühinemine – Vanemate taotlus saatjata alaealise pagulasega taasühinemiseks – Perekonna taasühinemist taotlev isik, kes oli taotluse esitamise ajal alaealine, kuid on menetluse ajal saanud täisealiseks – Kohustus esitada taotlus kolme kuu jooksul pärast perekonna taasühinemist taotleva isiku pagulasena tunnustamist – Puudumine
(Nõukogu direktiiv 2003/86, artikli 10 lõike 3 punkt a ja artikli 12 lõike 1 kolmas lõik)
(vt punktid 37 ja 39–43 ning resolutsiooni punkt 1)
2. Piirikontroll, varjupaik ja sisseränne – Sisserändepoliitika – Perekonna taasühinemise õigus – Direktiiv 2003/86 – Pagulaste perekondade taasühinemine – Vanemate taotlus saatjata alaealise pagulasega taasühinemiseks – Kohustus tagada selle õiguse soovitav toime – Kohustus anda elamisluba saatjata alaealise pagulase täisealisele õele, kes vajab raske haiguse tõttu oma vanemate pidevat abi
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 7 ja artikli 24 lõiked 2 ja 3; nõukogu direktiiv 2003/86, artikli 10 lõike 3 punkt a)
(vt punktid 54–58 ja 61 ning resolutsiooni punkt 2)
3. Piirikontroll, varjupaik ja sisseränne – Sisserändepoliitika – Perekonna taasühinemise õigus – Direktiiv 2003/86 – Pagulaste perekondade taasühinemine – Vanemate taotlus saatjata alaealise pagulasega taasühinemiseks – Tingimused – Saatjata alaealise pagulase või tema vanemate kohustus omada majutust, haiguskindlustust ja piisavat sissetulekut – Lubamatus
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 7 ja artikli 24 lõiked 2 ja 3; nõukogu direktiiv 2003/86, artikli 4 lõike 2 punkt a, artikli 7 lõige 1, artikli 10 lõike 3 punkt a ja artikli 12 lõige 1)
(vt punktid 72–80 ja resolutsiooni punkt 3)
Kokkuvõte
Euroopa Kohus, kellele esitati eelotsusetaotlus, täpsustas suurkojas tehtud otsuses tingimusi, mille täitmine annab perekonna taasühinemise menetluse ajal täisealiseks saanud saatjata alaealise vanematele ja raskelt haigele täisealisele õele direktiivi 2003/86(1) alusel perekonna taasühinemise õiguse.
Aastal 2015 saatjata alaealisena Austriasse saabunud RI-le anti seal 2017. aasta jaanuaris pagulasseisund. RI vanemad CR ja GF ning tema täisealine õde TY, kellel on tserebraalparalüüs, esitasid kolm kuud ja üks päev pärast selle otsuse teatavakstegemist, kui RI oli veel alaealine, Austria Vabariigi saatkonnale Süürias taotlused, et saada luba Austriasse siseneda ja elada seal koos RIga perekonna taasühinemise eesmärgil. Need taotlused jäeti lõpliku otsusega rahuldamata põhjendusel, et perekonna taasühinemise menetluse ajal oli RI saanud täisealiseks.
CR, GF ja TY esitasid 2018. aasta juulis uuesti Landeshauptmann von Wienile (Viini liidumaa valitsusjuht, Austria) RIga taasühinemiseks riiki sisenemise ja seal elamise taotlused. Taotlused jäeti uuesti rahuldamata põhjendusel, et neid ei esitatud kolme kuu jooksul pärast RI tunnustamist pagulasena.
CR, GF ja TY esitasid kaebuse Verwaltungsgericht Wienile (Viini halduskohus, Austria), kes otsustas taotleda Euroopa Kohtult direktiivi 2003/86 tõlgendamist. Eeskätt soovis eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas saatjata alaealise pagulasega taasühinemise taotluse esitamisele võib seada kindla tähtaja, kui pagulane saab täisealiseks perekonna taasühinemise menetluse ajal. Eelotsusetaotluse esitanud kohtul oli tekkinud ka küsimus, millise ulatusega on liikmesriikide õigus nõuda, et pagulasel oleks enda ja oma pereliikmete jaoks majutus, haiguskindlustus ja piisav sissetulek, nagu on ette nähtud Austria õigusesse üle võetud direktiivis 2003/86(2). Lisaks märkis see kohus, et Austria õiguses ei ole perekonna taasühinemist taotleva isiku õele ette nähtud õigust perekonna taasühinemisele. TY sõltub aga täielikult ja püsivalt oma vanemate abist, mistõttu ei ole neil võimalik TYit kaasa võtmata asuda elama Austriasse poja juurde.
Euroopa Kohtu hinnang
Esiteks, seoses kohtuotsuses A ja S(3) sõnastatud nõudega, et saatjata alaealise ja tema vanemate taasühinemise taotlus direktiivi 2003/86 artikli 10 lõike 3 punkti a alusel(4) tuleb esitada kolme kuu jooksul pärast alaealisele pagulasseisundi andmist, rõhutas Euroopa Kohus, et selle tähtaja eesmärk on vältida ohtu, et perekonna taasühinemise õigusele saaks tugineda ilma ühegi ajalise piiranguta olukorras, kus pagulane on saanud täisealiseks juba varjupaigamenetluse ajal ja seega enne perekonna taasühinemise taotluse esitamist.
Sellist ohtu ei ole aga juhul, kui pagulane saab täisealiseks perekonna taasühinemise menetluse ajal. Lisaks, arvestades direktiivi 2003/86 artikli 10 lõike 3 punkti a eesmärki, milleks on soodustada saatjata alaealiste pagulaste taasühinemist oma vanematega ja tagada neile suurem kaitse, ei saa sellel sättel põhinevat perekonna taasühinemise taotlust pidada hilinenult esitatuks, kui see esitati siis, kui asjaomane pagulane oli veel alaealine. Seega ei saa sellise taotluse esitamise tähtaeg hakata kulgema enne, kui pagulane on saanud täisealiseks. Järelikult võivad tema vanemad, niikaua kui pagulane on alaealine, esitada temaga taasühinemiseks riiki sisenemise ja seal elamise taotluse, ilma et nad peaksid järgima kindlat tähtaega.
Teiseks märkis Euroopa Kohus, et eelotsusetaotlusest nähtub, et haiguse tõttu sõltub TY täielikult ja püsivalt oma vanemate konkreetsest abist, kes ei saa seetõttu jätta teda üksinda Süüriasse. Neil asjaoludel, kui TYile ei tagata samal ajal kui tema vanematele RIga taasühinemise õigust, jääks RI de facto ilma õigusest taasühinemisele oma vanematega. Selline tagajärg oleks aga vastuolus kõnealuse õiguse tingimusteta laadiga ja seaks ohtu selle õiguse soovitava toime, mis läheks vastuollu nii direktiivi 2003/86 artikli 10 lõike 3 punkti a eesmärgiga kui ka nõuetega, mille täitmise see direktiiv peab tagama ja mis tulenevad era- ja perekonnaelu austamist käsitlevast Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklist 7 ning lapse õigusi käsitlevatest harta artikli 24 lõigetest 2 ja 3(5).
Sellest järeldub, et põhikohtuasja erandlikke asjaolusid arvestades on RI vanematega taasühinemise õiguse soovitava toime ja kõnealuste harta sätete järgimise tagamiseks vajalik, et riiki sisenemise ja seal elamise õigust tunnustataks Austrias ka RI täisealise õe puhul, kes vajab raske haiguse tõttu oma vanemate pidevat abi.
Lõpuks järeldas Euroopa Kohus direktiivi 2003/86 ja eespool nimetatud põhiõigustega seoses, et liikmesriik ei või nõuda, et selleks, et saatjata alaealine pagulane saaks kasutada direktiivi 2003/86 artikli 10 lõike 3 punkti a alusel õigust taasühinemisele oma vanematega, peab saatjata alaealisel pagulasel või tema vanematel olema direktiivi artikli 7 lõike 1 tähenduses majutus, haiguskindlustus ning stabiilne, korrapärane ja piisav sissetulek, ning see ei sõltu sellest, kas perekonna taasühinemise taotlus esitati kolme kuu jooksul pärast pagulasseisundi andmist(6).
Saatjata alaealisel pagulasel on nimelt praktiliselt võimatu neid tingimusi täita. Samuti on sellise alaealise vanematel äärmiselt raske täita neid tingimusi enne seda, kui nad on asunud asjaomasesse liikmesriiki oma lapse juurde elama. Kui seada saatjata alaealiste pagulaste ja nende vanemate taasühinemise võimalus sõltuvusse nimetatud tingimuste täitmisest, jääksid alaealised tegelikult ilma oma õigusest perekonna taasühinemisele.
Lisaks, kuna RI vanematega taasühinemise õiguse soovitav toime nõuab TYi olukorda arvestades ka talle riiki sisenemise ja seal elamise loa andmist, siis ei saa asjaomane liikmesriik nõuda, et RI või tema vanemad vastaksid direktiivi artikli 7 lõikes 1 sätestatud tingimustele seoses alaealise pagulase õega.