Eelotsusetaotlus, mille esitas Tallinna Halduskohus (Eesti) 4. aprill 2022 – Roheline Kogukond MTÜ, Eesti Metsa Abiks MTÜ, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Sihtasutus Keskkonnateabe Ühendus versus Keskkonnaagentuur
(Kohtuasi C-234/22)
Kohtumenetluse keel: eesti
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Tallinna Halduskohus
Põhikohtuasja pooled
Kaebajad: Roheline Kogukond MTÜ, Eesti Metsa Abiks MTÜ, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Sihtasutus Keskkonnateabe Ühendus
Vastustaja: Keskkonnaagentuur
Eelotsuse küsimused
1. Kas sellised andmed nagu põhikohtuasjas statistilise metsainventuuri püsiproovitükkide asukoha andmed, on käsitatavad keskkonnateabena keskkonnateabe direktiivi1 artikkel 2 lõike 1 punkti a või b tähenduses?
2. Kui esimesele küsimusele antud vastuse kohaselt on tegemist keskkonnateabega siis, kas keskkonnateabe direktiivi artikkel 4 lõike 1 punkti d tuleb tõlgendada selliselt, et koostamisel olevate materjalide või lõpetamata dokumentide või andmete alla paigutuvad ka statistilise metsainventuuri püsiproovitükkide asukoha andmed?
Kas keskkonnateabe direktiivi artikkel 4 lõike 2 punkti a tuleb tõlgendada selliselt, et nimetatud sätte tingimus ‒ niisugune konfidentsiaalsus on seadusega sätestatud ‒ on täidetud, kui konfidentsiaalsuse nõue ei ole seadusega sätestatud konkreetse teabe liigi kohta, vaid on tuletatav tõlgendamise teel üldise iseloomuga õigusakti sättest, näiteks avaliku teabe seadusest või riikliku statistika seadusest?
Kas keskkonnateabe direktiivi artikkel 4 lõike 2 punkti b kohaldamisel tuleb tuvastada reaalne kahju riigi rahvusvahelistele suhetele, mis saab võimalikuks taotletava teabe avaldamise tõttu või piisab vastava ohu tuvastamisest?
Kas keskkonnateabe direktiivi artikkel 4 lõike 2 p-s h sätestatud alus „keskkonna kaitse kohaldamiseks“ õigustab keskkonnateabele juurdepääsu piiramist riikliku statistika usaldusväärsuse tagamiseks?
3. Juhul, kui esimesele küsimusele antud vastuse kohaselt ei ole sellised andmed nagu põhikohtuasjas statistilise metsainventuuri püsiproovitükkide asukoha andmed, keskkonnateave, kas selliseid andmeid puudutav teabenõue on käsitletav keskkonnateabe direktiivi artikli 2 lõike 1 punkti b sätestatud teabe taotlusena, mida tuleb menetleda artikkel 8 lõike 2 kohaselt?
4. Juhul, kui kolmandale küsimusele on vastus jaatav, kas sellised andmed nagu põhikohtuasjas statistilise metsainventuuri püsiproovitükkide asukoha andmed on käsitatavad teabena analüüsimeetodite, proovivõtmise ja proovide eeltöötlemise kohta, mida on kasutatud teabe koostamisel, nagu seda määratleb keskkonnateabe direktiivi artikkel 8 lõige 2?
5. Kui neljandale küsimusele on vastus jaatav, kas sellisele teabele keskkonnateabe direktiivi artikkel 8 lõike 2 järgset juurdepääsu võib piirata igasugusel siseriiklikust õigusest tuleneval kaalukal põhjusel?
Kas teabe väljastamata jätmist keskkonnateabe direktiivi artikkel 8 lg 2 alusel võib leevendada muude meetmetega, näiteks võimaldatakse juurdepääs taotletavale teabele teadus- ja arendusasutustele või Riigikontrollile auditi läbiviimiseks?
6. Kas selliste andmete nagu põhikohtuasjas statistilise metsainventuuri püsiproovitükkide asukoha andmed väljastamisest keeldumise aluseks võib olla eesmärk tagada keskkonnateabe kvaliteet, nagu seda määratleb keskkonnateabe direktiivi artikkel 8 lõige 1?
7. Kas õiguslik alus statistilise metsainventuuri püsiproovitükkide asukoha andmete väljastamiseks tuleneb keskkonnateabe direktiivi põhjenduspunktis 21?
____________
1 Euroopa parlamendi ja nõukogu 28. jaanuar 2003. aasta direktiiv 2003/4/EÜ keskkonnateabele avaliku juurdepääsu ja nõukogu direktiivi 90/313/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT 2003, L 41, lk 26).