Language of document :

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Consiglio di Stato (Itaalia) 31. märtsil 2022 – Nexive Commerce Srl jt versus Autorità per le Garanzie nelle Comunicazioni jt

(kohtuasi C-226/22)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Consiglio di Stato

Põhikohtuasja pooled

Apellandid: Nexive Commerce Srl, Nexive Scarl, Nexive Services Srl, Nexive Network Srl, Nexive SpA, Brt SpA, A.I.C.A.I. Associazione Italiana Corrieri Aerei Internazionali, DHL Express (Italy) Srl, TNT Global Express Srl, Fedex Express Italy Srl, United Parcel Service Italia Srl, General Logistics Systems Enterprise Srl, General Logistics Systems Italy SpA, Federal Express Europe Inc. Filiale Italiana

Vastustajad: Autorità per le Garanzie nelle Comunicazioni, Presidenza del Consiglio dei Ministri, Ministero dell'Economia e delle Finanze, Ministero dello Sviluppo Economico

Eelotsuse küsimused

1.    Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/67/EÜ ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta1 (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta direktiiviga 2008/6/EÜ, millega muudetakse direktiivi 97/67/EÜ seoses ühenduse postiteenuste siseturu rajamise lõpuleviimisega2 ) artikli 9 lõike 2 teise lõigu neljandat taanet ja lõiget 3 ning artiklit 22 tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus niisugused riigisisesed õigusnormid, nagu on asjakohased Itaalia õiguskorras (ning konkreetselt 23. detsembri 2005. aasta seaduse nr 266 artikli 1 lõiked 65 ja 66 ning 24. aprilli 2017. aasta dekreetseaduse nr 50 (muudetuna 21. juuni 2017. aasta seadus nr 96) artikkel 65), mis võimaldavad panna postisektorit reguleeriva asutuse tegevuskulude rahastamise kohustuse eranditult postisektori teenuseosutajatele, sh nendele, kes ei osuta teenuseid, mis kuuluvad universaalteenuse kohaldamisalasse, andes nii võimaluse välistada ükskõik missuguses vormis avalik-õiguslik kaasrahastamine riigieelarvest?

2.    Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/67/EÜ ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta direktiiviga 2008/6/EÜ, millega muudetakse direktiivi 97/67/EÜ seoses ühenduse postiteenuste siseturu rajamise lõpuleviimisega) artikli 9 lõike 2 teise lõigu neljandat taanet ja artiklit 22 tuleb tõlgendada nii, et need võimaldavad arvata postiteenuste osutajate poolt rahastatavatesse tegevuskuludesse ka kulud, mida tuleb kanda nende postiteenuste reguleerimise tegevuses, mis jäävad universaalteenuse kohaldamisalast välja, ning nende haldus- ja poliitilise suunitlusega struktuuride (nn „horisontaalsete“ struktuuride) kulud, mille tegevuse eesmärk ei ole küll otseselt reguleerida postiteenuste turgusid, kuid mis aitab siiski kaasa ameti kõikide institutsionaalsete volituste arendamisele, mistõttu on võimalik neid kaudselt ja osaliselt (proportsionaalselt) seostada postiteenuste sektoriga?

3.    Kas proportsionaalsuse ja diskrimineerimiskeelu põhimõtete ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 1997. aasta direktiivi 97/67/EÜ ühenduse postiteenuste siseturu arengut ja teenuse kvaliteedi parandamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta direktiiviga 2008/6/EÜ, millega muudetakse direktiivi 97/67/EÜ seoses ühenduse postiteenuste siseturu rajamise lõpuleviimisega) artikli 9 lõike 2 teise lõigu neljanda taande ja kolmanda lõiguga ning artikliga 22 on vastuolus kehtestada niisuguseid riigisiseseid õigusnorme nagu Itaalia õigusnormid (konkreetselt 23. detsembri 2005. aasta seaduse nr 266 artikli 1 lõiked 65 ja 66 ning 24. aprilli 2017. aasta dekreetseaduse nr 50 (muudetuna 21. juuni 2017. aasta seadus nr 96) artikkel 65), mille kohaselt tuleb panna postisektori teenuseosutajatele kohustus osaleda postisektorit reguleeriva asutuse rahastamises, ilma et kiirkullerteenuste osutajate seisundit oleks võimalik eristada universaalteenuse osutajate seisundist, ning seega võimaluseta võtta arvesse riigisisese reguleeriva asutuse reguleerimistegevuse erinevat intensiivsust eri liiki postiteenuste puhul?

____________

1     ELT 1998, L 15, lk 14; ELT eriväljaanne 06/03, lk 71.

1     ELT 2008, L 52, lk 3.