Language of document :

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Landgericht Duisburg (Saksamaa) 13. juunil 2023 – HT versus Mercedes-Benz Group AG

(kohtuasi C-371/23, Mercedes-Benz Group)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Landgericht Duisburg

Põhikohtuasja pooled

Hageja: HT

Kostja: Mercedes-Benz Group AG

Eelotsuse küsimused

1.    Kas sõiduki konstruktsioonielemendiga, mille abil mõõdetakse temperatuuri, sõiduki kiirust, mootori pöörlemiskiirust, ülekandemehhanismi, sisselasketorustiku rõhku või muid parameetreid, et olenevalt selle mõõtmise tulemusest muuta mootoris toimuva põlemisprotsessi parameetreid, saab vähendada heitekontrollisüsteemi tõhusust määruse nr 715/20071 artikli 3 punkti 10 tähenduses ka siis, kui konstruktsioonielemendi abil mõõtmise tulemusest põhjustatud põlemisprotsessi parameetrite muutus suurendab küll ühelt poolt konkreetse kahjuliku aine, näiteks lämmastikoksiidide heidet, kuid samal ajal teiselt poolt vähendab vähemalt ühe muu kahjuliku aine, näiteks tahkete osakeste, süsivesinike, süsinikmonooksiidi ja/või süsinikdioksiidi heidet ja kujutab endast seega katkestusseadet määruse nr 715/2007 artikli 3 punkti 10 tähenduses?

2.    Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav: millistel tingimustel on sellisel juhul konstruktsioonielemendis katkestusseade?

3.    Kas sõiduki lülitus või juhtseade, mis mootoris toimuva põlemisprotsessi parameetreid muutes suurendab ühelt poolt konkreetse kahjuliku aine, näiteks lämmastikoksiidide heidet, kuid vähendab samal ajal teiselt poolt vähemalt ühe muu kahjuliku aine, näiteks tahkete osakeste, süsivesinike, süsinikmonooksiidi ja/või süsinikdioksiidi heidet, võib Euroopa Liidu õiguse kohaselt olla ebaseaduslik muude aspektide kui katkestusseadme olemasolu tõttu määruse nr 715/2007 artikli 3 lõike 10 tähenduses?

4.    Kui vastus kolmandale küsimusele on jaatav: millistel tingimustel on see nii?

5.    Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav: kas määruse nr 715/2007 artikli 5 lõike 2 teise lause punkti a kohaselt on katkestusseade selle määruse artikli 3 punkti 10 tähenduses lubatud ka siis, kui see ei ole küll vajalik mootori kaitsmiseks kahju või õnnetusjuhtumi eest, kuid on siiski vajalik sõiduki ohutuks kasutamiseks?

6.    Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav: kas liikmesriigi õiguse sätted, mis panevad sõiduki ostjale täieliku kohustuse tõendada katkestusseadme olemasolu määruse nr 715/2007 artikli 3 punkti 10 tähenduses ja lisaks sellele ka selliste faktiliste asjaolude puudumist, mille alusel on katkestusseadme olemasolu eelnimetatud tähenduses määruse nr 715/2007 artikli 5 lõike 2 teise lause punkti a kohaselt erandina lubatud, ilma et sõiduki tootja peaks tõendite kogumisel esitama sellekohast teavet, on vastuolus Euroopa Kohtu 21. märtsi 2023. aasta otsuses (kohtuasi C-100/21) nimetatud direktiivi 2007/461 artikli 18 lõikega 1, artikli 26 lõikega 1 ja artikliga 46, kui viimati nimetatud sätetest tuleneb, et sõiduki ostjal peab olema õigus nõuda tootjalt kahjuhüvitist juhul, kui sõidukisse on paigaldatud ebaseaduslik katkestusseade (vt nimetatud otsuse punktid 91 ja 93)?

7.    Kui vastus kuuendale küsimusele on jaatav: milline tõendamiskoormise jaotus on Euroopa Liidu õiguse kohaselt ette nähtud sõiduki ostja ja tootja vahelises õigusvaidluses kahjuhüvitisnõude üle, mille esimene esitab viimase vastu katkestusseadme olemasolu tõttu määruse nr 715/2007 artikli 3 punkti 10 tähenduses ja seoses selliste faktiliste asjaolude esinemisega, mille alusel on katkestusseade määruse nr 715/2007 artikli 5 lõike 2 teise lause punkti a kohaselt erandina lubatud? Kas poolte tõendamiskoormist tuleb vastavalt olukorrale kergendada või panna neile vajaduse korral nende endi huvides olevad kohustused, kui jah, siis millised? Kui pannakse nende endi huvides olevad kohustused, siis millised on tagajärjed nende täitmata jätmise korral?

8.    Kui vastus kolmandale küsimusele on jaatav: kas liikmesriigi õiguse sätted, mis panevad sõiduki ostjale täieliku kohustuse tõendada sellise lülituse või juhtseadme olemasolu, mida ei saa liigitada katkestusseadmeks määruse nr 715/2007 artikli 3 lõike 10 tähenduses, kuid mis on muudel põhjustel ebaseaduslik, ilma et sõiduki tootja peaks tõendite kogumisel esitama sellekohast teavet, on vastuolus Euroopa Kohtu 21. märtsi 2023. aasta otsuses (kohtuasi C-100/21) nimetatud direktiivi 2007/46 artikli 18 lõikega 1, artikli 26 lõikega 1 ja artikliga 46, kui viimati nimetatud sätetest tuleneb, et sõiduki ostjal peab olema õigus nõuda tootjalt kahjuhüvitist juhul, kui sõidukisse on paigaldatud ebaseaduslik katkestus- või juhtseade (vt nimetatud kohtuotsuse punktid 91 ja 93).

9.    Kui vastus kaheksandale küsimusele on jaatav: milline tõendamiskoormise jaotus on Euroopa Liidu õiguse kohaselt ette nähtud sõiduki ostja ja tootja vahelises õigusvaidluses kahjuhüvitisnõude üle, mille esimene esitab viimase vastu kaheksandas küsimuses kirjeldatud tüüpi ebaseadusliku katkestus- või juhtseadme olemasolu tõttu? Kas poolte tõendamiskoormist tuleb vastavalt olukorrale kergendada või panna neile vajaduse korral nende endi huvides olevad kohustused, kui jah, siis millised? Kui pannakse nende endi huvides olevad kohustused, siis millised on tagajärjed nende täitmata jätmise korral?

____________

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust (ELT 2007, L 171, lk 1).

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. septembri 2007. aasta direktiiv 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (raamdirektiiv) (ELT 2007, L 263, lk 1).