Liidetud kohtuasjad T‑546/13, T‑108/14 ja T‑109/14

Ante Šumelj jt

versus

Euroopa Komisjon

Lepinguväline vastutus – Horvaatia ühinemine liiduga – Enne ühinemist selliste liikmesriigi õigusnormide kehtetuks tunnistamine, millega oli ette nähtud kohtutäituri kutseala loomine – Eelnevalt kohtutäituriteks nimetatud isikutele tekitatud kahju hüvitamine – Komisjoni meetmete võtmata jätmine ühinemisläbirääkimistel võetud kohustuste täitmise tagamiseks – Üksikisikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine – Ühinemisakti artikkel 36

Kokkuvõte – Üldkohtu (teine koda) 26. veebruari 2016. aasta otsus

1.      Lepinguväline vastutus – Õigusnormist tuleneva tegutsemise kohustuse rikkumine liidu institutsioonide poolt – Komisjoni meetmete võtmata jätmine Horvaatia Vabariigi ühinemisläbirääkimistel seoses viimase kohtusüsteemiga võetud kohustuste täitmise tagamiseks – Selliste meetmete võtmata jätmine, mis oleksid takistanud kohtutäiturite seaduse kehtetuks tunnistamist – Komisjoni kohustus tegutseda – Puudumine – Õigusvastasuse puudumine liidu lepinguvälise vastutuse kohaldamiseks

(ELL artikli 17 lõige 1; ELTL artikli 340 teine lõik; 2012. aasta ühinemisakt, artikkel 36 ja VII lisa)

2.      Rahvusvahelised lepingud – Liidu lepingud – Kokkulepitud kohustuste järgimine kolmanda riigi poolt – Komisjoni kontroll lepingu korrektse täitmise üle

(ELL artikli 17 lõige 1)

3.      Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Õiguspärase ootuse kaitse – Tingimused – Komisjoni selliste meetmete võtmata jätmine, mis oleksid takistanud liiduga ühineval riigil tunnistada kehtetuks liiduga ühinemise aktis ette nähtud kohtusüsteemi reformiga seotud seadus – Komisjoni toetus seaduse vastuvõtmisel – Ühineval riigil puudus kohustus jätta seadus kehtima – Õiguspärase ootuse puudumine

(2012. aasta ühinemisakt, artikkel 36 ja VII lisa)

1.      Liidu lepinguvälise vastutuse valdkonnas vastutab liit enda institutsioonide tegevusetuse eest ainult juhul, kui need on rikkunud liidu õigusnormist tulenevat tegutsemise kohustust. Üksikisikutele õigusi andva õigusnormi rikkumise nõue kehtib ka õigusvastase tegevusetuse korral.

Mis puudutab Horvaatia Vabariigi poolt liiduga ühinemise akti VII lisas võetud kohustusi seoses sõltumatu ja tõhusa kohtusüsteemi loomise ning põhiõiguste järgimisega, siis ainult nende kohustuste rikkumine võis panna komisjonile kohustuse tegutseda. Mis puudutab kohustust nr 1, milles viidatakse üldiselt kohtusüsteemi reformistrateegiale ja Horvaatia ametiasutuste tegevuskavale, ilma igasuguste täpsustusteta, siis sellest ei tulene Horvaatia ametiasutustele kohustust luua kohtutäituri kutseala. Nimelt ei viita ühinemisakti VII lisas nimetatud reformistrateegia ja tegevuskava ühinemislepingu allkirjastamise kuupäeval kehtinud kohtusüsteemi reformistrateegiale ja tegevuskavale, milles oli ette nähtud kohtutäituri kutseala loomine; nii on sagedane see, et ühinemisläbirääkimistel võetud kohustuste jälgimise ajavahemikul võtab ühinev riik vastu täiendavaid või parandusmeetmeid, seda eelkõige juhul, kui komisjon ei ole tulemustega rahul. Sellest ei ole võimalik siiski järeldada, et Horvaatia ametiasutustel oli õigus muuta ühinemislepingu allkirjastamise kuupäeval kehtinud kohtusüsteemi reformistrateegiat ja tegevuskava. Arvestades ühinemisakti sätteid, eelkõige selle artiklit 36 ja VII lisa, pidid need ametiasutused täitma mitte üksnes kohustust nr 1, vaid ka kõiki teisi selles lisas ette nähtud kohustusi, eelkõige kohustusi nr 2, nr 3, nr 6 ja nr 9.

Mis puudutab kohustust nr 3, siis see puudutab üksnes kohtusüsteemi tõhusust ega pane kohtuotsuste täitmise pädevust mingile konkreetsele organile selleks ette kindlaks määratud menetluse alusel. Nimelt ei reguleeri liidu õigus liikmesriikide kohtuotsuste täitmise süsteemi ja järelikult ei kuulu see süsteem ka liidu õigustikku, mida ühinev riik peab üle võtma. Aluslepingud ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta määravad küll kindlaks teatud põhimõtted, mis peavad kehtima liikmesriikide kohtusüsteemide suhtes, nagu näiteks kohtute erapooletus või süütuse presumptsioon, ning teatud normid, mille eesmärk on tagada õigusalane koostöö liikmesriikide vahel, vajaduse korral liikmesriikide õigusnormide ühtlustamise kaudu. Seega ei ole võimalik tuletada kohustusest nr 3 seda, et täitemenetlust peaksid läbi viima kohtutäiturid. Horvaatia ametiasutustele on pandud üksnes kohustus tagada täitemenetluse tõhusus, sõltumata selleks konkreetselt võetavatest meetmetest.

Järelikult ei tulene ühestki ühinemisakti VII lisas toodud kohustusest Horvaatia Vabariigile kohustust luua kohtutäituri kutseala ja seega ka komisjoni kohustust võtta seetõttu ühinemisakti artiklis 36 ette nähtud meetmed, et takistada kohtutäituri kutseala loomise seaduse kehtetuks tunnistamist. Järelikult ei saa komisjonile ette heita ka seda, et meetmete võtmata jätmisega kiitis ta heaks ühinemisläbirääkimistel võetud kohustuste muutmise vastuolus ühinemislepingu ja rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini 23. mai 1969. aasta konventsiooni artikliga 26 „Pacta sunt servana“. Kuivõrd ühinemisakti artiklis 36 täpsustatakse komisjonile ELL artiklist 17 tulenevaid kohustusi seoses Horvaatia Vabariigi liiduga ühinemisega, siis ei ole ka seda artiklit rikutud.

(vt punktid 42, 46–49, 51–54, 57 ja 71)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 70)

3.      Isik ei saa aga tugineda õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte rikkumisele, kui administratsioon ei ole talle andnud konkreetseid tagatisi. Sellisteks tagatisteks on täpne teave, mis on tingimusteta ja kooskõlaline ning pärineb pädevatest ja usaldusväärsetest allikatest.

Mis puudutab väidet, et komisjon on jätnud võtmata meetmed, et tagada ühinemisläbirääkimistel võetud kohustuste täitmine riigi poolt, kes tunnistas kehtetuks kohtutäiturite seaduse, mille vastuvõtmine oli ette nähtud liiduga ühinemise lepingu allkirjastamise kuupäeval kehtinud ja ühinemisaktis viidatud kohtusüsteemi reformikava järgi, siis asjaolu, et komisjon osales väidetavalt selle seaduse väljatöötamisel seda rahastades ja isegi sellele alust pannes, ei kujuta endast eraldi võetuna komisjoni antud konkreetset tagatist selle kohta, et ta peab kohtutäituri kutseala loomist ühinemisläbirääkimistel võetud kohustuste ainuvõimalikuks täitmiseks. Arvestades asjaolu, et ühinemisaktis ei olnud ühinevale riigile ette nähtud kohustust luua kohtutäituri kutseala, siis oleks tagatisega olnud tegemist juhul, kui esialgsele toetusele kohtutäiturite seaduse väljatöötamisel oleks ka hiljem järgnenud kooskõlaline ja selge tegevus selles suunas.

(vt punktid 73 ja 75)