ÜLDKOHTU MÄÄRUS (apellatsioonikoda)
21. veebruar 2013
Kohtuasi T‑85/11 P
Luigi Marcuccio
versus
Euroopa Komisjon
Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Ametnikud – Sotsiaalkindlustus – Raske haigus – Ravikulude hüvitamine – Komisjoni otsus, millega keeldutakse hageja ravikulude 100%‑lisest hüvitamisest – Põhjendamiskohustus – Personalieeskirjade artikkel 72 – Arstliku komisjoni määratletud kriteeriumid – Arstliku komisjoni arvamuse esitamine menetluse käigus – Nõuete büroo juhataja pädevus – Ilmselgelt põhjendamatu apellatsioonkaebus
Ese: Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 23. novembri 2010. aasta otsuse peale kohtuasjas F‑65/09: Marcuccio vs. komisjon selle kohtuotsuse tühistamise nõudes.
Otsus: Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta Luigi Marcuccio kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud käesolevas kohtuastmes.
Kokkuvõte
1. Apellatsioonkaebus – Väited – Ilmselgelt vastuvõetamatud või ilmselgelt põhjendamatud väited – Igal ajal põhistatud määrusega läbi vaatamata jätmine ilma suulise menetluseta
(Üldkohtu kodukord, artikkel 145)
2. Apellatsioonkaebus – Väited – Esimest korda apellatsioonkaebuse raames esitatud väide – Esimeses astmes esitatud väidet täiendav argument, mis ei muuda vaidluse eset – Vastuvõetavus
(Üldkohtu kodukord, artikli 139 lõige 2)
3. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Kaitseõigused – Võistlevuse põhimõte – Ulatus
4. Kohtumenetlus – Menetlust korraldavad meetmed – Nõue dokumentide esitamiseks – Pärast Avaliku Teenistuse Kohtu määratud tähtaega esitatud dokumentide vastuvõetavus
(Euroopa Kohtu põhikiri, artiklid 24 ja 25; Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 54 lõige 1 ning artiklid 55 ja 57)
5. Apellatsioonkaebus – Väited – Faktiliste asjaolude ebaõige hindamine – Vastuvõetamatus – Tõendite hindamise kontroll Üldkohtus – Välistamine, v.a tõendite moonutamise korral
(Euroopa Kohtu põhikiri, I lisa artikkel 11)
6. Apellatsioonkaebus – Väited – Avaliku Teenistuse Kohtus esitatud väidete ja argumentide pelk kordamine – Vastuvõetamatus – Selle vaidlustamine, kuidas Avaliku Teenistuse Kohus on liidu õigust tõlgendanud või kohaldanud – Vastuvõetavus
(ELTL artikli 256 lõige 2; Euroopa Kohtu põhikiri, I lisa artikli 11 lõige 1; Üldkohtu kodukord, artikli 138 lõige 1)
7. Ametnikud – Sotsiaalkindlustus – Ravikindlustus – Raske haigus – Kindlaksmääramine – Vaimuhaigus – Üldine ja ebatäpne mõiste – Hindamine administratsiooni poolt
(Personalieeskirjad, artikli 72 lõige 1)
8. Ametnikud – Sotsiaalkindlustus – Ravikindlustus – Raske haigus – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Kohustus hinnata asjaomase isiku terviseseisundit
(Personalieeskirjad, artikli 72 lõige 1)
9. Ametnikud – Sotsiaalkindlustus – Ravikindlustus – Raske haigus – Tunnustamisest keeldumine – Kohtulik kontroll – Piir – Meditsiiniliste hinnangute vaidlustamine
(Personalieeskirjad, artikli 72 lõige 1)
10. Ametnikud – Huve kahjustav otsus – Põhjendamiskohustus – Ulatus
(EÜ artikkel 253, personalieeskirjad, artikkel 25)
11. Apellatsioonkaebus – Väited – Üldkohtu kontroll Avaliku Teenistuse Kohtu keeldumise üle võtta menetlust korraldavaid meetmeid või teha menetlustoiminguid – Ulatus
(ELTL artikli 256 lõige 2; Euroopa Kohtu põhikiri, I lisa artikkel 11)
12. Ametnike hagid – Väide, et isikut kahjustava akti vastuvõtja ei ole pädev – Avalikul huvil põhinev väide
13. Ametnikud – Sotsiaalkindlustus – Ravikindlustus – Nõuete bürood – Ravikulude hüvitamise taotluste menetlemine – Üksikasjalikud eeskirjad
(Personalieeskirjad, artikkel 72; ravikindlustuseeskirjad, artikkel 20)
14. Ametnikud – Ametisse nimetav asutus – Pädevus – Teostamine – Juhtumite jaotamine– Erandid – Edasidelegeerimine – Lubatavus – Tingimused
(Personalieeskirjad, artikkel 2)
15. Apellatsioonkaebus – Väited – Väide, mis on suunatud Avaliku Teenistuse Kohtu kohtukulusid puudutava otsuse vastu – Vastuvõetamatus kõigi teiste väidete tagasilükkamise korral
(Euroopa Kohtu põhikiri, I lisa artikli 11 lõige 2)
1. Kodukorra artikli 145 kohaselt võib Üldkohus siis, kui apellatsioonkaebus on ilmselgelt vastuvõetamatu või ilmselgelt põhjendamatu, jätta igal ajal selle põhistatud määrusega läbi vaatamata, ja seda isegi siis, kui pool palus Üldkohtult kohtuistungi toimumist.
(vt punkt 22)
Viited:
Üldkohus: 24. september 2008, kohtuasi T‑105/08 P: Van Neyghem vs. komisjon (EKL AT 2008, lk I‑B‑1‑49 ja II‑B‑1‑355, punkt 21); 15. juuli 2011, kohtuasi T‑366/10 P: Marcuccio vs. komisjon (punkt 14).
2. Apellatsioonimenetluses piirdub Üldkohtu pädevus Avaliku Teenistuse Kohtus arutatud väidetele antud õigusliku hinnangu kontrollimisega. Seega on Üldkohus sellises menetluses pädev üksnes uurima, kas apellatsioonkaebuses esitatud argumentatsioonis on identifitseeritud õigusnormi rikkumine, millel vaidlustatud kohtuotsus põhineb. Nende põhimõtete eesmärk vastavalt kodukorra artikli 139 lõikele 2 on vältida Avaliku Teenistuse Kohtu menetluses olnud hagi eseme muutmist apellatsioonkaebuses. Siiski tuleb argumente, millega pelgalt täiendatakse esimese astmes esitatud väidet, pidada vastuvõetavateks, kuna nende tagajärjel vaidluse ese ei muutu.
(vt punkt 26)
Viited:
Euroopa Kohus: 26. aprill 2007, kohtuasi C‑412/05 P: Alcon vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (EKL 2007, lk I‑3569, punkt 40 ja seal viidatud kohtupraktika); 20. mai 2010, kohtuasi C‑583/08 P: Gogos vs. komisjon (EKL 2010, lk I‑4469, punktid 23 ja 24 ning seal viidatud kohtupraktika).
Üldkohus: 19. jaanuar 2010, kohtuasi T‑355/08 P: De Fays vs. komisjon (punkt 28 ja seal viidatud kohtupraktika).
3. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 34)
Viide:
Euroopa Kohus: 17. detsember 2009, kohtuasi C‑197/09 RX-II: M vs. EMEA (uuesti läbivaatamine) (EKL 2009, lk I-12033, punktid 39–41 ja seal viidatud kohtupraktika).
4. Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 54 lõike 1 sõnastusest endast nähtub, et otsus esitada kohtuasja pooltele kirjalikke küsimusi kuulub Avaliku Teenistuse Kohtu otsustuspädevusse, mille kohaselt võib ta igas menetlusstaadiumis ette näha kodukorra artiklites 55 ja 57 koostoimes Euroopa Kohtu põhikirja artiklitega 24 ja 25 ette nähtud menetlust korraldava meetme või menetlustoimingu. Avaliku Teenistuse Kohtu poolt määratud dokumendi esitamise tähtajad menetlust korraldava meetme raames ei saa olla õigust lõpetavad tähtajad, kuna juhul kui asjaomane pool esitatud palvet ei täida, võib Avaliku Teenistuse Kohus nõuda palutud dokumendi esitamist. Sellest tuleneb, et kui pool hilineb sellise dokumendi esitamisega, mida ettekandja‑kohtunik taotles kohtuistungi esialgses ettekandes, siis selle automaatne tagajärg ei tohi olla nimetatud dokumendi vastuvõetamatus.
(vt punkt 39)
Viited:
Üldkohus: 9. november 2004, liidetud kohtuasjad T‑285/02 ja T‑395/02: Vega Rodríguez vs. komisjon (EKL AT 2004, lk I‑A‑333 ja II‑1527, punkt 24); 5. oktoober 2009, liidetud kohtuasjad T‑40/07 P ja T‑62/07 P: de Brito Sequeira Carvalho vs. komisjon (EKL AT 2009, lk I‑B‑1‑89 ja II‑B‑1‑551, punkt 105).
5. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 40)
Viited:
Euroopa Kohus: 16. detsember 2008, kohtuasi C‑47/07 P: Masdar (UK) vs. komisjon (EKl 2008, lk I‑9761, punkt 99 ja seal viidatud kohtupraktika).
Üldkohus: 18. oktoober 2010, kohtuasi T‑516/09 P: Marcuccio vs. komisjon (punkt 90).
6. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 53 ja 62)
Viited:
Üldkohus: 22. mai 2008, kohtuasi T‑250/06 P: Ott jt vs. komisjon (EKL AT 2008, lk I‑B‑1‑11 ja II‑B‑1‑109, punkt 82 ja seal viidatud kohtupraktika); 19. september 2008, kohtuasi T‑253/06 P: Chassagne vs. komisjon (EKL AT 2008, lk I‑B‑1‑43 ja II‑B‑1‑295, punkt 54); 17. märts 2010, kohtuasi T‑78/09 P: parlament vs. Collée (punkt 22); 4. aprill 2011, kohtuasi T‑239/09 P: Marcuccio vs. komisjon (punkt 62).
7. Personalieeskirjade artikli 72 lõikes 1 viidatud mõiste „vaimuhaigus”, mille puhul hüvitatakse 100% ravikuludest, viitab objektiivselt teatud raskusastmega seisunditele, mitte kõigile psühholoogilistele või psühhiaatrilistele häiretele olenemata nende raskusastmes. Sellest tuleneb, et asjaomase isiku õigus ravikulude 100%‑lisele hüvitamisele eeldab, et institutsioon analüüsib ühise ravikindlustusskeemi arstliku komisjoni kriteeriume järgides, kas haigus, mille all ta kannatab, on raske haigus selle sätte tähenduses.
(vt punkt 58)
8. Nähes ette raskete haiguste diagnoosimise kulude 100% ulatuses hüvitamise, on personalieeskirjade artikli 72 eesmärk tagada varases staadiumis haiguse tõhus ravi ning aidata sel viisil ennetada ühelt poolt patsiendi huvides raske haiguse süvenemist ja teiselt poolt suuremate ravikulude tekkimist ühisele ravikindlustusskeemile.
Sellega seoses tuleb märkida, et esiteks on personalieeskirjade artikli 72 lõikes 1 viidatud raskele haigusele selge diagnoosi panemiseks kohustuslikud konkreetsed analüüsid või uuringud ja teiseks on selline diagnoos vajalik, kuna taoliste haiguste ravimiseks määratud ravimeetmed on raskekujulised, mistõttu võivad selliste meetmetega muu hulgas kaasneda olulised kõrvalnähud.
(vt punkt 67)
Viide:
Üldkohus: 12. mai 2004, kohtuasi T‑191/01: Hecq vs. komisjon (EKL AT 2004, lk I‑A‑147 ja II‑659, punkt 54).
9. Liidu kohtu pädevuses ei ole vaidlustada meditsiinilisi hinnanguid, mis põhjendavad ametisse nimetava asutuse keeldumist tunnistada haigus raskeks haiguseks personalieeskirjade artikli 72 lõike 1 tähenduses. Seevastu on tema pädevuses analüüsida, kas seda keeldumise otsust tehes hindas asjaomane asutus asjaolusid nõuetekohaselt ja kohaldas asjakohaseid õigusnorme.
(vt punkt 73)
Viide:
Üldkohus: 7. november 2002, kohtuasi T‑199/01: G vs. komisjon (EKL AT 2002, lk I‑A‑217 ja II‑1085 (punkt 59); eespool viidatud kohtuasi Hecq vs. komisjon (punkt 63).
10. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 84‑87)
Viited:
Euroopa Kohus: 29. oktoober 1981, kohtuasi 125/80: Arning vs. komisjon (EKL 1981, lk 2539, punkt 13); 26. november 1981, kohtuasi 195/80: Michel vs. parlament (EKL 1981, lk 2861, punkt 22); 29. veebruar 1996, kohtuasi C‑56/93: Belgia vs. komisjon (EKL 1996, lk I‑723, punkt 86); 15. mai 1997, kohtuasi C‑278/95 P: Siemens vs. komisjon (EKL 1997, lk I‑2507, punkt 17).
Üldkohus: 14. juuli 1997, kohtuasi T‑123/95: B vs. parlament (EKL AT 1997, lk I‑A‑245 ja II‑697, punkt 51); 6. oktoober 2009, kohtuasi T‑102/08 P: Sundholm vs. komisjon (EKL AT 2009, lk I‑B‑1‑109 ja II‑B‑1‑675, punkt 40 ja seal viidatud kohtupraktika); 9. detsember 2009, kohtuasi T‑377/08 P: komisjon vs. Birkhoff (EKL AT 2009, lk I‑B‑1‑133 ja II‑B‑1‑807, punkt 64); 12. mai 2010, kohtuasi T‑560/08 P: komisjon vs. Meierhofer (EKL 2010, lk II‑1739, punkt 16); 21. juuni 2010, kohtuasi T‑284/09 P: Meister vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (punkt 21 ja seal viidatud kohtupraktika).
11. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 93)
Viide:
Üldkohus: 27. aprill 2012, kohtuasi T‑37/10 P: De Nicola vs. EIP (punkt 99 ja seal viidatud kohtupraktika).
12. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 99)
Viide:
Üldkohus: 13. juuli 2006, kohtuasi T‑165/04: Vounakis vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑155 ja II‑A‑2‑735, punkt 30 ja seal viidatud kohtupraktika).
13. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 101)
Viide:
Üldkohus: 16. märts 1993, liidetud kohtuasjad T‑33/89 ja T‑74/89: Blackman vs. parlament (EKL 1993, lk II‑249, punkt 55).
14. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 103)
Viited:
Euroopa Kohus: 30. mai 1973, kohtuasi 46/72: De Greef vs. komisjon (EKL 1973, lk 543, punktid 18–21).
Üldkohus: 15. september 1998, kohtuasi T‑23/96: De Persio vs. komisjon (EKL AT 1998, lk I‑A‑483 ja II‑1413, punkt 111); eespool viidatud kohtuasi Brito Sequeira Carvalho vs. komisjon (punkt 155).
15. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 108)
Viide:
Üldkohus: 9. september 2009, kohtuasi T‑375/08 P: Nijs vs. kontrollikoda (EKL AT 2009, lk I‑B‑1‑65 ja II‑B‑1‑413, punkt 71 ja seal viidatud kohtupraktika).