Kohtuasi T‑73/17

RS

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Ajutised teenistujad – Töölevõtmine – Sisekonkurss – Assistentide reservnimekirja koostamine – Konkursile lubamise tingimus, mille kohaselt nõutakse kandideerimisavalduste esitamise tähtpäevale eelnenud kaheteistkümne kuu jooksul katkestusteta töötamist – Puhkus isiklikel põhjustel – Konkursi katsetele mittelubamine

Kokkuvõte – Üldkohtu (üheksas koda) 12. septembri 2018. aasta otsus

1.      Ametnikud – Konkurss – Konkursile lubamise tingimused – Personalieeskirjade artikli 27 esimese lõigu imperatiivsed sätted – Tingimused, mis piiravad kandidaatide konkursile registreerimist – Lubatavus – Tingimused – Teenistuse huvidega seotud nõuded – Kohtulik kontroll – Piirid

(Ametnike personalieeskirjad, artikli 27 esimene lõik ja artikli 29 lõige 1)

2.      Ametnikud – Töölevõtmine – Institutsioonisisene konkurss – Osalemise õiguse laiendamine kõigile teenistujatele ja ametnikele – Kohustus – Puudumine

3.      Ametnikud – Konkurss – Sisekonkurss assistentide reservnimekirja koostamiseks – Ajutised teenistujad – Konkursile lubamise tingimus, mille kohaselt nõutakse kandideerimisavalduste esitamise tähtpäevale eelnenud kaheteistkümne kuu jooksul katkestusteta töötamist – Ajutise teenistuja konkursi katsetele mittelubamine tema kahekuulise palgata puhkuse tõttu nimetatud perioodil – Lubamatus

(Ametnike personalieeskirjad, artikli 27 esimene lõik; muude teenistujate teenistustingimused, artikli 82 lõige 7)

1.      Institutsioonidel on ulatuslik kaalutlusõigus täidetaval ametikohal vajalike oskuste kriteeriumite kindlaksmääramisel ning konkursi korraldamise tingimuste ja korra määratlemisel lähtuvalt nendest kriteeriumitest ja teenistushuvidest. Institutsioonidele konkursi korraldamisel ja eelkõige konkursile lubamise tingimuste kindlaksmääramisel antud kaalutlusõigust tuleb siiski teostada kooskõlas personalieeskirjade artikli 27 esimese lõigu ja artikli 29 lõike 1 imperatiivsete sätetega. Personalieeskirjade artikli 27 esimeses lõigus on imperatiivselt sätestatud töölevõtmise eesmärk ja personalieeskirjade artikli 29 lõikes 1 on imperatiivselt kehtestatud menetlusraamistik, millest tuleb vabade ametikohtade täitmisel lähtuda. Kõnesolevat kaalutlusõigust tuleb järelikult alati teostada, lähtudes täidetava ametikohaga seotud nõuetest ja üldisemalt teenistuse huvidest.

Mis puutub konkreetselt tingimustesse, mis piiravad kandidaatide konkursile registreerimist, siis ehkki on tõsi, et need võivad piirata institutsiooni võimalusi võtta tööle parimaid kandidaate personalieeskirjade artikli 27 esimese lõigu tähenduses, ei tähenda see siiski veel, et igasugune tingimus, mis sellist piirangut sisaldab, on nimetatud artikliga vastuolus. Nimelt annavad administratsiooni kaalutlusõigus konkursside korraldamisel ja teenistuse huvid üldisemalt institutsioonile võimaluse kehtestada tingimused, mida ta sobilikuks peab ja mis hoolimata sellest, et need piiravad kandidaatide pääsemist konkursile ja seega paratamatult ka registreeritud kandidaatide arvu, ei kätke endas siiski riski, et ohustatakse eesmärki tagada nende kandidaatide registreerimine, kes on personalieeskirjade artikli 27 esimese lõigu tähenduses võimalikult võimekad, tulemuslikud ja sõltumatud.

Niisiis tuleb personalieeskirjade artikli 27 esimese lõiguga vastuolus olevaks pidada üksnes tingimusi, mis piiravad kandidaatide pääsemist konkursile ja mis kätkevad endas riski, et ohustatakse eesmärki tagada nende kandidaatide registreerimine, kes on võimalikult võimekad.

Lisaks, arvestades institutsioonide ulatuslikku kaalutlusõigust selles valdkonnas, peab Üldkohtu kontroll teenistuse huvidega seotud tingimuse täitmise üle piirduma küsimusega, kas institutsioon jäi mõistlikesse lubatud piiridesse ega kasutanud oma kaalutlusõigust ilmselgelt ebaõigesti.

(vt punktid 36–38, 40 ja 41)

2.      Puudub kohustus lubada institutsiooni sisekonkursile kõik isikud, kes selle institutsiooni teenistuses töötavad. Nimelt riivaks niisugune kohustus institutsiooni ulatuslikku kaalutlusõigust. Seega ei saa institutsiooni teenistujatel ja ametnikel olla absoluutset õigust osaleda institutsiooni sisekonkursil.

(vt punkt 39)

3.      Teenistusaastate teatud arvu nõue on sobiv vahend, et ametnikel oleksid personalieeskirjade artikli 27 esimeses lõigus nõutud omadused ja et teenistuse huvid oleksid tagatud. Nimelt on teatava teenistusstaaži olemasolu ja seega märkimisväärne kogemus Euroopa Liidu institutsioonides „selge märk“, et isikul on eespool mainitud omadused.

Niisugune teenistusstaaži tingimus aitab tagada, et sisekonkursile lubatud isikute suhtes on konkreetse perioodi vältel kohaldatud institutsiooni halduspersonali suhtes kehtivaid eeskirju, eelkõige hindamist ja distsipliini käsitlevaid eeskirju, ning nad on selle raames oma oskusi tõendanud. Töölevõtmise menetlus tagab seega, et institutsiooni teenistusse saadakse ametnikud, kes on võimalikult võimekad, tulemuslikult töötavad ja sõltumatud, mida institutsioonid on ise hinnanud.

Seevastu täiendav tingimus, millega nõutakse lisaks teatud teenistusstaažile, et kandideerivad ametnikud või teenistujad oleksid teenistusstaaži tingimuses ette nähtud ajavahemikul olnud institutsiooni teenistuses katkestusteta, võib kaasa tuua selle, et sisekonkursilt jäävad kõrvale ametnikud või teenistujad, kellel on sama pikk või pikem teenistusstaaž, kui on nõutud eelnimetatud tingimuses. Näib, et konkursiteates nõutakse, et elektroonilise registreerimise tähtpäevale eelnenud kaheteistkümne kuu jooksul oleksid kandidaadid olnud katkestusteta institutsiooni teenistuses kas aktiivses teenistussuhtes, puhkusel seoses sõjaväeteenistusega, lapsehooldus‑ või perepuhkusel, lähetuses teenistuse huvides või lähetuses isiku enda taotlusel; nende teenistuslike seisundite hulgas ei ole iseäranis mainitud puhkust isiklikel põhjustel. Hagejal oli 69kuuline teenistusstaaž, kuid ta kasutas elektroonilise registreerimise tähtpäevale eelnenud kaheteistkümne kuu jooksul kahekuulist puhkust isiklikel põhjustel.

Järelikult, kui puudub institutsiooni põhjendus, tuleb selline nõue õigusvastaseks tunnistada.

Neil asjaoludel tuleb võtta seisukoht, et asjaomane institutsioon kasutas oma kaalutlusõigust ilmselgelt ebaõigesti, kui ta lisas konkursiteatesse teenistusstaažiga seonduva täiendava tingimuse, milles nõutakse, et elektroonilise registreerimise tähtpäevale eelnenud kaheteistkümne kuu jooksul oleksid kandidaadid olnud katkestusteta institutsiooni teenistuses.

(vt punktid 43, 44, 46–49 ja 51)