ELT teatis
Hagi, mille esitas 27. mail 2004 Bavarian Lager Company Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu
(Kohtuasi T-194/04)
(Kohtuasja menetluse keel: inglise keel)
Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohus on saanud 27. mail 2004 hagi, mille on esitanud Euroopa Ühenduste Komisjoni vastu Bavarian Lager Company, asukoht Clitheroe (Ühendkuningriik), keda esindavad solicitor J. Pearson ja solicitor C. Bright, kes on valinud endale kohtudokumentide kättetoimetamise aadressi Luxembourgis.
Hageja palub esimese astme kohtul:
tunnistada, et Ühendkuningriigi valitsuse poolt 1989. aasta Supply of Beer (Tied Estate) Order (korraldus õllega (kohapeal tarvitamiseks) varustamise kohta) artiklis 7(2)(a) tehtud muudatuse heakskiitmine komisjoni poolt oli vastuolus EÜ asutamislepingu artikliga 28 (endine artikkel 30);
tunnistada, et komisjon ei oleks tohtinud kiita heaks eelpool nimetatud muudatust ning et komisjon rikkus seda tehes EÜ asutamislepingu artiklit 28 (endine artikkel 30);
tühistada komisjoni 18. märtsi 2004. aasta otsus, millega keelduti hagejale teatud dokumentidele juurdepääsu lubamast;
kohustada komisjoni esitama 11. oktoobri 1996. aasta kohtumisel, milles osalesid Siseturu peadirektoraadi ametnikud, Ühendkuningriigi valitsuse kaubandus- ja tööstusministeeriumi ametnikud ja Conféderation des Brasseurs du Marché Commun'i esindajad, osalenute täielik nimekiri;
jätta kohtukulud komisjoni kanda.
Õiguslikud alused ja peamised argumendid
Bavarian Lager Company loodi 28. mail 1992, et tuua sisse Saksa õlut müügiks Ühendkuningriigi pubides. 1993. aastal pöördus hageja kaebusega komisjoni poole väidetava EÜ asutamislepingu artikli 28 (sellel ajal EÜ asutamislepingu artikkel 30) rikkumise tõttu seoses Ühendkuningriigi õigusaktide "külalisõlu sättega". Selle sätte kohaselt peavad õlletehased lubama nendega ainuõigusliku ostukokkuleppega seotud pubidel pakkuda teise õlletehase "külalisõlut". Külalisõlu pidi olema kääriv õlu vaadis, millest seda müüakse; sellist õllesorti toodetakse aga peaaegu eranditult Ühendkuningriigis. See säte ei saaks hõlmata hageja poolt müüdavat ning ka enamikke väljaspool Ühendkuningriike toodetavaid õllesid ja hageja luges seda koguselise piiranguga samaväärse toimega meetmeks. 21. aprilli 1997. aasta kirjaga teavitas komisjon hagejat sellest, et menetlus Ühendkuningriigi vastu oli seoses külalisõlu sätte kavatsetava muudatusega peatatud ning kohe, kui muudatus vastu võetakse, menetlus lõpetatakse.
5. detsembril 2003 taotles hageja komisjonilt määruse nr 1049/2001
1 alusel juurdepääsu komisjoni, Ühendkuningriigi valitsuse ja õlletehaste esindajate vahel 11. oktoobril 1996 toimunud selleteemalise kohtumise protokollile. Nimelt palus hageja komisjonil avaldada teatud isikute nimed, mis olid hagejale eelnevalt avaldatud protokollist kustutatud. Komisjon ei rahuldanud hageja taotlust ja kinnitas oma keeldumist 18. märtsi 2004. aasta peasekretäri kirjas. Keeldumise põhjuseks toodi vajadus kaitsta kohtumisel osalenud isikute isikuandmeid ning ka võimalik oht komisjoni poolt sellistes asjades uurimise teostamisele, kui avaldataks komisjonile informatsiooni andnud isikute nimed.
Hagiavaldusega taotleb hageja esiteks esimese astme kohtu avaldust komisjoni otsuse vastu peatada menetlus Ühendkuningriigi vastu. Selles osas toob hageja välja EÜ asutamislepingu artiklite 28 ja 12 rikkumise.
Mis puudutab komisjoni keeldumist lubada juurdepääsu soovitud dokumentidele, siis väidab hageja, et määrus nr 1049/20011 kohustab komisjoni täielikult avaldama asjaomasel kohtumisel osalenud isikute nimed ning et ei saa kohaldada ühtegi artiklis 4 sätestatud erandit. Hageja väidab lisaks, et artikli 4 lõikes 3 sätestatud erand tuleb tähelepanuta jätta, kuna avaldamine teenib ülekaalukaid üldisi huve.
____________1 - Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele, EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43-48