Kohtuasi T-194/04
The Bavarian Lager Co. Ltd
versus
Euroopa Ühenduste Komisjon
Juurdepääs dokumentidele – Määrus (EÜ) nr 1049/2001 – Liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluse dokumendid – Otsus, millega keelduti juurdepääsu võimaldamisest – Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel – Määrus (EÜ) nr 45/2001 – Eraelu mõiste
Kohtuotsuse kokkuvõte
1. Tühistamishagi – Ühenduste kohtu pädevus
(EÜ artikkel 230)
2. Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid
(EÜ asutamislepingu artikkel 169 (nüüd EÜ artikkel 226))
3. Õigusaktide ühtlustamine – Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel – Nende andmete töötlemine ühenduse institutsioonides ja organites – Määrus nr 45/2001
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 45/2001, artikli 5 punktid a ja b, ning määrus nr 1049/2001)
4. Euroopa ühendused – Institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 45/2001, artikli 8 punkt b, ja määrus nr 1049/2001, artikkel 2 ja artikli 6 lõige 1)
5. Euroopa ühendused – Institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 45/2001, artikli 8 punkt b, ja määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 1 punkt b)
6. Õigusaktide ühtlustamine – Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel – Nende andmete töötlemine ühenduse institutsioonides ja organites – Määrus nr 45/2001
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 45/2001, artikli 5 punkt b ja artikkel 18, ning määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 1 punkt b)
7. Õigusaktide ühtlustamine – Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel – Nende andmete töötlemine ühenduse institutsioonides ja organites – Määrus nr 45/2001
(EL artikli 6 lõige 2; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 45/2001)
8. Euroopa ühendused – Institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001
(EL artikli 6 lõige 2; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 45/2001, artikkel 10, ja määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 1 punkt b; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 95/46)
9. Õigusaktide ühtlustamine – Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel – Nende andmete töötlemine ühenduse institutsioonides ja organites – Määrus nr 45/2001
(EÜ asutamislepingu artikkel 169 (nüüd EÜ artikkel 226); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 45/2001, artikli 2 punkt a, ja määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 1 punkt b)
10. Euroopa ühendused – Institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001, artikli 4 lõike 2 kolmas taane)
11. Euroopa ühendused – Institutsioonid – Üldsuse õigus tutvuda dokumentidega – Määrus nr 1049/2001
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nrº1049/2001)
1. Tühistamishagis esitatud nõuded, mille kohaselt tuleks komisjoni kohustada võtma konkreetseid meetmeid, on vastuvõetamatud. Ühenduste kohus ei saa ju õiguspärasuse kontrolli käigus teha institutsioonidele korraldusi või tegutseda nende asemel. Niisugust õiguspärasuse kontrolli piirangut kohaldatakse kõigis Esimese Astme Kohtus käsitletavates valdkondades ja sealhulgas ka dokumentidele juurdepääsu puhul.
(vt punktid 47 ja 48)
2. Üksikisiku esitatud nõue, et tühistataks komisjoni keeldumine algatada liikmesriigi vastu liikmesriigi kohustuste rikkumise menetlus, on vastuvõetamatu.
EÜ asutamislepingu artiklist 169 (nüüd EÜ artikkel 226) tuleneb, et komisjonil ei ole kohustust algatada liikmesriigi kohustuste rikkumise menetlus, vaid et tal on selles osas avatud kaalutlusõigus, mis välistab üksikisikute õiguse nõuda institutsioonilt teatud kindla seisukoha võtmist ja õiguse esitada sellest keeldumise korral tühistamishagi.
(vt punktid 54 ja 55)
3. Töötlemine peab olema õiguspärane tulenevalt määruse nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta artikli 5 punktist a või b, mille kohaselt peab töötlemine olema vajalik üldistes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja seadusjärgse kohustuse täitmiseks. Kõigi liidu kodanike ning kõigi füüsiliste ja juriidiliste isikute, kelle elukoht või registrijärgne asukoht on mõnes liikmesriigis, õigus tutvuda institutsioonide dokumentidega, mis on sätestatud määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artiklis 2, kujutab endast seadusjärgset kohustust määruse nr 45/2001 artikli 5 punkti b tähenduses. Järelikult, kui määrus nr 1049/2001 kohustab andmeid edastama, mis on „töötlemine” määruse nr 45/2001 artikli 2 punkti b tähenduses, siis sama määruse artikkel 5 muudab selle edastamise õiguspäraseks.
(vt punkt 106)
4. Isikuandmeid sisaldavate dokumentidega tutvumist reguleerib määrus nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele. Selle määruse artikli 6 lõike 1 kohaselt ei ole taotleja kohustatud põhjendama oma taotlust ega tõendama oma huvi taotletud dokumentidega tutvumiseks. Seega on siis, kui edastatakse isikuandmeid, et täita määruse nr 1049/2001 artiklit 2, mis näeb ette kõigi liidu kodanike õiguse tutvuda dokumentidega, tegemist selle määruse kohaldamisalasse kuuluva olukorraga ja järelikult ei ole taotleja kohustatud tõendama avalikustamise vajalikkust määruse nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta artikli 8 punkti b tähenduses. Kui nõutaks, et taotleja peab määrusest nr 45/2001 tuleneva lisatingimusena tõendama ka andmete edastamise vajalikkust, siis läheks see vastuollu määruse nr 1049/2001 eesmärgiga tagada võimalikult laiaulatuslik juurdepääs institutsioonide dokumentidele.
(vt punkt 107)
5. Kuna dokumendile juurdepääsu võimaldamisest keeldutakse määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 4 lõike 1 punktist b tulenevalt olukorras, kus selle avalikustamine kahjustaks eraelu puutumatust ja isikupuutumatust, siis ei saa isikuandmete edastamine, mis selle erandi alla ei kuulu, põhimõtteliselt kahjustada andmesubjekti õigustatud huvisid määruse nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta artikli 8 punkti b tähenduses.
(vt punkt 108)
6. Määruse nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta artikkel 18 näeb ette, et andmesubjektil on õigus esitada igal ajal oma konkreetse seisundiga seotud veenvatel ja õigustatud põhjustel vastuväiteid endaga seotud andmete töötlemise kohta, välja arvatud muu hulgas artikli 5 punktis b sätestatud juhul. Arvestades, et määruses nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele sätestatud töötlemine kujutab endast seadusjärgset kohustust määruse nr 45/2001 artikli 5 punkti b tähenduses, siis ei ole andmesubjektil üldjuhul õigust esitada vastuväiteid. Samas arvestades, et määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkt b teeb sellest seadusjärgsest kohustusest erandi, tuleb selle alusel arvesse võtta andmesubjekti puudutavate andmete avalikustamise tagajärgi. Kui nende andmete avalikustamine ei kahjusta kooskõlas määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punktiga b andmesubjekti eraelu puutumatust ja isikupuutumatust, siis ei tohiks tema keeldumine takistada nende edastamist.
(vt punktid 109–110)
7. Kuivõrd määruse nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta sätted reguleerivad isikuandmete töötlemist, mis võib riivata põhivabadusi ja eriti õigust eraelu puutumatusele, tuleb nende tõlgendamisel lähtuda põhiõigustest, mis moodustavad õiguse üldpõhimõtete lahutamatu osa ning mille järgimise tagavad Euroopa Kohus ja Esimese Astme Kohus ning mis on sõnaselgelt sätestatud EL artikli 6 lõikes 2 kui ühenduse õiguse üldpõhimõtted.
(vt punktid 111 ja 112)
8. Kõik määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele alusel tehtud otsused peavad EL artikli 6 lõikest 2 tulenevalt olema kooskõlas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 8. Selle kohta kehtestab nimetatud määrus vastavalt EÜ artikli 255 lõikele 2 üldpõhimõtted ja piirangud, mis reguleerivad avalikest või erahuvidest lähtuvatel põhjustel dokumentidega tutvumise õiguse kasutamist. Selle määruse artikli 4 lõike 1 punkt b sätestab niisiis eraelu puutumatust ja isikupuutumatust käsitleva erandi. Kuna dokumentidele juurdepääsu põhimõttest tehtavaid erandeid tuleb tõlgendada kitsalt, siis puudutab see erand üksnes neid isikuandmeid, mis ka konkreetselt ja tegelikult võivad kahjustada üksikisiku eraelu puutumatust ja isikupuutumatust.
Kuigi „eraelu” mõiste on Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kohaselt lai ja õigus isikuandmete kaitsele on üks aspekt õigusest eraelule, ei tähenda see, et „eraelu” mõiste hõlmab igal juhul kõiki isikuandmeid.
Kõik isikuandmed ei ole oma olemuselt sellised, mis võiksid kahjustada asjaomase isiku eraelu. Näiteks on direktiivi 95/46 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta põhjenduses 33 viidatud andmetele, mis oma olemuse tõttu võivad rikkuda põhivabadusi või eraelu puutumatust ja mida ei tohiks töödelda ilma andmesubjekti sõnaselge loata, mis annab tunnistust tõsiasjast, et kõik andmed ei ole olemuselt ühesugused. Niisuguste tundlike andmete hulka võivad kuuluda andmed, millele viitab määruse nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta artikkel 10 andmete eriliikide töötlemise kohta ehk andmed, mis toovad esile rassilise või etnilise kuuluvuse, usulised või filosoofilised tõekspidamised ja tervise või seksuaaleluga seonduvad andmed.
(vt punktid 116–119)
9. EÜ asutamislepingu artikli 169 (nüüd EÜ artikkel 226) alusel algatatud liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluse raames toimunud koosolekul osalenute nimekiri, mis sisaldub protokollis ja on liigendatud lähtuvalt organisatsioonidest, kelle nimel need isikud sellel koosolekul osalesid, ning milles on ära toodud nende ametinimetus, eesnime esitäht ja perekonnanimi ning vastavalt vajadusele teenistus, organ või ühing, millest nad nendes organisatsioonides sõltuvad, sisaldab isikuandmeid määruse nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta artikli 2 punkti a tähenduses, kuna selle nimekirja põhjal on koosolekul osalenud isikuid võimalik tuvastada. Siiski lihtsalt see, et määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele alusel esitatud juurdepääsutaotluses viidatud dokument sisaldab isikuandmeid, ei tähenda vältimatult, et asjaomaste isikute eraelu puutumatus või isikupuutumatus oleks kahtluse alla seatud, isegi kui kutsealase tegevuse kuulumine „eraelu” mõiste alla Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 8 tähenduses ei ole põhimõtteliselt välistatud.
Esindajate nimede sisaldumine protokollis ei pane ju asjaomaste isikute eraelu kaalule, kuna need isikud osalesid koosolekul oma organisatsioonide esindajatena. Peale selle ei sisalda protokoll nendele isikutele omistatavaid individuaalseid arvamusi, vaid seisukohavõttusid, mis on omistatavad nende isikute esindatavatele organisatsioonidele. Igal juhul ei saa esindajate nimede avalikustamine konkreetselt ja tegelikult kahjustada asjaomaste isikute eraelu puutumatust ja isikupuutumatust. Pelgalt see, et asjaomase isiku nimi esineb mingil koosolekul osalenute nimekirjas seoses tema esindatava organisatsiooniga, ei kujuta endast niisugust kahjustamist ning asjaomase isiku eraelu puutumatus ja isikupuutumatus, mille tagamist nõuab määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 1 punkt b, ei ole ohustatud.
(vt punktid 121–123, 125 ja 126)
10. Määruse nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele artikli 4 lõike 2 kolmas taane, mille eesmärk on kaitsta „kontrollimiste, uurimise või audiitorkontrolli eesmärki”, on kohaldatav vaid siis, kui kõnealuste dokumentide avalikustamine võib kahjustada kontrollimiste, uurimise või audiitorkontrolli lõpuleviimist. Nagu nähtub kõnealuse erandi sõnastusest, ei ole selle eesmärk mitte uurimise kui sellise kaitse, vaid uurimise eesmärgi kaitse, mis liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluse puhul seisneb liikmesriigi mõjutamises ühenduse õiguse täitmisele.
Aga juhul, kui komisjon on liikmesriigi vastu algatatud liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluse lõpetanud juba kuus aastat enne dokumentidele juurdepääsu taotluse esitamist, kuna riik on muutnud vaidlusaluseid õigusakte, on uurimise eesmärk juba saavutatud. Hetkel, mil komisjon võttis vastu otsuse keelata juurdepääs liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluse raames toimunud koosoleku protokollile, ei olnud seega pooleli ühtegi uurimist, mille eesmärki koosolekul osalenud organisatsioonide esindajate nimesid sisaldava protokolli avalikustamine oleks võinud kahjustada, ja järelikult ei ole määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmandas taandes sätestatud erand kohaldatav.
(vt punktid 148 ja 149)
11. Määrusega nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele sätestatud korras esitatud dokumentidele juurdepääsu taotluse menetlemiseks vajalik hindamine peab olema konkreetne. Ühest küljest ei piisa erandi kohaldamise õigustamiseks ainuüksi asjaolust, et dokument puudutab erandiga kaitstud huvi. Teisest küljest peab kaitstud huvi kahjustamise oht olema mõistlikult ettenähtav ja mitte ainult oletuslik. Järelikult tuleb hindamine, mille institutsioon peab erandi kohaldamiseks läbi viima, viia läbi konkreetselt ja see peab nähtuma otsuse põhjendustest.
Kuigi vajadus säilitada nende isikute anonüümsus, kes annavad komisjonile teavet ühenduse õiguse oletatavate rikkumiste kohta, on legitiimne eesmärk, mis võib õigustada seda, et komisjon keeldub teatud dokumentidele osalise või täieliku juurdepääsu võimaldamisest, tegi komisjon käesolevas asjas otsuse kahju kohta, mida asjaomase dokumendi avalikustamine koos nimedega võiks põhjustada tema uurimisele, in abstracto ega tõendanud õiguslikult piisavalt, et selle dokumendi avalikustamine kahjustaks konkreetselt ja tegelikult uurimise eesmärke. Järelikult ei ole käesoleva juhtumi puhul tõendatud, et kuus aastat pärast uurimise lõpetamist taotletud andmete avalikustamine seadis uurimise eesmärgi konkreetselt ja tegelikult ohtu.
(vt punktid 151 ja 152)