ÜLDKOHTU OTSUS (teine koda)
17. aprill 2013(*)
Ühenduse kaubamärk – Ühenduse sõnamärgi CONTINENTAL taotlus – Absoluutne keeldumispõhjus – Kirjeldavus – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt c
Kohtuasjas T‑383/10,
Continental Bulldog Club Deutschland eV, asukoht Berliin (Saksamaa), esindajad: advokaat S. Vollmer, hiljem advokaat U. Rühl,
hageja,
versus
Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused), esindajad: S. Schäffner, hiljem D. Walicka,
kostja,
mille ese on kaebus Siseturu Ühtlustamise Ameti esimese apellatsioonikoja 23. juuni 2010. aasta otsuse (R 300/2010‑1) peale, mis käsitleb sõnalise tähise CONTINENTAL registreerimist ühenduse kaubamärgina,
ÜLDKOHUS (teine koda),
koosseisus: koja esimees N. J. Forwood, kohtunikud F. Dehousse ja J. Schwarcz (ettekandja),
kohtusekretär: E. Coulon,
arvestades 7. septembril 2010 Üldkohtu kantseleisse saabunud hagiavaldust,
arvestades 17. detsembril 2010 Üldkohtu kantseleisse saabunud Siseturu Ühtlustamise Ameti vastust,
arvestades kirja, milles hageja loobub taotlusest kohtuistungi määramiseks, ning otsustades ettekandja-kohtuniku ettekande ja Üldkohtu kodukorra artikli 135a alusel teha otsuse ilma suulise menetluseta,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Hageja Continental Bulldog Club Deutschland eV esitas 7. septembril 2009 Siseturu Ühtlustamise Ametile (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (edaspidi „ühtlustamisamet”) vastavalt nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT L 78, lk 1) ühenduse kaubamärgi registreerimise taotluse.
2 Kaubamärk, mille registreerimist taotleti, on sõnaline tähis CONTINENTAL.
3 Kaubad ja teenused, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassidesse 31 ja 44 ning vastavad neis klassides järgmisele kirjeldusele:
– klass 31: „elusloomad, st koerad”;
– klass 44: „koerte, st kutsikate ja aretusloomade hooldus ja aretamine”.
4 Määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktide b ja c alusel keeldus kontrollija 9. veebruari 2010. aasta otsusega taotletud kaubamärgi registreerimisest kõigi asjaomaste kaupade ja teenuste suhtes.
5 Hageja esitas 1. märtsil 2010 ühtlustamisametile kontrollija otsuse peale kaebuse.
6 Ühtlustamisameti esimene apellatsioonikoda jättis 23. juuni 2010. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus”) kaebuse rahuldamata põhjendusel, et sõnaline tähis CONTINENTAL kirjeldab taotlusega hõlmatud kaupu ja teenuseid määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti c tähenduses, ja kuna sellel puudub eristusvõime viidatud määruse artikli 7 lõike 1 punkti b tähenduses.
Poolte nõuded
7 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus;
– teise võimalusena tühistada vaidlustatud otsus osas, mis käsitleb klassi 44 kuuluvaid „kaupu ja teenuseid”;
– mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.
8 Ühtlustamisamet palub Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
9 Oma hagi toetuseks esitab hageja kaks väidet, millest esimene põhineb määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti c rikkumisel ja teine sama määruse artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumisel.
Esimene väide
10 Hageja on seisukohal, et apellatsioonikoda eksis tuvastades, et sõnaline tähis CONTINENTAL kirjeldab asjaomaseid kaupu ja teenuseid.
11 Ühtlustamisamet ei nõustu hageja argumentidega.
12 Sellega seoses olgu meenutatud, et määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti c kohaselt ei registreerita „kaubamärke, mis koosnevad ainult sellistest märkidest või tähistest, mis tähistavad kaubanduses sorti, kvaliteeti, kvantiteeti, otstarvet, väärtust, geograafilist päritolu või kaupade tootmise või teenuste pakkumise aega või muid kauba või teenuse omadusi”.
13 Väljakujunenud kohtupraktikast tulenevalt täidab määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt c üldise huvi eesmärki, mille kohaselt peavad märgid või tähised, mis tähistavad nende kaupade või teenuste omadusi, mille jaoks registreerimist taotletakse, olema kõikide jaoks vabalt kasutatavad (vt Üldkohtu 12. juuni 2007. aasta otsus kohtuasjas T‑339/05: MacLean-Fogg vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (LOKTHREAD), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 27 ja seal viidatud kohtupraktika).
14 Märke või tähiseid, mis võivad kaubanduses tähistada nende kaupade või teenuste omadusi, mille jaoks kaubamärki soovitakse registreerida, loetakse määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti c tähenduses selliseks, mis ei saa täita kaubamärgi peamist ülesannet – identifitseerida kauba või teenuse päritolu, võimaldamaks seega kaubamärgiga tähistatud kaupa või teenust ostnud tarbijal hilisemate ostude korral teha sama otsus juhul, kui kogemus osutus positiivseks, või teha teistsugune otsus, kui kogemus osutus negatiivseks (vt eespool punktis 13 viidatud kohtuotsus LOKTHREAD, punkt 28 ja seal viidatud kohtupraktika).
15 Sellest tuleneb, et tähise kuulumine nimetatud sättes sisalduva keelu kohaldamisalasse eeldab seda, et tähisel on kõnealuste kaupade või teenustega piisavalt otsene ja konkreetne seos, mis võimaldab asjaomasel avalikkusel kohe ja ilma järele mõtlemata tajuda, et tegemist on kõnealuste kaupade või teenuste või nende mõne omaduse kirjeldusega (vt eespool punktis 13 viidatud kohtuotsus LOKTHREAD, punkt 29 ja seal viidatud kohtupraktika).
16 Samuti tuleb meenutada, et seda, kas tähis on kirjeldav, saab hinnata ainult esiteks seoses sellega, kuidas asjaomane avalikkus tähist tajub, ja teiseks seoses asjaomaste kaupade või teenustega (vt eespool punktis 13 viidatud kohtuotsus LOKTHREAD, punkt 32 ja seal viidatud kohtupraktika).
17 Neist kaalutlustest lähtudes tuleb uurida, kas ühtlustamisamet on järeldusega, et asjaomane avalikkus tajub taotletud kaubamärki kirjeldavana, rikkunud määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti c, nagu väidab hageja.
Asjaomane avalikkus ja selle tähelepanelikkuse tase
18 Sarnaselt apellatsioonikojaga (vaidlustatud otsuse punkt 12) tuleb märkida, et asjaomased teenused on suunatud korraga nii koerte hooldusteenusest huvitatud koeraharrastajast tarbijale üldiselt kui ka eriala asjatundjate ringkonnale, kuhu kuuluvad näiteks koerte aretajad ja zookauplusepidajad. Asjaomase avalikkuse tähelepanelikkuse taseme puhul tuleb arvestada määratlusega, mille apellatsioonikoda esitas vaidlustatud otsuse punktis 14 ja mille kohaselt on tähelepanelikkuse tase „kõrgem”, kuna see avalikkus pöörab erilist tähelepanu koera sugupuule, aretusmeetodile ja koerte omadustele, ning kuna lisaks on tegemist „kaubaga”, mida ei osteta iga päev, ja teenustega, mida iga päev ei kasutata. Kuigi hageja mainib oma hagis vaid „keskmist tarbijat, kes on piisavalt informeeritud, tähelepanelik ja arukas”, tuleb tõdeda, et ta ei esita asjaomase avalikkuse selliseks piiritlemiseks ühtki põhjendust, mistõttu tuleb see põhjendamatuse tõttu tähelepanuta jätta.
19 Lisaks leiab Üldkohus, et kuivõrd ühenduse kaubamärgi taotlus tuleb vähemalt ühes liidu osas keeldumispõhjuse esinemise korral määruse nr 207/2009 artikli 7 lõigete 1 ja 2 alusel tagasi lükata, siis hinnates seda, kas apellatsioonikoda on põhjendatult tuvastanud taotletava kaubamärgi kirjeldavuse, tuleb arvestada asjaomase avalikkusega kogu liidus. Seega on kontrollija põhjendatult asunud seisukohale, et lähtuda tuleb liigu kõigist asjaomastest tarbijatest ja apellatsioonikoda on selle hinnanguga nõustunud vaidlustatud otsuse punktis 3.
Sõna continental kirjeldavus
20 Tuleb kontrollida, kas apellatsioonikoda otsustas põhjendatult, et nõnda määratletud avalikkuse jaoks on sõnalise tähise CONTINENTAL ja kaubamärgitaotlusega hõlmatud kaupade ja teenuste vahel otsene ja konkreetne seos.
21 Selles osas tuleb kõigepealt nentida, et hageja ei ole vaidlustanud apellatsioonikoja hinnangut, mis on esitatud vaidlustatud otsuse punktis 16 ja mille kohaselt viitab sõna continental „sellistele omadussõnadele nagu Euroopa-, kontinentaal-, maismaa-”.
22 Järgmiseks selgub vaidlustatud otsusest ning eelkõige selle otsuse punktist 17 ja järgnevatest punktidest, et apellatsioonikoda pidas kaubamärgitaotluses nimetatud sõna kirjeldavuse tuvastamisel otsustavaks seda, et seda peetakse üht buldogitõugu tähistavaks. Selles osas tugines apellatsioonikoda eelkõige mitmele veebisaidile, nende hulgas hageja omadele. Sisuliselt leidis apellatsioonikoda, et neist selgub õiguslikult piisavalt asjaolu, et väljend „continental bulldog” (kõnealustel veebisaitidel ingliskeelsena) viitab koeratõule, mida on Šveitsis tunnustanud Schweizerische Kynologische Gesellschaft (SKG) ja mille loomine ja aretus on hageja ühingu eesmärk. Samuti tugines apellatsioonikoda hageja veebisaitidele, kinnitamaks, et esiteks on eelmainitud väljend on valitud uue koeratõu jaoks, et seda selgelt eristada tõust „English bulldog”, ning et teiseks nähtub neist veebisaitidest, et hageja kavatseb niipea, kui Fédération cynologique internationale’i (FCI) seatud eri tingimused on täidetud, esitada sellele organisatsioonile uue tõu tunnustamise taotluse.
23 Selle põhjal tegi apellatsioonikoda järelduse, et sõna continental viitab koerte aretusnimele või isegi buldogitõule. Apellatsioonikoja sõnul on nii, et kui uue tõu aretaja määratleb tõu nimetuse, saab sellest asjaomase koeratüübi nimetus. Apellatsioonikoja leidis, et selline olukord on mõnes mõttes sarnane taimesortide nimetamise valdkonnaga. Apellatsioonikoda kinnitas lisaks, et hageja kavatsus tegeleda nn suletud tõuraamatuga aretusega ei oma tähtsust, kuna apellatsioonikoja sõnul võivad bioloogilisest aspektist võttes ka muud kui vahetult selle aretusliini koerad olla seda „tõugu” või „liiki”. Samal põhjusel oli apellatsioonikoda seisukohal, et tähtsust ei oma asjaolu, et teatavate koeratõu „continental bulldog” aretajate veebisaitidel viidatakse hagejale (vaidlustatud otsuse punktid 24–27).
24 Lõpuks otsustas apellatsioonikoda, et taotletava kaubamärgi registreerimisest tuleb keelduda ka koerte, st kutsikate ja aretusloomade hooldus- ja aretusteenuste osas, kuna tegemist on spetsiaalsete teenustega, mis on täpsemalt määratletud koerte aretusnimega (vaidlustatud otsuse punkt 28).
25 Hageja vaidleb apellatsioonikoja hinnangule vastu. Esiteks leiab ta sisuliselt, et apellatsioonikoda eksis, samastades taotletava kaubamärgi väljendiga „continental bulldog”. Teiseks on seadusandja hageja sõnul soovinud võimaldada kaubamärgiomanikel nende märkide registreerimise teel kaitsta päritolutähiseid, ja isegi selgesõnaliselt sätestada, et kaubamärgi õiguskaitse laieneb „elusloomadele”. Pealegi on apellatsioonikoda varem juba ühenduse kaubamärgina registreerinud koeratõu nimega „elo”. Kolmandaks on apellatsioonikoda arvestanud sellise absoluutse registreerimisest keeldumise põhjusega, mida ühenduse kaubamärgiõigus ette ei näe, nimelt taotletud tähise kasutamine enne registreerimist, keeldumaks registreerimisest selle tõttu, et tulevikus võib sellega põhjendada asjaomase tähise kirjeldavust. Neljandaks leiab hageja, et analoogia alusel ei saa lähtuda taimesortide nimetuste valdkonnas sätestatust, sest nende kaitse põhineb erinormidel (lex specialis). Hageja vältel on apellatsioonikoda selles kontekstis eksinud mõistete hierarhia osas. Lõpuks väidab hageja, et tema registreerimistaotlus ei kujuta endast katset registreerida olemasoleva tõu kohta käivat kaubamärki.
26 Kõigepealt märgib Üldkohus, et nagu hagiavaldusest nähtub, ei vaidle hageja vastu sellele, et väljendi „continental bulldog” ja niinimetatud tulevase, see tähendab alles tunnustamisprotsessi faasis oleva koeratõu vahel on teatav seos. Sellega seoses tuleb eelkõige tähelepanu juhtida hagiavalduse sellele lõigule, milles hageja väidab, et kui asjaomane avalikkus soovib koeratõule viidata, siis ei kasuta ta selleks mitte sõna continental, vaid väljendit „continental bulldog”, millest hageja sõnul annavad tunnistust ühtlustamisameti menetluses esitatud veebisaitide väljavõtted. Samas küsimuses rõhutab hageja oma hagiavalduses, et kõnealune avalikkus mõtleb „klubi „Continental Bulldog” pakutavast hooldusest ja aretusest” rääkides taotluses hõlmatud teenuseid. Neid kinnitusi toetab ka hageja poolt oma hagiavalduse teise väite raames esitatud seisukohavõtt, et asjaomase kaubamärgi registreerimist taotledes oli tema eesmärk „eristuda teistest buldogite aretajate ühingutest, kelle eesmärk pikas perspektiivis on tõu loomine” ja milleks on eelkõige Allgemeiner Club für Englische Bulldogs eV, Bulldog Club für American Bulldogs või Internationaler Klub für Französische Bulldoggen eV (IFKB).
27 Peale selle on hageja oma hagiavalduses asjaomase koera sugupuule viidates kasutanud väljendit „continental bulldog”, mis osutab pärinemisele nn suletud tõuraamatuga aretusest. Hageja sõnul võimaldab see väljend seega osutada selle koera päritolule ja põlvnemisele.
28 Siiski märgib hageja sisuliselt, et koeratõu tunnustamise protsess organisatsioonides nagu FCI võib kesta kümneid aastaid, ilma et sellel tingimata mingit lõpptulemust oleks, ja et igal juhul on esitatud taotlus sõna continental ja mitte eespool mainitud väljendi ühenduse kaubamärgina registreerimiseks.
29 Selle kohta tuleb esiteks märkida, et tegelikult selgub mitmetest veebilehtede väljavõtetest, millele apellatsioonikoda on viidanud vaidlustatud otsuses, nimelt punktis 3 ja punktides 19–22, et väljend „continental bulldog” võib tähistada koeratõugu, mis on tunnustatud vähemalt Šveitsis ja seda ühingu SKG poolt. Lisaks on see juba 2004. aastal toimunud tunnustamine Šveitsis määratletud „ametlikuna”.
30 Teiseks nähtub nimetatud veebilehtede väljavõtetest ka, et „continental bulldog”-nimeliste koerte aretajad peavad neid „täiesti eraldiseisva” tõu esindajateks, kusjuures see tõug areneb pidevalt või vähemalt püütakse seda arendada. Neis väljavõtetes on esile on toodud uue koeratõu tunnused ja võrdlus tõuga, mida tuntakse nimetuse „English bulldog” all, kusjuures uus tõug kujutab nende veebilehtede andmetel endast „tervise ja vastupidavuse seisukohast” tuntavat edasiminekut. Lisaks kasutatakse eelnimetatud väljendit neis väljavõtetes ka koerte „aretamise” teenuste tähistamiseks.
31 Kolmandaks tuleb tõdeda, et veebisaidid märgivad nimetatud aretajate eesmärkide osas „[tõu] tunnustamist F.C.I. poolt” (vaidlustatud otsuse punkt 3, viimasena nimetatud veebisaidi lõpuosa).
32 Järgmiseks olgu meenutatud, et esiteks ei tohi kohtupraktika kohaselt registreerimistaotluste kontroll olla pinnapealne, vaid see peab olema range ja täielik, et vältida kaubamärkide alusetut registreerimist, ning peab õiguskindluse ja hea halduse kaalutlustel tagama, et ei registreeritaks kaubamärke, mille kasutamise saaks kohtus edukalt vaidlustada (vt analoogia alusel Euroopa Kohtu 6. mai 2003. aasta otsus kohtuasjas C‑104/01: Libertel, EKL 2003, lk I‑3793, punktid 58 ja 59).
33 Teiseks ei ole ühtlustamisametil määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti c alusel registreerimisest keeldumiseks vaja, et kaubamärgi moodustavaid märke ja tähiseid kasutatakse registreerimistaotluse esitamise ajal tegelikult taotlusega hõlmatud kaupade ja teenuste või nende kaupade või teenuste omaduste kirjeldamiseks. Nimetatud sätte sõnastusest tulenevalt piisab sellest, kui asjaomaseid märke ja tähiseid saab kõnealusel eesmärgil kasutada. Sõnalise tähise registreerimisest tuleb seega keelduda, kui vähemalt üks võimalik tähendus tähistab asjaomaste kaupade või teenuste omadust (vt selle kohta Euroopa Kohtu 23. oktoobri 2003. aasta otsus kohtuasjas C‑191/01 P: Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Wrigley, EKL 2003, lk I‑12447, punkt 32).
34 Käesolevas asjas eelmainitud kohtupraktika kohaldamiseks tuleb märkida, et kontrollija poolt arvesse võetud viiest veebilehe väljavõttest, millele on viidanud ka apellatsioonikoda asjaomase avalikkuse poolt sõna continental tajumise kontekstis, kahe puhul on veebilehe domeeninime sufiks „.ch”, mis viitab eelkõige Šveitsi avalikkusele. Kuna Šveitsi Konföderatsioon ei ole ei liidu ega ka Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) liige, siis tuleb anda hinnang sellele, kas need tõendid on asjakohased taotletud kaubamärgi määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti c tähenduses kirjeldavuse hindamisel.
35 Sellega seoses tuleb ühelt poolt rõhutada, et kuigi määrus nr 207/2009 on „EMP‑s kohaldatav tekst”, on vastavalt määruse põhjendusele 2 selle eesmärk edendada majandustegevuse harmoonilist arengut „kogu ühenduses” eelkõige kaubamärkide abil, mis võimaldavad ettevõtjatel eristada oma tooteid ja teenuseid riigipiiridest olenemata. Määrus näeb ette ühenduse kaubamärgikorra, mille kohaselt kaubamärkidele „antakse ühtne kaitse ja mis kehtib kogu ühenduse territooriumil”.
36 Teiselt poolt näeb määruse nr 207/2009 artikli 7 lõige 2 ette, et „lõiget 1 kohaldatakse olenemata sellest, et registreerimata jätmise põhjused on ainult teatavas ühenduse osas”.
37 Seega tuleb taotletud kaubamärgi võimalikku kirjeldavust hinnata liidu asjaomase avalikkuse seisukohalt ja kaalutlused seoses tõenditega, mis pärinevad muust riigist kui mõni liikmesriik, omavad tähtsust vaid niivõrd, kui neil on otsene mõju selle asjaomase avalikkuse taju seisukohalt.
38 Neil asjaoludel märgib Üldkohus kõigepealt, et ka liidu tarbijatel on võimalik pääseda veebisaitidele, mille domeeninime sufiks on „.ch” ja mida on mainitud eespool punktis 34, ning seda eelkõige otsingumootorite kaudu koeratõugude ja täpsemalt buldogi kohta tehtud otsingute tulemusel. Seega ei saa, hinnates seda, kuidas asjaomase avalikkus mõistab taotletud kaubamärgi moodustava sõna tähendust, neid saite tähtsusetuks pidada.
39 Järgmiseks tuleb tõdeda, et kontrollija ning hiljem apellatsioonikoja poolt arvesse võetud veebisaitide hulgast kolme domeeninime sufiks on „.de” ja need on seega suunatud Saksa avalikkusele. Nende kolme saidi analüüs võimaldab teha järelduse, et need sisaldavad sisuliselt kõiki eespool punktides 29−31 mainitud asjakohaseid viiteid ja osutavad nimelt sellele, et Šveitsis oli SKG, mille kohta on samuti täpsustatud, et tegemist on FCI liikmega, juba tõugu „continental bulldog” tunnustanud. Lisaks sellele on apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 20 samuti viidanud väljavõttele veebilehest, mille domeeninime sufiks on „.eu” ja mis on seega suunatud just nimelt liidu asjaomasele avalikkusele. See veebileht sisaldab sisuliselt üksikasjalikke andmeid nende koerte spetsiifiliste omaduste kohta, keda nimetatakse „continental bulldog”.
40 Seega on apellatsioonikoda eespool punktis 32 viidatud kohtuotsuse Libertel kohase registreerimistaotluse range ja täieliku kontrolli tulemusel asunud põhjendatult seisukohale, et juba registreerimistaotluse esitamise ajal võis nii Saksamaal kui ka mujal liidus vähemalt osa eriala asjatundjatest koosnevast asjaomasest avalikkusest – nagu koerte aretajad ja zookauplusepidajad – kasutada väljendit „continental bulldog” Šveitsis tunnustatud koeratõu tähistamiseks.
41 Tegelikult tuleb seoses sellega arvesse võtta asjaolu, et selle avalikkuse tähelepanelikkus on keskmisest suurem ning selle teadus- ja keelealased teadmised keskmisest suuremad. Seda avalikkust tuleb pidada teadlikuks uute koeratõugude tunnustamise valdkonnas toimuvast arengust ja pädevates organisatsioonides käimasolevatest menetlustest. Samuti tuleb rõhutada, et selle koeratõu „ametlik” tunnustamine Šveitsis, millele viitavad ka asjaomased Saksa ja Euroopa veebisaidid, leidis aset juba 2004. aastal, see tähendab viis aastat enne ühenduse kaubamärgi registreerimistaotluse esitamist. Lisaks tuleb märkida, et saksakeelsed ja mõnel juhul ka ingliskeelsed veebisaidid, millele on tuginenud apellatsioonikoda, sisaldavad alati selle uue koeratõu fotosid, mis on esitatud tõu nimetusega seostatuna, mis hõlbustab nende koerte ja väljendi „continental bulldog” omavahelise seose tajumist. Seega on mõistlik eeldada, et info nii tõu „continental bulldog” olemasolu kui ka aretajate tegevuse kohta, kelle eesmärk on oma seda tõugu koerte aretusliini pidev arendamine, võis olla asjaomastes erialaringkondades laialt teada.
42 Järgmiseks leiab Üldkohus, et tulemuslikud ei ole hageja väited, nagu ei olnuks uue tõu tunnustamine FCI poolt „asetleidnud fakt” ühenduse kaubamärgi registreerimistaotluse esitamise kuupäeva seisuga; nagu ei olnuks pealegi tõendatud, et tunnustuse saamiseks sellele ühingule esitatud taotluse tulemuseks on igal juhul tunnustuse saamine; ja lõpuks, et igal juhul võib tõu lõpliku tunnustamise protsess võtta mitu aastat. Sõltumata sellest, kas FCI on tõugu tunnustatud või mitte, kujutavad endast käesoleval juhul muud faktilised asjaolud, millele on tuginenud apellatsioonikoda ja milleks on eelkõige tunnustamine SKG poolt ja viidatud veebisaitidel olev teave koeratõu „continental bulldog” tunnuste kirjelduse kohta, endast piisavaid tõendeid, toetamaks järeldust, et vähemalt osa asjaomasest avalikkusest tajub väljendit „continental bulldog” koeratõule viitavana (vt eespool punkt 40).
43 Mis seejärel puutub hageja väitesse, et koeratõugu tähistab igal juhul eelmainitud väljend tervikuna ja mitte selle esimene sõna, siis tuleb selle väite asjakohasust uurida, lähtudes väljakujunenud kohtupraktikast, mille kohaselt seda, kas tähis on kirjeldav, saab hinnata ainult esiteks seoses sellega, kuidas asjaomane avalikkus tähist tajub, ja teiseks seoses asjaomaste kaupade või teenustega (vt eespool punkt 16).
44 Seoses sellega tuleb tõdeda, et kui käesoleval juhul taotletud kaubamärk registreeritaks, tajuks asjaomane avalikkus seda peamiselt kontekstis, kus see tähistab kas kaupu „elusloomad, st koerad” või teenuseid „koerte, st kutsikate ja aretusloomade hooldus ja aretamine”. Selles kontekstis tajub informeeritud, eriala asjatundjatest koosnev kutseline avalikkus, kellele on tuttav tunnustamise protsess, sõna continental vahetult, ilma pikemalt mõtlemata viitena tõule „continental bulldog”, see tähendab asjaomaste kaupade ja teenuste või nende omaduste kirjeldusena. Samuti tuleb teha järeldus, et ka teatud koeraharrastajad mõistavad sõna continental sama moodi ja eelkõige siis, kui nad otsivad oma seda tõugu koerale hooldusteenust või kui neil on kavatsus osta buldog. Nagu on sedastanud apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 35, on mõistlik eeldada, et koeraharrastajad või potentsiaalsed koeraostjad tunnevad üldiselt koeri, keda nad soovivad omandada.
45 Samuti ei saa vastupidi hageja väitele lugeda tõendatuks, et asjaomane avalikkus ei mõistaks ilma tüübi märkimiseta, mis koeratõuga on tegemist, kui kasutatakse selliseid väljendeid nagu „jack russel terrier”, „airedale terrier”, „cocker spaniel” või käesoleval juhul „continental bulldog”. Tegelikult võimaldavad eelkirjeldatud asjaolud, mille raames sellist väljendit nagu „jack russel” ja sõnu nagu airedale, cocker või continental tajutakse, ilmselgelt sellel avalikkusel tuvastada piisavalt selge seose nende sõnade ja asjaomaste koeratõugude vahel.
46 Tuleb veel lisada, et kuigi sõnal continental on mitu tähendust, nagu on mainitud eespool punktis 21, ei saa seda asjaolu pidada selliseks, mis muudab asjaomase avalikkuse jaoks võimatuks või raskemaks seose tuvastamise selle sõna ühe potentsiaalse tähenduse ja kõne all oleva koeratõu „continental bulldog” nimetuse vahel. Kuivõrd vaidlustatud otsuses viidatud veebilehtede väljavõtetest nähtub, et uus tõug nimetati nii just nimelt selle eristamiseks hästi tuntud tõust „English bulldog”, siis võib vähemalt osa eriala asjatundjatest koosnevast asjaomasest avalikkusest, kelle laialdaste asjaomase valdkonna ning keelealaste teadmistega tuleb arvestada, tajuda seda sõnade continental ja English (inglise) terminoloogilist vastandumist ja sama hõlpsasti eristada viite uuele koeratõule sõnas, mis kuulub taotletud kaubamärki, millega soovitakse tähistada koeri ja nende hooldus- ja aretamisteenuseid. Neil asjaoludel tuleb asjassepuutumatuse tõttu samuti tagasi lükata hageja argument, et apellatsioonikoda ei ole kohaldanud õigesti loomi, nende liike, tüüpe ja tõuge tähistavate mõistete hierarhiat või on neid mõisteid samastanud.
47 Veel enam ei saa lugeda põhjendatuks hageja väidet, et apellatsioonikoda kohaldas õigust valesti, samastades ühelt poolt koeratõu uue nimetuse määratlemise ja teiselt poolt taimeliigi nimetamise asjaolud, sest hageja väidab just nimelt seda, et koeratõugude tunnustamise süsteem, mille raames tegutsevad või kavatsevad tegutseda „continental bulldog’ide” aretusest pärinevate koerte aretajad, toimib eraõiguslike ühingute toimingute kaudu, millel puudub igasugune siduv õiguslik mõju, kuna siseriiklik või Euroopa seadusandja ei ole ette näinud mingit kaitse- või tunnustamissüsteemi.
48 Ilma et oleks vaja võtta seisukohta võimaliku analoogia osas taimeliikide kaitse ja käesoleva juhtumi vahel, piisab tegelikult tuvastusest, et hageja väidetest ja apellatsioonikoja vaidlustatud otsuse aluseks olevatest tõenditest nähtub, et paljud kutselised ja harrastuskoerakasvatajad väärtustavad nii teatavaid siseriiklikke ja rahvusvahelisi kennelliite nagu SKG või FCI kui ka nende ühingute poolt koeratõugude tunnustamist.
49 Sellega seoses on esiteks hageja ise oma hagiavalduses viidanud mitmele nende ühingute tunnustatud koeratõule. Teiseks võimaldavad apellatsioonikoja vaidlustatud otsuse aluseks olevad veebilehed õiguslikult piisavalt tuvastada, et koerte „continental bulldog” aretajad omistavad teatava tähtsuse selle tõu tunnustamisele viidatud ühingute poolt, kuna esiteks nimetatakse neil veebilehtedel SKG poolt tunnustamist „ametlikuks”, teiseks rõhutatakse asjaolu, et see ühing on FCI liige, kolmandaks viidatakse „F.C.I. kohtunik” N juures läbitud paljunemisvõimekuse testidele, mis on mõeldud kontrollimaks, kas koera saab lugeda asjaomasesse tõugu kuuluvaks, ja lõpuks juhitakse tähelepanu koeratõu FCI poolt tunnustamise „mitte vähesele” tähendusele.
50 Samas küsimuses tuleb veel tähelepanu juhtida täiendavatele asjaoludele, mis osutavad sellele, et kennelliitude poolt koeratõu tunnustamise protsessi peab asjaomane avalikkus kas ametlikuks või piisavalt ametlikuks, et see omaks tegelikku väärtust, mida Üldkohus ei tohi taotletava kaubamärgi kirjeldavuse hindamisel tähelepanuta jätta, ja milleks on hageja erinevad viited piisavalt stabiilse taksoniga tõu FCI poolt tunnustamise protsessiga seotud „raskustele” ja ajale, mis võib mööduda, enne kui sellekohane taotlus lahendatakse. Tegelikult toovad need hageja viited ilmsiks sellisele protsessile omistatud tähtsuse.
51 Sellistel asjaoludel on täiesti kunstlik hinnata ühingute nagu SKG või FCI poolt koeratõu tunnustamise mõju üksnes seoses võimaliku „siduva” õigusliku jõuga, mis sellele võib olla omistatud mõnes siseriiklikus õigussüsteemis või Euroopa õiguses, millisele lahendusele näib viitavat hageja, käesolevas asjas sellise õigusliku mõju puudumist siiski tõendamata. Vastupidi, apellatsioonikoda ja tema otsuse peale esitatud hagi puhul Üldkohus peavad eespool punktis 16 viidatud kohtupraktikast lähtudes hindama seda, kuidas asjaomane avalikkus tegelikult tajub sõna continental, mille kaubamärgina registreerimist on taotletud, ja see analüüs eeldab kõigi asjas tähtsust omavate asjaolude hindamist, mis võib tähendada arvestamist olukorraga, kus tajumist mõjutab asjaolu, et see avalikkus arvestab ka mitteametlike asjaolude või teabega, nende õigusliku mõju pärast muret tundmata. Seoses sellega tuleb veel rõhutada, et vabakondade või hobitegevuse ja spordiga seotud valdkonnas ei ole tavatu see, et mitteriiklike ühingute toiminguid teataval määral tunnustatakse. Käesoleval juhul on kahes eelmises punktis ja eespool punktis 26 meenutatud asjaolud piisavad selleks, et tõendada, et asjaomaste kennelliitude eri toimingutel, nagu näiteks koeratõugude tunnustamisega seotud toimingud, võib olla tegelik mõju sellele, kuidas asjaomane avalikkus seda valdkonda tajub.
52 Seega tuleb möönda, et kui ühes või mitmes eelmainitud kennelliidus on koeratõu tunnustamise protsess juba lõppenud, siis tähistab selle koeratõu nimi geneerilise nimetusena sellesse tõugu kuuluvaid koeri vähemalt osa asjaomase avalikkuse jaoks.
53 Eeltoodu põhjal ning arvestades eespool punktis 33 viidatud kohtuotsust Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Wrigley, mille kohaselt piisab määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti c alusel registreerimisest keeldumiseks sellest, et sõnalise tähise vähemalt üks võimalik tähendus tähistab asjaomaste kaupade või teenuste omadust, ning tuleb asuda seisukohale, et apellatsioonikoda ei eksinud, leides, et sõnast continental koosnevat taotletud kaubamärki mõistab asjaomane avalikkus vahetult buldogitõu kirjeldusena või, hõlmatud teenuste osas, täpsustusena, et teenuseid osutatakse seoses seda tõugu koertega.
54 Seda järeldust ei kummuta hageja muud argumendid.
55 Käesoleva juhtumi asjaolusid arvestades tuleb asjakohasuse puudumise tõttu esiteks tagasi lükata need hageja argumendid, mille kohaselt seadusandja kavatses just nimelt võimaldada registreeritud kaubamärkide omanikel kaitsta oma huvides päritolutähiseid, teiseks argumendid, et seadusandja on otsesõnu ette näinud, et kaubamärgist tulenev kaitse võib laieneda „elusloomadele”, ja kolmandaks argumendid, mille kohaselt looma hõlmavat registreeritud kaubamärki saab õiguspäraselt kasutada vaid nende loomade tähistamiseks, mille sugupuule selline kaitse laieneb, ja et hageja ise kavatseb hoida oma koerte aretuse tõuraamatu „suletuna”.
56 Esiteks tuleb märkida, et määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt c koostoimes selle määruse põhjendusega 7 kujutab endast just nimelt seadusandja poolt ette nähtud erandit selle määruse eesmärgi saavutamiseks, milleks eelkõige määruse põhjendusi 2, 3 ja 8 arvestades on võimaldada teistel ettevõtjatel ja kaubamärgiomanikel ühenduse kaubamärgi abil identifitseerida oma kaupu ja teenuseid ning tagada nõnda eelkõige nende päritolu.
57 Teiseks, kuigi ei saa üldiselt välistada, et elusloomadele võib teatud tingimustel laieneda ühenduse kaubamärgist tulenev kaitse, millist asjaolu muuseas ühtlustamisamet ei ole kahtluse alla seadnud, on käesolevas asjas siiski tegemist vaid küsimusega, kas apellatsioonikoda on põhjendatult keeldunud registreerimast sõna, mis tähistab olemasoleva koertõu üht omadust. Siiski ei ole eespool punktides 20–53 antud hinnangut arvestades käesoleva juhtumi asjaoludel, milleks on tõigad, et asjaomane koeratõug on Šveitsis tunnustatud alates 2004. aastast ja et vaidlustatud otsuses viidatud erinevatel veebisaitidel on „continental bulldog”-tõugu koeri esitatud asjaomasele avalikkusele täiesti eraldiseisva tõuna, apellatsioonikoda teinud viga, otsustades, et sõna continental on asjaomaseid kaupu ja teenuseid kirjeldav.
58 Mis kolmandaks puutub hageja argumenti, et tema aretustegevus jääb toimuma „suletud” tõuraamatuga, mille tulemusel vaid need koeri, kelle sugupuu tõendab sellest samast aretusliinist pärinemist, tohib tähistada ühenduse kaubamärgiga pärast selle registreerimist, siis selles osas tuleb tõdeda, et see ei saa kummutada tagajärgi, mis apellatsioonikoja tuvastuse kohaselt on tõigal, et asjaomane koeratõug on saanud SKG tunnustuse, ja sellel, et mitu veebisaiti viitavad koertele nimetusega „continental bulldog” kui uuele koeratõule. Need asjaolud võimaldavad õiguslikult piisavalt järeldada, et vähemalt osa asjaomasest avalikkusest tajub otsest seost eelmainitud väljendi ja asjaomase koeratõu vahel, sõltumata sellest, kas hageja tegeleb „suletud” tõuraamatuga aretusega või mitte.
59 Lisaks, kuna otsus tegeleda „suletud” tõuraamatuga aretustega või hoopis tõuraamat avada on kasvataja isiklik otsus, siis on tegemist samasuguse olukorraga kui see, kus on tegemist konkreetsete turustamistingimustega, mida vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale ei saa lugeda kaubamärgiõiguse seisukohalt asjakohasteks, kuna need võivad aja jooksul ja nende kaubamärkide omanike tahtest sõltuvalt muutuda (vt analoogia alusel Üldkohtu 23. septembri 2009. aasta otsus kohtuasjas T‑99/06: Phildar vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Commercial Jacinto Parera (FILDOR), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 68 ja seal viidatud kohtupraktika).
60 Kuigi selle kohtupraktika allikaks on suhteliste keeldumispõhjustega seotud menetluse kontekst, on see analoogia alusel kohaldatav seoses absoluutsete keeldumispõhjustega. Selle kohta tuleb märkida, et eelmainitud kohtupraktika on välja kujundatud põhimõtte alusel, et segiajamise tõenäosuse hindamine, mille ühtlustamisameti üksused peavad määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b alusel läbi viima, on eelnev hindamine, mis teenib üldist huvi – s.o huvi vältida, et asjaomast avalikkust ei juhitaks eksiarvamusele kõnealuste kaupade kaubandusliku päritolu osas. Seega ei tohi selline hindamine sõltuda kaubamärgiomanike kaubanduslikest kavatsustest, mis – olgu need siis ellu viidud või mitte – on juba iseenesest subjektiivsed (vt selle kohta Üldkohtu 12. jaanuari 2006. aasta otsus kohtuasjas T‑147/03: Devinlec vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – TIME ART (QUANTUM), EKL 2006, lk II‑11, punkt 104).
61 Siiski eeldab üldine huvi, mida teenib määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt c, mille kohaselt peavad märgid või tähised, mis tähistavad nende kaupade või teenuste omadusi, mille jaoks registreerimist taotletakse, olema kõikide jaoks vabalt kasutatavad (vt eespool punkt 13), samuti eelnevat hinnangut sellele, kas kaubamärgina registreerida soovitavad märgid või tähised on kirjeldavad või mitte, nagu nähtub eespool punktis 33 viidatud kohtuotsusest Siseturu Ühtlustamise Amet vs. Wrigley. Seega tuleb tõdeda, et selline hindamine ei saa samuti sõltuda kaubamärgi taotleja subjektiivsetest kaubanduslikest kavatsustest, nagu hageja kavatsus hoida oma aretustegevus „suletuna”.
62 Samadel asjaoludel tuleb põhjendamatuse tõttu tagasi lükata hageja argument, mille kohaselt – isegi kui mõiste continental peaks tingimata jääma vabalt kasutatavaks – on igaühel võimalus kasutada seda sõna koera continental bulldog’iks nimetamiseks, kui see koer tegelikult seda tõugu on, see tähendab, kui tegemist on koeraga, kelle sugupuu tõendab kõnealusest „suletud” tõuraamatuga aretusest pärinemist. Tuleb nimelt nentida, taotletud kaubamärgi registreerimine annab hagejale isegi siis, kui kõnealust koeratõugu tunnustaks üks või mitu pädevat ühendust määrusest nr 207/2009 ja eelkõige selle artiklist 9 ning sellele järgnevatest artiklitest tuleneva ainuõiguse, millele ta saab tugineda kolmandate isikute vastu, kes kavatsevad seda kaubamärki tema nõusolekuta kaubanduses kasutada.
63 Mis teiseks puutub hageja väitesse, et kaubamärgina registreerida soovitava tähise igasugune kasutamine enne registreerimist ei saa registreerimist välistada ega olla tulevikus aluseks selle kaubamärgi kirjeldavusele, siis ka see väide tuleb tagasi lükata. Nimelt sõltub hinnang sellele, kuidas kaubamärgitaotlusele eelnevad asjaolud – olgu need varasemad siseriiklikud registreeringud või muud asjaolud – mõjutavad seda, kas kaubamärki saab registreerida määruses nr 207/2009 artiklis 7 sätestatud põhjustel, juhtumi konkreetsetest asjaoludest (vt analoogia alusel Üldkohtu 23. oktoobri 2008. aasta otsus kohtuasjas T‑158/06: Adobe vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (FLEX), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 52 ja seal viidatud kohtupraktika). Vastupidi hageja väitele ei ole käesoleval juhul tegemist apellatsioonikoja poolt uue, ühenduse kaubamärgiõiguses sätestamata keeldumispõhjuse kohaldamisega, vaid üksnes registreerimistaotluse kuupäeva seisuga asjaomase avalikkuse poolt asjaomase tähise tajumise hindamisega kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid arvestades.
64 Mis kolmandaks puutub hageja argumenti, et ta ei soovinud registreerida kaubamärki olemasoleva tõu jaoks, siis piisab, kui viidata eespool punktidele 40 ja 41, kus on tuvastatud, et juba registreerimistaotluse esitamise päeva seisuga tajusid teatud asjaomased tarbijad väljendit „continental bulldog” ja järelikult sõna continental asjaomaste kaupade ja teenuste kontekstis kasutatuna viitena uuele koeratõule.
65 Neljandaks tuleb seoses hageja argumendiga, et ühtlustamisametil oli varem teistsugune registreerimispraktika, ja nimelt, et registreeriti ühenduse kaubamärk koeratõu „elo” jaoks, märkida, et tõepoolest on ühtlustamisamet kohustatud teostama oma pädevust kooskõlas liidu õiguse üldiste põhimõtetega nagu võrdse kohtlemise ja hea halduse põhimõtted. Kaht viimati nimetatud põhimõtet arvestades peab ühtlustamisamet ühenduse kaubamärgi registreerimistaotluse läbivaatamisel võtma arvesse sarnaste taotluste kohta tehtud otsuseid ning uurima eriti tähelepanelikult, kas tuleb teha samaväärne otsus või mitte (Euroopa Kohtu 10. märtsi 2011. aasta otsus kohtuasjas C‑51/10 P: Agencja Wydawnicza Technopol vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL I‑1541, punktid 73 ja 74).
66 Kuigi see on nii, peab võrdse kohtlemise ja hea halduse põhimõtete järgimisel arvestama ikkagi seaduslikkuse põhimõttega. Selle tõttu peab õiguskindluse ja hea halduse põhimõtte kohaselt iga registreerimistaotluse kontroll olema range ja täielik, vältimaks kaubamärkide alusetut registreerimist. See kontroll tuleb läbi viia igal konkreetsel juhul. Tähise registreerimine kaubamärgina sõltub nimelt konkreetsetest kriteeriumidest, mis on kohaldatavad asjaomastele faktilistele asjaoludele ning mis on mõeldud selle kontrollimiseks, kas asjaomane tähis ei kuulu mõne keeldumispõhjuse kohaldamisalasse (vt eespool punktis 65 viidatud kohtuotsus Agencja Wydawnicza Technopol vs. Siseturu ühtlustamise Amet, punktid 75 ja 77 ning seal viidatud kohtupraktika).
67 Vastupidi käesolevale juhtumile, ei ole hageja viidatud kohtuasjas tõendatud, et koeratõug „elo” oleks olnud tunnustatud SKG või mõne teise võrreldava kennelliidu poolt või et asjaomaste tarbijateni oleks jõudnud teave selle tõu kui täiesti uue koeratõu kohta. Neil asjaoludel ei saa hageja vaidlustatud otsuse õigusvastasuse tõendamiseks õiguspäraselt tugineda eelviidatud varasemale ühtlustamisameti otsusele, mis pealegi käsitleb erineva kaubamärgi taotlust.
68 Samuti tuleb tagasi lükata hagiavalduse lisas esitatud väljavõtetes hageja osutatud viited teistele kaubamärkidele, mis sisaldavad sõna continental või koosnevad ainult sellest sõnast, ja seda eelkõige seetõttu, et need hõlmavad muid kui käesolevas asjas käsitletavad kaupu ja teenuseid ja kuna mõned nende hulgast on kujutismärgid ja seega ei saa neid käesolevas asjas võrdlusel aluseks võtta.
69 Kõike eeltoodut arvestades tuleb teha järeldus, et apellatsioonikoda ei teinud viga, otsustades, et sõna continental kirjeldab asjaomaseid kaupu ja teenuseid määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti c tähenduses.
70 Seega tuleb esimene väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
Teine väide
71 Kuna määruse nr 207/2009 artikli 7 lõikest 1 tuleneb, et tähise ühenduse kaubamärgina registreerimata jätmiseks piisab sellest, et kohaldatav on üks loetletud absoluutsetest keeldumispõhjustest (vt Üldkohtu 28. juuni 2011. aasta otsus kohtuasjas T‑487/09: ReValue Immobilienberatung vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (ReValue), kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 80 ja seal viidatud kohtupraktika), siis ei ole vaja kontrollida hageja teist väidet, mis põhineb selle määruse artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumisel.
72 Samuti tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et sõnamärgil, mis on määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti c mõttes asjaomaste kaupade või teenuste omadusi kirjeldav, ei ole samade kaupade või teenuste suhtes sama määruse artikli 7 lõike 1 punkti b mõttes kindlasti eristusvõimet (vt eespool punktis 71 viidatud kohtuotsus ReValue, punkt 81 ja seal viidatud kohtupraktika).
73 Neil kaalutlustel tuleb teine väide, mis tuleneb määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti b rikkumisest, igal juhul tagasi lükata.
74 Seetõttu tuleb hagi tervikuna rahuldamata jätta.
Kohtukulud
75 Üldkohtu kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna hageja on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud temalt vastavalt ühtlustamisameti nõudele välja mõista.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (teine koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Mõista kohtukulud välja Continental Bulldog Club Deutschland eV-lt.
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 17. aprillil 2013 Luxembourgis.
Allkirjad