Kohtuasi T‑462/12 R

Pilkington Group Ltd

versus

Euroopa Komisjon

Ajutiste meetmete kohaldamine – Konkurents – EÜ artikli 81 rikkumise tuvastamise otsuse avaldamine – Niisuguse taotluse rahuldamata jätmine, milles palutakse konfidentsiaalsena käsitleda väidetavalt ärisaladust puudutavaid andmeid – Ajutiste meetmete kohaldamise taotlus – Kiireloomulisus – Fumus boni iuris – Huvide kaalumine

Kokkuvõte – Üldkohtu presidendi määrus, 11. märts 2013

1.      Kohtumenetlus – Menetlusse astumine – Ajutiste meetmete kohaldamine – Vastuvõetavuse tingimused – Huvi ajutiste meetmete kohaldamise menetluse tulemuse vastu – Hindamine seoses tagajärgedega menetlusse astumise avalduse esitanud isikute majanduslikule või õiguslikule seisundile

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 40)

2.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Fumus boni iuris – Kiireloomulisus – Oluline ja hüvitamatu kahju – Kumulatiivne iseloom – Kõikide asjaomaste huvide kaalumine – Ajutisi meetmeid kohaldava kohtuniku kaalutlusõigus

(ELTL artikli 256 lõige 1, ELTL artiklid 278 ja 279; Üldkohtu kodukord, artikli 104 lõige 2)

3.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Kohaldamise tingimused – Kõikide asjaomaste huvide kaalumine – Ühes komisjoni otsuses sisalduva teabe konfidentsiaalsena käsitlemist puudutava otsuse kohaldamise peatamine – Vajadus säilitada põhimenetluses Üldkohtu otsuse kasulik mõju

(ELTL artikkel 278)

4.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Kohaldamise tingimused – Kiireloomulisus – Oluline ja hüvitamatu kahju – Tõendamiskoormis – Hagejale tekkiv oluline ja hüvitamatu kahju – Hageja huvi kahjustamine – Hagejaks oleva äriühingu töötajate huvi kahjustamine – Välistamine

(ELTL artikkel 278; Üldkohtu kodukord, artikli 104 lõige 2)

5.      Põhiõigused – Eraelu austamine – Eraelu mõiste – Kohaldamine ettevõtjate suhtes – Ulatus

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 7)

6.      Ajutiste meetmete kohaldamine –Kohaldamise peatamine – Ajutised meetmed – Kohaldamise tingimused – Kiireloomulisus – Oluline ja hüvitamatu kahju – Põhiõiguste olulise ja hüvitamatu kahjustamise oht

(ELL artikli 6 lõike 1 esimene lõik, ELTL artiklid 278 ja  279; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artiklid 7 ja 47)

7.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Kohaldamise tingimused – Oluline ja hüvitamatu kahju – Kahju, mis tuleneb komisjoni otsusest, millega jäeti rahuldamata taotlus kaitsta määruse nr 17 artikli 14 alusel läbi viidud uurimise käigus kopeeritud dokumentide konfidentsiaalsust – Puudumine

(ELTL artikkel 278; Üldkohtu kodukord, artikli 104 lõige 2)

8.      Ajutiste meetmete kohaldamine –Kohaldamise peatamine – Kohaldamise tingimused – Fumus boni iuris – Põhimenetluses lahendatava hagi põhjendamiseks esitatud väidete prima facie kontrollimine – Hagi komisjoni otsuse peale, millega keelduti käsitlemast konfidentsiaalsena EÜ artikli 81 rikkumise tuvastamise ühes otsuses sisalduvat teavet – Väited, mis puudutavad ärisaladusena käsitletava teabe konfidentsiaalsust – Väited, mis esmapilgul ei ole põhjendamatud

(ELTL artiklid 278 ja 339; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artiklid 7 ja 47)

9.      Konkurents – Haldusmenetlus – Ametisaladus – Ametisaladuseks oleva teabe kindlaksmääramine – Üldise huvi liidu tegevuse läbipaistvuse osas ja selliste õiguspäraste huvide kaalumine, mille kohaselt tuleks teave avalikustamata jätta

(ELTL artikkel 339; Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001))

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 15–17, 20)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 24, 25 ja 36)

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 28–33)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 40)

5.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 44)

6.      Arvestades kiireloomulisuse tingimust ning tingimusel et tuvastatakse fumus boni iuris’ega seonduva tingimuse täidetus, tuleb määrata taotletud ajutiste meetmete kohaldamine, kui esineb oht, et ajutiste meetmete kohaldamise taotluse rahuldamata jätmise korral võidakse hageja põhiõigusi oluliselt ja hüvitamatult kahjustada.

Nimelt hiljemalt Lissaboni lepingu jõustumisest, millega muudeti põhiõiguste harta üheks liidu esmase õiguse allikaks ja milles sätestatakse, et hartal on aluslepingutega samaväärne õigusjõud, tuleb põhiõiguste olulise ja hüvitamatu kahjustamise vahetu risk ise kvalifitseerida kahjuks, mis õigustab taotletud ajutiste kaitsemeetmete kohaldamist.

(vt punktid 45 ja 53)

7.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 56)

8.      Ajutiste meetme kohaldamise menetluses on fumus boni iuris’e tingimus täidetud siis, kui vähemalt üks väidetest, millele tugineb ajutiste meetmete kohaldamist taotlev pool oma põhimenetluses lahendatava hagi põhjendamiseks, on esmapilgul asjakohane ja igal juhul ei puudu sel arvestatavad alused, mis annab tunnistust keerukate õigusküsimuste olemasolust, mille lahendus ei ole ilmselge ning mis vajavad seega põhjalikku analüüsi, mida ei ole võimalik läbi viia ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul, vaid mis peab toimuma põhimenetluses, või kui poolte lahknevad seisukohad annavad tunnistust sellise olulise õigusliku vaidluse olemasolust, mille lahendus ei ole ilmselge.

Niisuguse komisjoni otsuse kohaldamise peatamise taotluse raames, millega jäeti rahuldamata hageja taotlus, milles paluti komisjonil jätta avaldamata ühes tema otsustes sisalduv konfidentsiaalne teave, saab ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik, kes võib oma tegevusega rikkuda ajutiste meetmete kohaldamise menetluse olemuselt täiendavat ja ajutist laadi ning riskib vahetult sellega, et ta võtab põhiõiguste ajutist kaitset taotlevalt poolelt need õigused jäädavalt, üldjuhul fumus boni iuris’e puudumise kohta järelduse teha ainult siis, kui asjassepuutuv teave ei ole ilmselgelt konfidentsiaalne. See ei ole konfidentsiaalne näiteks siis, kui teave, mis kujutab endast ärisaladust ja mille kaitsmist taotletakse, on avaldatud avalikus hageja majandusaasta raamatupidamise aruandes või Euroopa Liidu Teatajas avaldatud aktis.

(vt punktid 58 ja 59)

9.      Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik ei saa prima facie välistada, et sellise ettevõtjat puudutava teabe avaldamine, mis on teada vaid piiratud arvule isikutele, võib tekitada hagejale olulist kahju isegi siis, kui see teave on juba üle viie aasta vanune. Nimelt võib puudutatud isik tõendada, et olenemata vanusest sisaldab teave ikka veel tema kaubandusliku positsiooni seisukohast olulisi andmeid. Samuti ei saa selgelt välistada, et käesolevas asjas antavat hinnangut võib mõjutada määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõige 7, mille kohaselt võib ärihuvide või tundliku sisuga dokumentide konfidentsiaalsust erandkorras kaitsta 30 aastat või vajadusel ka kauem.

Sellega seoses, kui eeldada, et seda teavet võib pidada hageja ärisaladust sisaldavaks teabeks, tuleb selleks, et vastata küsimusele, kas see on objektiivselt kaitsmist väärt, kaaluda hageja huvi, et teavet ei avaldataks, ning üldist huvi, et liidu institutsioonide tegevus oleks nii avalik kui võimalik. Kuid olemasolevate erinevate huvide niisugune kaalumine nõuab delikaatseid hinnanguid, mille üle otsustamine tuleb jätta asja sisuliselt lahendavalt kohtule.

(vt punktid 70–72)