EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS

(kolmas koda)

27. veebruar 2014

Kohtuasi F‑32/13

Robert Walton

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Ajutine teenistuja – Lahkumistoetus – Ametist lahkumine, mis on tuvastatud Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu otsusega – Ametist lahkumise kuupäeva kindlaksmääramine– Seadusjõud – Ametisse nimetava asutuse otsused, mis on muutunud lõplikuks, kuna nende peale ei ole esitatud hagi – Eelneva haldusmenetluse järgimata jätmine – Ilmselge vastuvõetamatus

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega R. Walton palub sisuliselt esiteks tühistada Euroopa Komisjoni 13. aprilli 2012. aasta kirja, millega teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus võttis seisukoha tema taotluse kohta, mis puudutas komisjoni võlga tema suhtes, eelkõige lahkumistoetuse ühe osa maksmist, ning teiseks tühistada 9. jaanuari 2013. aasta otsuse, millega teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus jättis rahuldamata sellekohase kaebuse, mille hageja esitas 17. septembril 2012.

Otsus:      Jätta hagi ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata. Jätta R. Waltoni kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

Kokkuvõte

Kohtumenetlus – Seadusjõud – Ulatus

Hagi tunnistatakse vastuvõetamatuks varasema kohtuotsuse seadusjõu tõttu, kui hagi, mille alusel kõnealune kohtuotsus tehti, vastandas samu pooli, selle ese oli sama ja see põhines samadel alustel. Sellise varasema kohtuotsuse olemasolu hindamisel kujutab akt, mille tühistamist taotletakse, endast hagi eseme määratlemise põhielementi. Siiski ei ole asjaolu, et hagid olid suunatud eraldiseisvate otsuste peale, mida administratsioon formaalselt vastu võttis, piisav järelduse tegemiseks, et eseme samasus puudub, kui nende otsuste sisu on põhiosas sama ning need tuginevad samadele põhjustele.

Kui hageja vaidlustab – nagu käesoleval juhul – lõplikuks muutunud otsuste õiguspärasuse, siis tema hagi vastuvõetavaks tunnistamine tähendaks seda, et tema kasuks tekiks võimalus ennistada nende otsuste peale hagi esitamise tähtaega ning tal lubataks seada kahtluse alla nende otsustega seotud varasemate kohtuotsuse seadusjõud.

Mis puudutab väidetavat õiguse õiglasele kohtulikule arutamisele rikkumist juhul, kui hagi tuleb tunnistada vastuvõetamatuks, siis vaidlustatud otsused muutusid lõplikuks üksnes hageja passiivsuse tõttu, kes otsustas kasutamata jätta tema käsutuses olevad haldusliku või kohtuliku vaidlustamine vahendid.

(vt punktid 40, 41, 48 ja 49)

Viited:

Euroopa Kohus: 19. september 1985, liidetud kohtuasjad 172/83 ja 226/83: Hoogovens Groep vs. komisjon (punkt 9); 27. oktoober 1987, liidetud kohtuasjad 146/85 ja 431/85: Diezler jt vs. MSK (punktid 14–16).

Esimese Astme Kohus: 5. juuni 1996, kohtuasi T‑162/94: NMB Prantsusmaa jt vs. komisjon (punktid 37 ja 38).

Avaliku Teenistuse Kohus: 11. juuni 2009, kohtuasi F‑72/08: Ketselidis vs. komisjon (punkt 33); 25. veebruar 2014, kohtuasi F‑118/11: Marcuccio vs. komisjon (punkt 54).

Euroopa Liidu Üldkohus: 25. juuni 2010, kohtuasi T‑66/01: Imperial Chemical Industries vs. komisjon (punkt 197).