KOHTUJURISTI ETTEPANEK
GIOVANNI PITRUZZELLA
esitatud 7. aprillil 2022(1)
Kohtuasi C‑460/20
TU,
RE
versus
Google LLC
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesgerichtshof (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus))
Eelotsusetaotlus – Isikuandmete kaitse – Väidetavalt valeandmeid sisaldavate linkide ja pisipiltide (thumbnails) eemaldamise taotlus
I. Sissejuhatus
1. Bundesgerichtshof (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) esitab Euroopa Kohtule käesoleva ettepaneku esemeks olevas eelotsusetaotluses kaks küsimust, mis puudutavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määruse (EL) 2016/679 (füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)) artikli 17 lõike 3 punkti a(2) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta artikli 12 punkti b ja artikli 14 esimese lõigu punkti a(3), tõlgendatuna Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklite 7, 8, 11 ja 16 kontekstis. Need küsimused tõstatati TU ja RE (edaspidi ühiselt „hagejad“) esitatud hagi raames Google LLC (edaspidi „Google“ või „kostja“) vastu, milles taotletakse esiteks, et eemaldataks teatud lingid, mida kuvatakse kostja otsingumootori otsingutulemustes ja mis viitavad kolmandate isikute internetis avaldatud artiklitele, milles hagejad on tuvastatud, ning teiseks, et lõpetataks nende fotode kuvamine, mis on ühega neist artiklitest nn pisipiltide (thumbnails) kujul kaasas.
2. On teada, et otsingumootor ei piirdu teiste poolt toodetud sisu majutamisega võrgus, vaid tal on ka aktiivne roll teabe levitamisel. Interneti nn rikkalikkus oleks ainult potentsiaalne, kui kasutaja ei saaks otsingumootorite kaudu vajalikku teavet kätte, ja ilma selliste mootorite vahenduseta jääks suur osa teabest tohutus interneti infomeres praktiliselt kättesaamatuks. Kui otsingumootor võimaldab kasutajal teha otsingut teatud võtmesõnade, näiteks isiku nime alusel, tehakse valikuid, milliseid veebisaite otsingutulemustesse lisatakse ja millises järjekorras neid tulemuste loetelus esitatakse, millel on teabe levitamises tohutu mõju. Need valikud tehakse kasutuses oleva algoritmi poolt ja on sõltuvad seega valikukriteeriumidest, mille otsingumootori haldaja on oma planeerimistegevuses valinud. Täiendavaid valikuid tehakse suures ulatuses platvormi enda standardite kohaselt teostatava sisu modereerimise poliitika raames, näiteks selleks, et kaitsta oma ärimudelit, kaitsta teatud tundlikke teemasid kasutajate seas või täita õiguslikke kohustusi. Need tegevused hõlmavad ka otsuseid selle kohta, millist sisu kasutajate tehtud otsingute tulemustes ei avaldata.
3. Otsingumootor on seega kui teabe väravahoidja, kelle tegevus on vajalik selleks, et võimaldada arvamuste või kolmandate isikute poolse teabe kaasamist demokraatliku kommunikatsiooni ahelasse. Kontrollimisel, mida teostavad otsingumootorid, nagu Google, nn väravate üle, mille kaudu infovoog liigub, on olulised tagajärjed nii harta artiklis 11 sätestatud sõna- ja teabevabadusele kui ka harta artiklites 7 ja 8 sätestatud õigusele eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele. Eelkõige hõlbustab veebilehe ja seal sisalduva, kõnealust isikut käsitleva teabe lisamine isiku nime alusel tehtud otsingu tulemuste loetellu oluliselt selle teabe kättesaadavust igale internetikasutajale ning võib mängida otsustavat rolli kõnealuse teabe levitamisel ning seega sõna- ja teabevabaduse kasutamisel. Samal põhjusel võib selline teabe lisamine kujutada endast märkimisväärsemat sekkumist andmesubjekti põhiõigusesse eraelu puutumatusele kui veebilehe avaldamine selle haldaja poolt, nagu Euroopa Kohus on oma kohtupraktikas sedastanud(4).
4. Käesoleva ettepaneku esemeks olevas eelotsusetaotluses tuleb esile otsingumootorite funktsiooni eripära ning sellest tulenev pinge harta artiklites 7, 8 ja 11 sätestatud põhiõiguste vahel olukorras, mida Euroopa Kohus ei ole veel uurinud, nimelt siis, kui andmesubjekt vaidlustab töödeldud andmete tõepärasuse ja nõuab seetõttu nende linkide eemaldamist, mis viitavad kolmandate isikute avaldatud sisule, kus need andmed esinevad.
II. Õiguslik taust
5. Lisaks harta artiklitele 7, 8, 11 ja 16, kus on sätestatud vastavalt õigus eraelu puutumatusele, õigus isikuandmete kaitsele, sõna- ja teabevabadus ning ettevõtlusvabadus, on käesoleva analüüsi jaoks olulised direktiivi 95/46 artikli 12 punkt b ja artikli 14 esimese lõigu punkt a, millele ma üksnes viitan, ning samuti isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 17. Selle viimase lõikes 1 on sätestatud andmesubjekti õigus nõuda teda puudutavate isikuandmete kustutamist, muu hulgas juhul, kui neid andmeid on ebaseaduslikult töödeldud, ja vastutava töötleja vastav kohustus need andmed kustutada. Kõnealuse artikli lõike 3 punktis a on täpsustatud, et lõiget 1 ei kohaldata, kui töötlemine on vajalik sõna- ja teabevabaduse õiguse teostamiseks. Analüüsi käigus viidatakse direktiivi 95/46 ja isikuandmete kaitse üldmääruse muudele sätetele, mis on eelotsusetaotluse läbivaatamise seisukohalt asjakohased.
III. Põhikohtuasi ja menetlus Euroopa Kohtus
6. TU tegutseb vastutava isikuna erinevates finantsteenuseid pakkuvates äriühingutes või on tal neis äriühingutes osalus. RE oli TU elukaaslane ja kuni 2015. aasta maini prokurist ühes neist äriühingutest. Veebisaidil www.g-[…]net (edaspidi „g-net“) ilmusid 27. aprillil 2015, 4. juunil 2015 ja 16. juunil 2015 kolm artiklit, kus kritiseeriti eespool nimetatud äriühingute investeerimismudeli tõsiseltvõetavust ning seati see kahtluse alla. 4. juuni 2015. aasta artiklile oli lisatud neli fotot, kolm fotot TUst ja üks foto REst, kus hagejad olid kujutatud luksusautoga sõitmas, helikopteris ja eralennuki ees. Sellised pildid võisid koostoimes artiklitega luua ettekujutuse, et hagejad elavad luksuslikult teiste arvel. Veebisaidi g-net haldaja on sellel avaldatud impressumi põhjal G-LLC. Äriühingu G-LLC eesmärk on tema enda andmetel „aktiivse selgitamise ja järjepideva läbipaistvuse kaudu aidata kaasa pettuste ennetamisele majanduses ja ühiskonnas“. Eri väljaannetes on G-LLC ärimudelit siiski kritiseeritud muu hulgas etteheitega, et ta üritab ettevõtjaid šantažeerida seeläbi, et avaldab nende kohta kõigepealt negatiivseid artikleid ja pakub seejärel teatava tasu eest nende artiklite kustutamist. Kui Google’i hallatava otsingumootori otsingusse sisestati hagejate ees- ja perekonnanimed nii eraldi kui ka koos teatavate ettevõtete nimedega, siis kuvas kostja otsingutulemuste loetelus lingitavad viited 4. juuni 2015. aasta ja 16. juuni 2015. aasta artiklitele, ning kui sisestati teatavate ettevõtete nimed, siis lingitava viite 27. aprilli 2015. aasta artiklile. Need tulemused sisaldasid linki kõnealustele artiklitele. Lisaks kuvas Google oma pildiotsingu tulemuste ülevaates pisipiltidena (thumbnails) 4. juuni 2015. aasta artikli juures avaldatud hagejate pilte.
7. Hagejad palusid kostjal esiteks kustutada kõnealused artiklid, mis nende arvates sisaldavad mitut ebaõiget väidet ja laimavat arvamust, mis põhinevad valedel faktidel, ning teiseks eemaldada pisipildid otsingutulemuste loetelust. Nad väitsid, et nad olid G-LLC väljapressimise ohvrid. Kostja keeldus selle nõude rahuldamisest, viidates vaidlusaluste artiklite ja piltide ametialasele kontekstile ning oma teadmatusele selles sisalduvate andmete väidetava tõele mittevastavuse suhtes. Hagi jäeti esimeses ja teises kohtuastmes rahuldamata.
8. Neil asjaoludel otsustas Bundesgerichtshof (Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas andmesubjekti õigusega tema eraelu austamisele (Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikkel 7) ja isikuandmete kaitsele (harta artikkel 8) on kooskõlas, et olukorras, kus andmesubjekt on interneti otsinguteenuse pakkuja kui vastutava töötleja vastu esitanud lingi eemaldamise nõude ja kus selle nõude hindamisel kaalutakse vastavalt [isikuandmete kaitse üldmääruse] artikli 17 lõike 3 punktile a harta artiklites 7, 8, 11 ja 16 sätestatud vastanduvaid õigusi ja huve, oleneb kaalumise tulemus juhul, kui link, mille eemaldamist taotletakse, suunab faktiväiteid ja faktiväidetel põhinevaid väärtushinnanguid – mille tõesusele andmesubjekt vastu vaidleb – sisaldava sisu juurde, mille seaduslikkus oleneb selles sisalduvate faktiväidete õigsusest, olulisel määral ka sellest, kas andmesubjektil on mõistlik võimalus saada õiguskaitse sisu pakkuja vastu, näiteks esialgse õiguskaitse menetluses, ja nii vähemalt esialgu saada selgust otsingumootori haldaja kui vastutava töötleja poolt kättesaadavaks tehtud sisu tõesuse küsimuses?
2. Kas juhul, kui eemaldamise nõue esitatakse interneti otsinguteenuse pakkuja kui vastutava töötleja vastu, kes nimepäringu korral otsib füüsiliste isikute fotosid, mille on isiku nimega seoses internetis avaldanud kolmandad isikud, ja kuvab leitud fotod tulemuste ülevaates pisipiltidena (thumbnails), tuleb vastavalt [direktiivi 95/46] artikli 12 punktile b ja artikli 14 esimese lõigu punktile a või määruse 2016/679 artikli 17 lõike 3 punktile a läbiviidaval harta artiklites 7, 8, 11 ja 16 sätestatud vastanduvate õiguste ja huvide kaalumisel võtta olulisel määral arvesse kolmanda isiku poolt algul avaldatu konteksti, ja seda ka siis, kui pisipildi kuvamisel loob otsingumootor lingi kolmanda isiku veebilehele, kuid seda veebilehte konkreetselt ei nimetata ja interneti otsinguteenuse pakkuja ei näita sellest tulenevat konteksti?“
9. Kirjalikke seisukohti esitasid käesolevas asjas põhikohtuasja pooled, Rumeenia, Austria ja Kreeka valitsus ning komisjon. 24. jaanuaril 2022 toimunud kohtuistungil esitasid põhikohtuasja pooled ja komisjon oma suulised seisukohad.
IV. Analüüs
10. Enne eelotsuse küsimuste läbivaatamist tuleb meenutada Euroopa Kohtu praktikat, mis käsitleb otsingumootori haldaja kohustusi, kui tema tegevus hõlmab isikuandmete töötlemist, eelkõige juhul, kui tegemist on andmesubjekti õigusega nõuda teda puudutavate andmete kustutamist. Nagu näha, on need kohustused Euroopa Kohtu sõnul vastavuses otsingumootori haldaja ülesannete, pädevuste ja võimalustega(5), mis omakorda on lahutamatult seotud selle mootori rolliga interneti ökosüsteemis, nagu on lühidalt kirjeldatud käesoleva ettepaneku sissejuhatuses.
A. Euroopa Kohtu praktika
11. Euroopa Kohtu praktikast ilmneb neli põhiseisukohta isikuandmete töötlemise kohta otsingumootorite tegevuse kontekstis.
12. Esimene puudutab otsingumootorite tegevuse kvalifitseerimist ja selle lisamist liidu isikuandmete kaitset käsitlevate õigusnormide kohaldamisalasse.
13. Oma 13. mai 2014. aasta kohtuotsuses Google Spain ja Google(6) (edaspidi „Google Spaini kohtuotsus“) otsustas Euroopa Kohus, et otsingumootori tegevus, mis seisneb kolmandate isikute poolt internetis avaldatud või sinna lisatud teabe leidmises, selle automaatses linkimises, ajutises säilitamises ja lõpuks internetikasutajatele selle kättesaadavaks tegemises teatavas eelistusjärjekorras, tuleb liigitada „isikuandmete töötlemiseks“ direktiivi 95/46 artikli 2 punkti b tähenduses, kui see teave sisaldab „isikuandmeid“(7). Siinkohal on ebaoluline, et andmed on juba varem internetis avaldatud ja otsingumootor neid ei muuda(8). Sellisest otsingumootorite tegevuse liigitamisest tuleneb teine seisukoht, mis on esitatud Google Spaini kohtuotsuses. Otsingumootori haldajat, kuivõrd ta määrab kindlaks mootori tegevuse eesmärgid ja vahendid, tuleb selle tegevusega seoses pidada isikuandmete „vastutavaks töötlejaks“ direktiivi 95/46 artikli 2 punkti d tähenduses(9). Selle kohta märkis Euroopa Kohus, et otsingumootori haldaja väljaarvamine „vastutava töötleja“ mõiste kohaldamisalast selle sätte tähenduses ainuüksi põhjendusel, et tal puudub kontroll kolmandate isikute veebilehtedel avaldatud isikuandmete üle, oleks vastuolus selle sätte eesmärgiga, milleks on tagada selle mõiste laia määratluse kaudu andmesubjektide tõhus ja täielik kaitse(10).
14. Teine seisukoht, mis tuleneb Euroopa Kohtu praktikast, puudutab otsingumootori toimimisest tulenevat andmesubjektide põhiõiguste võimalikku tõsist riivet.
15. Nagu juba märgitud, suurendab internet märkimisväärselt ohtu, et rikutakse eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse põhiõigusi, mis tuleneb teabe esitamise ja levitamise viisist veebis. Olles sellest tegelikkusest teadlik, täpsustas Euroopa Kohus Google Spaini kohtuotsuses ühelt poolt, et otsingumootori tegevuse raames toimuv isikuandmete töötlemine erineb sellest ja lisandub sellele, mida teevad veebisaidi väljaandjad, kes lisavad need andmed internetileheküljele(11). Teiselt poolt märkis ta, et otsingumootori haldaja poolt teostatav isikuandmete töötlemine „võib eraelu puutumatuse põhiõigust ja põhiõigust isikuandmete kaitsele oluliselt mõjutada, kui otsingumootori abil tehakse päring füüsilise isiku nime põhjal, kuna kõnealune töötlemine võimaldab igal internetikasutajal saada tulemuste loetelu kujul struktureeritud ülevaate selle isiku kohta internetis leiduvast teabest, mis tõenäoliselt puudutab tema eraelu mitut aspekti ja mida oleks ilma selle otsingumootorita olnud võimatu või väga raske omavahel ühendada ning mis võimaldab neil koostada andmesubjekti kohta rohkem või vähem üksikasjaliku profiili“. Pealegi mitmekordistub andmesubjekti põhiõiguste riive selle olulise rolli tõttu, mis on tänapäeva ühiskonnas internetil ja otsingumootoritel, mille tõttu on niisuguses tulemuste loetelus sisalduv teave kõikjal kättesaadav(12). Seetõttu lisab Euroopa Kohus, et „otsingumootori tegevus võib märkimisväärselt ja veebisaitide väljaandjate tegevusele lisanduvalt mõjutada eraelu puutumatuse põhiõigust ja põhiõigust isikuandmete kaitsele, mistõttu peab otsingumootori haldaja kui selle tegevuse eesmärke ja vahendeid kindlaks määrav isik oma ülesannete, pädevuse ja võimaluste piires tagama tegevuse vastavuse direktiivi 95/46 nõuetele, et direktiivis ette nähtud tagatised saaksid oma täielikku mõju avaldada ning et andmesubjektid ja eeskätt nende õigus eraelu puutumatusele oleksid tõepoolest tõhusalt ja täielikult kaitstud“(13). Oma 24. septembri 2019. aasta otsuses GC jt (delikaatseid andmeid sisaldavate linkide eemaldamine)(14) (edaspidi „kohtuotsus GC“) kordas Euroopa Kohus, et otsingumootori haldajale on täielikult kohaldatavad kõik kohustused, mis on direktiivi 95/46/EÜ ja isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt isikuandmete „vastutava töötleja“ kohustused, sealhulgas nimetatud direktiivi artikli 8 lõigetes 1 ja 5 ning isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 9 lõikes 1 ja artiklis 10 sätestatud keelud ja piirangud seoses delikaatsete andmete töötlemisega. Selles kohtuotsuses märkis ta, et kuigi otsingumootori tegevuse raames haldaja teostatava töötlemise eripärad ei saa anda alust tema vabastamiseks nende sätete järgimisest, võivad need eripärad siiski mõjutada vastutuse ulatust ja sellele haldajale pandud konkreetseid kohustusi. Kuna viimane ei vastuta mitte selle eest, et tundlikud andmed sisalduvad kolmanda isiku avaldatud veebilehel, vaid selle lehe otsingutulemustes sisaldumise eest, siis saavad üksnes lingi otsingutulemustes sisaldumise tõttu tema suhtes olla kohaldatavad andmete töötlemist käsitlevad sätted ja olla seega kohaldatavad „kontrollimise kaudu, mis toimub pädevate riigisiseste ametivõimude kontrolli all taotluse alusel, mille andmesubjekt on esitanud“(15).
16. Kolmas Euroopa Kohtu kehtestatud seisukoht puudutab vajadust võtta arvesse kõiki kaalul olevaid põhiõigusi otsingumootori haldajale esitatud linkide eemaldamise nõude puhul ning leida nende õiguste vahel tasakaal, mis võtab arvesse mitte ainult konkreetse juhtumi asjaolusid, vaid ka internetikeskkonna tehnoloogilisi iseärasusi.
17. Kuigi Euroopa Kohus ühelt poolt välistas võimaluse, et sekkumine andmesubjekti põhiõigustesse, mis tuleneb teda puudutava teabe kuvamisest internetiotsingumootori poolt tema nime alusel tehtud otsingu tulemustes, võiks selle riive potentsiaalset raskust silmas pidades olla õigustatud üksnes selle otsingumootori haldaja majandushuvi alusel, siis teiselt poolt tunnistas ta, et „tulemuste loetelust linkide kõrvaldamine võib vastavast teabest olenevalt mõjutada selliste internetikasutajate õiguspäraseid huve, kellel võib olla huvi sellisele teabele ligi pääseda“(16). Sellistes olukordades tuleb Euroopa Kohtu sõnul „püüda saavutada õiglane tasakaal eelkõige sellise huvi ja andmesubjektide harta artiklitest 7 ja 8 tulevate põhiõiguste vahel“(17). Seda nõuet korratakse kohtuotsuses GC viitega isikuandmete kaitse üldmääruse artiklile 17 – millesse on kodifitseeritud õigus isikuandmete kustutamisele (või „õigus olla unustatud“), mida Euroopa Kohus tunnustas Google Spaini kohtuotsuses(18) –, mille lõike 3 punktis a on sõnaselgelt sätestatud nõue tasakaalustada eespool nimetatud õigusi, nagu on märkinud ka Euroopa Kohus(19). Selles kohtuotsuses kinnitab Euroopa Kohus ka seda, mida ta oli juba öelnud Google Spaini kohtuasjas kriteeriumide kohta, mille alusel see tasakaalustamine peaks toimuma, kinnitades, et harta artiklitega 7 ja 8 „kaitstud andmesubjekti õigused kaaluvad internetikasutajate seesuguse huvi küll üldjuhul kindlasti üles, kuid üksikjuhtudel võib see tasakaal siiski sõltuda teabe laadist ja delikaatsusest andmesubjektide eraelu suhtes ning üldsuse huvist seda teavet saada, mis omakorda võib varieeruda olenevalt sellest, milline on selle andmesubjekti roll avalikus elus“(20). Lisaks Euroopa Kohtu kasutatud sõnastustele selgub kohtuotsusest GC eriti selgelt, et tasakaalustatakse võrdse tähtsusega põhiõigusi, mis on demokraatliku ühiskonna nõuetekohase toimimise eeltingimused. Seetõttu ei ole võimalik abstraktselt ette näha ühe eelistamist teisele, vaid on vaja leida tasakaal selliselt, et saavutatakse kooseksisteerimisel põhinev lahendus, mis kõnealuseid põhiõigusi minimaalselt kahjustab. Sellest kohtuotsusest tuleneb ka, et mida suurem on asjaomase isiku avalik roll ja sellest tulenev internetikasutajate huvi teda puudutava teabe saamise vastu, seda enam nihkub see tasakaal harta artiklites 7 ja 8 sätestatud õigustest eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele harta artiklis 11 sätestatud õiguse poole teavitada ja olla informeeritud(21).
18. Neljas Euroopa Kohtu kohtupraktikast tulenev põhiseisukoht on see, et otsingumootori haldajale kui selle mootori toimimise eesmärgil toimuva isikuandmete töötlemise eest vastutavale töötlejale on antud ülesanne kaaluda asjakohaseid põhiõigusi, et tagada sellise töötlemise vastavus isikuandmete kaitse üldmääruses (ja varem direktiivis 95/46/EÜ) sätestatud nõuetele(22). See ülesanne kodifitseeriti seejärel isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 17.
19. Kui „õigus olla unustatud“ rakendub, peab otsingumootori haldaja seega kõigi asjaomaste õiguste ja huvide alusel ning kõiki üksikjuhtumi asjaolusid arvestades otsustama, milline sisu tuleb lisada otsingumootori tehtud otsingute nimekirja ja milline sisu tuleb sellest nimekirjast välja jätta. Kui vastutav töötleja linkide eemaldamise nõudele ei reageeri, võib andmesubjekt pöörduda järelevalveasutusse või kohtusse, et need viiksid läbi vajalikud kontrollimised ja kohustaksid vastutavat töötlejat võtma vajalikke meetmeid(23). Sellega seoses tasub meenutada, et 26. novembril 2014 võttis artikli 29 alusel asutatud töörühm(24) vastu suunised Google Spaini kohtuotsuse rakendamiseks(25), mille eesmärk on anda teavet selle kohta, kuidas töörühmas kokku tulnud andmekaitseasutused kavatsevad seda kohtuotsust rakendada. Need suunised sisaldavad ka mittetäielikku loetelu ühistest kriteeriumidest, mida andmekaitseasutused kohaldavad, kui nad käsitlevad juhtumipõhiselt kaebusi, mis esitatakse nende riiklikele büroodele pärast seda, kui otsingumootorid on keeldunud tulemuste loetelust kustutamisest. Nende suuniste kohaldamisel vaatab just Google läbi talle esitatud linkide eemaldamise nõuded.
20. Saksamaa Liitvabariigi kõrgeima üldkohtu eelotsuse küsimusi tuleb analüüsida eespool esitatud põhimõtetest lähtudes.
B. Esimene eelotsuse küsimus
21. Google vaidleb vastu esimese eelotsuse küsimuse vastuvõetavusele, sest see on oma olemuselt hüpoteetiline, kuna Saksamaa Liitvabariigi kõrgeima üldkohtu esitatud lahendus on esitatud abstraktse konstruktsiooni vormis, olemata seotud põhikohtuasja asjaoludega. Pealegi ei ole Euroopa Kohtu käsutuses vajalikku teavet, et anda tarvilikku vastust.
22. Sellega seoses leian, et esiteks tuleb tagasi lükata Google’i väide, et eelotsusetaotlus ei ole selles küsimuses piisavalt üksikasjalik. Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus on minu arvates andnud piisavalt täpse ja täieliku ülevaate talle esitatud vaidluse faktilisest kontekstist ja vajadusest saada selles kontekstis vastus esimesele eelotsuse küsimusele. Euroopa Kohtul on olemas kogu vajalik teave, et sellele küsimusele vastata, sõltumata sellest, et eelotsusetaotluse esitanud kohus ei täpsusta, kas põhikohtuasja hagejatel on tegelikkuses kohtulik kaitse sisupakkuja vastu või millised oleksid selle küsimuse eitavast vastusest tulenevad tagajärjed. Teiseks ei tähenda ainuüksi asjaolu, et Saksamaa Liitvabariigi kõrgeima üldkohtu arvates on tema menetluses oleva vaidluse lahendamiseks vaja enne kontrollida selle metoodika õigsust, mida ta peab põhikohtuasjas esinevas olukorras kohaldatavaks ja mis on määratletud üldiselt ja abstraktselt, et Euroopa Kohtule selles osas esitatud eelotsuse küsimus on hüpoteetiline, kui selgub, et vastus sellele küsimusele võimaldab eelotsusetaotluse esitanud kohtul pärast vajalike faktiliste asjaolude tuvastamist lahendada vaidlus põhikohtuasjas. Lõpetuseks märgin, et Google’i esitatud täiendavad argumendid esimese eelotsuse küsimuse vastuvõetamatuse toetuseks on seotud peamiselt sellega, millised on tagajärjed, kui Euroopa Kohus nõustub eelotsusetaotluse esitanud kohtu pakutud vastusega, ja puudutavad seega selle küsimuse sisu.
a) Sissejuhatavad märkused
23. Esimese eelotsuse küsimusega palutakse Euroopa Kohtul sisuliselt selgitada, millised on otsingumootori haldaja kohustused, kui ta vaatab läbi linkide eemaldamise nõuet, mis põhineb tõendamata väitel, et lingitud sisu, käesoleval juhul artiklid, mis sisaldavad andmeid ja kommentaare põhikohtuasja hagejate juhitud äriühingute investeerimismudeli ja tulemuste kohta, on valed. Arvestades eelkõige kõnealuste artiklite ametialast konteksti ja teabe olulisust investorite jaoks, kuivõrd hagejad tegutsevad riskantses sektoris,(26) ei ole linkide eemaldamine õigustatud, kui vaidlustatud teave ei ole tõepoolest vale, mistõttu Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus küsib, kas põhikohtuasja hagejate ülesanne on tõendada või esitada teatud määral tõendeid selle kohta, et see teave ei vasta tõele, või on Google’i ülesanne eeldada, et hagejate väited on põhjendatud, ja eemaldada taotletud lingid, või püüda ise asjaolusid selgitada. Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus teeb ettepaneku, et vastus sellele küsimusele peaks sõltuma sellest, kas andmesubjektil on mõistlik võimalus saada kohtulikku kaitset sisuteenuse pakkuja vastu, näiteks esialgse õiguskaitse meetmete abil, ja esitab sisuliselt küsimuse, kas isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 17 lõike 3 punkti a tõlgendamine selles mõttes on õige.
24. Osaliselt erinevate argumentidega on kõik käesolevas menetluses seisukohti esitanud pooled ja huvitatud isikud vastu Saksamaa Liitvabariigi kõrgeima üldkohtu pakutud lahendusele(27), vähemalt niivõrd, kuivõrd see lahendus eeldab vastupidi käesoleva ettepaneku punktides 11–19 viidatud kohtupraktikale, et isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 17 lõike 3 punkti a kohane huvide tasakaalustamine toimub üksnes selle alusel, et on olemas mõistlik võimalus kohtulikuks kaitseks sisu pakkuja vastu.
25. Märgin omalt poolt, et eelotsusetaotlusest ilmneb, et Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus käsitles selle kriteeriumi võimaliku asjakohasuse küsimust alles pärast seda, kui ta kaalus harta artiklites 7, 8 ja 11 sätestatud õigusi kõigi juhtumi asjaolude põhjal ning jõudis järeldusele, et eeldusel, et vaidlusalune teave vastab tõele, on internetikasutajate õigus teabele ülekaalus. Seega on Saksamaa Liitvabariigi kõrgeima üldkohtu viidatud hüpotees selline, et pärast kõigi muude asjakohaste tegurite korrakohast kaalumist sõltub linkide eemaldamise nõude rahuldamine või tagasilükkamine üksnes selle teabe tõesusest, mille eemaldamist taotletakse. Sellest järeldub, et Euroopa Kohtu jaatav vastus Saksamaa Liitvabariigi kõrgeima üldkohtu esitatud küsimusele ei tooks kaasa seda, et otsingumootori poolt kättesaadavaks tehtud teabe väidetava ebatäpsuse alusel esitatud linkide eemaldamise nõude rahuldamine või tagasilükkamine sõltuks üksnes sellest, kas andmesubjektil on võimalik saada kaitset sisuteenuse pakkuja vastu, ega tähendaks, vastupidi Google’i väidetule, et juhul, kui sellist kaitset ei ole võimalik saada, oleks otsingumootori haldaja automaatselt kohustatud lingid eemaldama. Sellised tulemused oleksid vastuolus ka isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 17 lõike 1 ja lõike 3 punkti a omavahelise õige suhtega, mis välistab igasuguse automatismi, mis võiks takistada vastutava töötleja, järelevalveasutuse või kohtuniku teostatavat vajalikku põhiõiguste tasakaalustamist. Euroopa Kohtu jaatav vastus esimesele eelotsuse küsimusele tähendaks lihtsalt seda, et kui kõigi asjasse puutuvate asjaolude alusel näib internetikasutajate õigus teabele ja sisuteenuse pakkuja sõnavabadus olevat ülekaalus hageja õiguste suhtes ning kui linkide eemaldamise nõude rahuldamine on põhjendatud üksnes juhul, kui vaidlustatud teave on tegelikult vale, siis oleks liikmesriigi kohtul ja kohtueelses etapis otsingumootori haldajal võimalik sellele asjaolule otsustaval määral tugineda, kui vale ei ole ilmne ja hageja ei ole selle kohta esitanud vähemalt mõningaid tõendeid. Lähemal vaatlusel ei saa aga sisuteenuse pakkuja vastu kohtuliku kaitse saamise mõistliku võimaluse olemasolu või puudumine olla iseenesest ainus või otsustav kriteerium linkide eemaldamise nõude tagasilükkamisel või rahuldamisel, sõltumata selle nõude alusest, vaid see ei ole isegi oluline kriteerium isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 17 lõike 3 punkti a alusel teostatava kaalumise seisukohast. Nimelt ei ütle see kriteerium iseenesest midagi selle kohta, kas on olemas õigus vaidlusaluses sisus esitatud andmete kustutamisele või kas sõna- ja teabevabaduse õiguse teostamiseks on vaja säilitada sellise sisu linkimine.
26. Nende täpsustuste põhjal on minu arvates esimesele eelotsuse küsimusele antava vastuse huvides vaja kõigepealt selgitada, kui oluline on põhikohtuasjas esinevas olukorras kaalul olevate põhiõiguste tasakaalustamisel ühelt poolt andmesubjekti roll avalikus elus Euroopa Kohtu praktika tähenduses ja teiselt poolt see, kas töödeldud teabe tõepärasus on vaidlustatud.
b) Harta artiklitega 7 ja 8 kaitstud põhiõiguste riive ja isiku roll avalikus elus
27. Põhiõigused eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele ei ole vaatamata nende tähtsusele ELi põhiseaduslikus õiguses absoluutsed(28). Nagu tuleneb eelkõige isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 17 lõike 3 punktist a, tuleb õigust isikuandmete kaitsele käsitleda lähtuvalt selle ülesandest ühiskonnas ja kaaluda võrreldes muude põhiõigustega proportsionaalsuse põhimõtte alusel(29). Sellisel tasakaalustamisel tuleb nõuetekohaselt kaaluda veebilehe omaniku õigust levitada teavet, millele suunavate linkide eemaldamist taotletakse, ja üldsuse õigust saada sellel veebilehel esitatud teavet.
28. Nagu nähtub eespool viidatud Euroopa Kohtu praktikast, võib see huvi olla erinev, eelkõige sõltuvalt selle isiku „rollist avalikus elus“, keda kõnealune teave puudutab. See mõiste ei hõlma – niivõrd kui see on käesolevas menetluses asjakohane – mitte ainult olukordi, kus kõnealusel isikul on poliitiline amet, mis juba oma olemuselt seab ta avalikkuse demokraatliku kontrolli alla, vaid ka olukordi, kus ta täidab olulisi majanduslikke ülesandeid(30). Üldiselt sõltub turu nõuetekohane toimimine nii teiste ettevõtjate kui ka tarbijate usaldusest. Selline usaldus eeldab avalikkuse juurdepääsu teabele isikute kohta, kes on ametialastes rollides, mis võivad mõjutada turu dünaamikat ja tarbijate huve, mõnikord isegi rohkem kui poliitikakujundajad. Loomulikult on see teave põhiliselt seotud nende ametialase rolliga, kuid see võib hõlmata ka nende eraelu aspekte, kui see on seotud nende ametialase tegevusega või võib muul viisil mõjutada nende ametialast tegevust ja avalikkuse usaldust. Sellega seoses tuleb märkida, et Euroopa Kohtus on juba teatud moel kinnitanud, et majandusliku rolli aktsepteerimine toob kaasa eraelu puutumatuse kaitse piiratud ulatuse aktsepteerimise(31).
29. Kui andmesubjektil on avalik roll eespool määratletud tähenduses – ja mitte ainult juhul, kui see roll on tõepoolest silmapaistev, vaid ka juhul, kui see on piiratud ulatusega –, võib isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 17 lõigete 1 ja 3 alusel teostatava tasakaalustamise raames, kõiki asjakohaseid asjaolusid arvestades, õigus teavitada ja õigus saada teavet olla ülimuslik harta artiklitega 7 ja 8 kaitstud põhiõiguste suhtes. Põhikohtuasja asjaolusid arvestades räägivad kõnealuse väljaande ametialane kontekst ja ajakirjanduslik iseloom, samuti vaidlusalase teabe olemus, mis puudutab peamiselt hagejate juhitud äriühingute tegevust, selle ülimuslikkuse kasuks, nagu leidis eelotsusetaotluse esitanud kohus.
c) Teabe tõepärasus ja selle tasakaalustatus
30. Tendents, et õigus sõna- ja teabevabadusele on ülimuslik eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse õiguse suhtes, kui andmesubjektil on avalikus elus oluline roll, muutub vastupidiseks, kui on kindlaks tehtud linkide eemaldamise nõude esemeks oleva teabe ebaõigsus. Sellise hüpoteesi puhul võib tõenäoliselt väita, et õigus teavitada ja õigus olla informeeritud ei puutu siinkohal asjasse, sest need ei saa hõlmata õigust levitada valeandmeid ja neile ligi pääseda. Ilma lõhkumata Gordioni sõlme õiguse sõna- ja teabevabadusele ning teabe tõepärasuse vahel(32), võib ka lihtsamalt märkida, et valeteabe korral ei saa seda õigust tema topeltväärtuses, aktiivses ja passiivses, mitte mingil juhul asetada samale tasemele põhiõigustega eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele. Sellisel juhul kehtib tegelikult ülimuslikkuse kriteerium, mis põhineb ühel Euroopa Liidu põhiväärtustest, mis on inimväärikus.
31. Euroopa Liidu lepingu artiklis 2, mis on samuti seotud liikmesriikide põhiseadusliku traditsiooniga, on inimväärikuse austamine liidu aluseks olevate väärtuste loetelus esikohal. Harta artiklis 1 on omalt poolt imperatiivselt sätestatud, et „inimväärikus on puutumatu“ ning et „seda tuleb austada ja kaitsta“. Euroopa Liit on väärtuste liit, kus inimväärikus on seatud omamoodi esikohale, see on nurgakivi, millele suur osa Euroopa ülesehitusest tugineb. Kui inimväärikus on puutumatu ning seda tuleb alati austada ja kaitsta, ilma et selle piiramist õigustaks mingi huvi nagu enamiku hartaga tagatud põhiõiguste puhul, siis ei saa selle ohverdamiseks tugineda ühelegi õiguslikule põhjusele, isegi mitte põhiõiguse teostamisega seotud põhjusele(33). Tõele mittevastav teave ei riku mitte ainult asjaomase isiku põhiõigust isikuandmete kaitsele, vaid kahjustab ka tema väärikust, kuna see loob vale ettekujutuse, mis moonutab isiku identiteeti. Eriti kehtib see interneti ökosüsteemis, kus teave levib kiiresti, on pidev ja tänu otsingumootorite tööle annab tulemuseks üksikisiku täpse profiili koostamise. Kübermaailmas tähendab valeandmete levitamine kellegi kohta tema identiteedi – mis on tänapäeval määratletud eelkõige võrgus – püsivat moonutamist ja tema väärikuse tõsist kahjustamist.
32. Sellegipoolest märgin, et isikuandmete kaitse üldmäärus ise annab selge vastuse küsimusele, kui oluline on töödeldavate isikuandmete tõepärasus. Nende andmete töötlemise suhtes kohaldatavad põhimõtted, mis on loetletud kõnealuse määruse artikli 5 lõikes 1, hõlmavad punktis d „õigsuse“ põhimõtet, mille kohaselt peavad isikuandmed olema esiteks „õiged ja vajaduse korral ajakohastatud“ ning teiseks tuleb „töötlemise eesmärgi seisukohast ebaõiged isikuandmed“ viivitamata kustutada või parandada(34). Euroopa Kohtu sõnul on andmete õigsus üks isikuandmete töötlemise „seaduslikkuse tingimustest“(35) ja seega oluline eelkõige isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 17 lõike 1 punkti d kohaldamisel.
33. Kui tegemist on otsingumootori haldaja töödeldud teabe tõepärasuse teemaga, nagu põhikohtuasjas, siis tekib küsimus asjasse puutuvate põhiõiguste tasakaalu kohta üsna konkreetselt, vähemalt selles etapis, kus teabe tõepärasust või tõele mittevastavust ei ole veel kindlaks tehtud. Selles etapis on keskne küsimus tegelikult see, kes ja kuidas peaks vajaliku hinnangu andma.
34. Enne selle küsimuse käsitlemist oleks minu arvates asjakohane anda veel mõned selgitused selle kohta, kuidas näeb välja tasakaalu leidmine asjaomaste põhiõiguste vahel, kui tegemist on otsingumootoreid puudutava tegevusega.
d) Põhiõiguste tasakaalustamine seoses otsingumootori haldaja võimaluste, pädevuse ja ülesannetega
35. See, kuidas otsingumootori haldaja tasakaalustab vastandlikke põhiõigusi linkimise eemaldamise nõude läbivaatamisel, on tingimata mõjutatud selle tehnoloogilise konteksti omapäradest, milles konflikt tekib. Pinged ühelt poolt teabevabaduse aktiivse ja passiivse aspekti ning teiselt poolt eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitse vahel on kübermaailmas teistsugused. Internetitehnoloogia ei mõjuta mitte ainult seda, kuidas õigus teabele ning õigused eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele on omavahel seotud, vaid ka nendevahelist tasakaalu. Just sel põhjusel viidatakse eespool viidatud Euroopa Kohtu praktikas, mis puudutab „õigust olla unustatud“, otsingumootori haldaja „võimalustele“, tema „pädevusele“ ja „ülesannetele“. See kehtib ka juhul, kui linkide eemaldamise nõue põhineb väidetavate valeandmete esitamisel veebilehel, millele eemaldatav link viitab. Otsingumootori haldaja ei pruugi olla kohustatud tegema majutatud sisu üldist järelevalvet ja kontrollima selle sisu tõepärasust. Sellist järelevalvet oleks pealegi äärmiselt keeruline teha. Samuti ei ole otsingumootori haldaja pädevuses kontrollida tagantjärele, kas otsingutulemuste loetellu kantud veebilehel avaldatud artikli sisu on tõene või vale, kuna tal puudub veebilehe väljaandjale kättesaadav teave ja tal puuduvad volitused sellise otsuse tegemiseks.
36. Samal ajal ei saa aga eirata otsingumootori haldaja kui teabe väravahoidja erilist vastutust. Kuna haldajal on aktiivne, mitte üksnes tehniline ja neutraalne roll teabe levitamisel võrgus, millele ta on rajanud oma ärimudeli ja millest ta saab oma tulu, peab ta samuti aktiivselt osalema valesid isikuandmeid sisaldava sisu kõrvaldamisel otsingutulemustest, tingimusel et see roll jääb tema volituste ja võimaluste piiridesse. Sellega seoses märgin, et erilist vastutust, mis on seotud teabe väravahoidja funktsiooniga, mida teatud platvormid täidavad, rõhutatakse 3. oktoobri 2019. aasta kohtuotsuses Glawischnig-Piesczek(36), milles Euroopa Kohus otsustas, et elektroonilise kaubanduse direktiivi(37) sätted ei takista liikmesriigi kohtul kohustada veebimajutusteenuse osutajat eemaldama või blokeerima juurdepääsu mitte ainult varem ebaseaduslikuks määratletud teabele selle laimava sisu tõttu, vaid ka samaväärsele sisule, et vältida selle levitamist hoolimata esialgse sisu eemaldamisest. Üksikisiku õiguste kaitse tõhusus seoses konkreetsete vahenditega, mille kaudu teavet internetis levitatakse, õigustab seega Euroopa Kohtu arvates isegi platvormi majandushuvide kahjuks erilise järelevalvekohustuse kehtestamist (üldine järelevalve oleks vastuolus elektroonilise kaubanduse direktiivi artikli 15 lõikega 1), tingimusel et see ei koorma vahendajaid ülemäära. Samas suunas liiguvad ka meetmed, mille eesmärk on võidelda väärinfo ja vihakõne leviku vastu internetis(38), ning ELi õiguse suundumus kehtestada platvormidele, nagu Google, suuremad kontrollikohustused konkreetsetes valdkondades seoses nende pakutava sisuga(39).
e) Käesolevas menetluses kavandatud erinevad lahendused
37. Eespool kirjeldatud üldises raamistikus ei ole eelkõige põhikohtuasja poolte ja eelotsusetaotluse esitanud kohtu esitatud lahendused veenvad.
38. Vastupidi põhikohtuasja hagejate seisukohale ei saa linke eemaldada üksnes sellise asjaomase isiku ühepoolse nõude alusel, kes väidab ilma seda tõendamata, et asjaomane sisu sisaldab valeandmeid, eriti kui tegemist on isikutega, kelle tegevuse suhtes on asjaomasel turul täidetava rolli tõttu põhimõtteliselt olemas üldsuse õigus niisugusele teabele nagu see, mis näib olevat kõne all hagejate puhul. Selline lahendus jätaks asjaomast isikut puudutava sisu linkide eemaldamise tema ühepoolse otsuse hooleks, ilma et oleks võimalik vaadata läbi väiteid, mis võivad seda põhjendada, ning tooks liigselt ja põhjendamatult ohvriks veebiväljaandja õiguse teavet levitada ja üldsuse õiguse olla informeeritud, eirates nende õiguste rolli demokraatlikus ühiskonnas.
39. Samuti ei ole ka Google’i pakutud lahendus veenev, kuna see välistaks otsingumootori haldaja igasuguse osaluse ja nõuaks, et andmesubjekt pöörduks veebilehe haldaja poole ning nõuaks väidetavalt vale sisu eemaldamist. Kui sellist lahendust järgitaks, oleks relv nende käes, kes leiavad, et nende põhiõigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele on rikutud, täiesti kasutu. Kui veebilehe haldaja keeldub teavet eemaldamast, jätkub tänu otsingumootorile selle levitamine, ja kui see on tõepoolest vale, siis jätkub andmesubjekti põhiõiguste põhjendamatu rikkumine. Seega oleksime võrreldes eelmisega vastupidises olukorras, kus erinevate põhiõiguste vaheline kaalukeel langeks täielikult teabe saamise õiguse kasuks, ohverdades ebaproportsionaalselt ja põhjendamatult harta artiklitega 7 ja 8 kaitstud põhiõigusi.
40. Lõpuks, mis puudutab eelotsusetaotluse esitanud kohtu pakutud lahendust, mis kohustab andmesubjekti võimalusel esitama hagi veebilehe haldaja vastu, siis minu arvates viib see samuti harta artiklites 7 ja 8 sätestatud õiguste ebaproportsionaalse ohverdamiseni. Esiteks on teabe kiire levik internetis ja selle hilisem kõrvaldamine, kui see osutub valeks, vastuolus kohtumenetluse ajalise dimensiooniga, isegi kui see viiakse läbi kiirelt, ning andmesubjektile tekitatud kahju võib olla mittehüvitatav. Teiseks võib see lahendus osutuda raskesti rakendatavaks kõigil neil juhtudel, mil esineb märkimisväärseid praktilisi takistusi selle veebilehe haldaja vastu kohtusse pöördumiseks, kus vaidlustatud sisu ilmub, kuivõrd ta võib asuda kolmandas riigis või olla raskesti tuvastatav, mis ei ole interneti ökosüsteemis haruldane. Lisaks, kui võimalusele esitada hagi sisuteenuse pakkuja vastu omistataks otsustav tähtsus andmesubjekti õiguste kaitsmisel niisugustel asjaoludel nagu põhikohtuasjas, tähendaks see otsingumootori haldaja vabastamist vastutusest, mis oleks vastuolus nii otsingumootorite toimimisega seotud isikuandmete töötlemise autonoomse olemuse tunnustamisega kui ka Euroopa Kohtu kehtestatud põhimõttega, mille kohaselt peab andmesubjektil olema võimalus pöörduda andmete töötlemise omaniku poole, et teda puudutavate andmete linkide eemaldamist nõuda, olenemata sellest, et need andmed on enne kustutanud see, kes vaidlustatud sisu esimesena internetti paigutas. Nagu mul oli juba võimalus märkida, on see põhimõte koos otsingumootoritele omistatud rolliga internetisisu levitamisel ja seega üksikisikute jaoks neid puudutava teabe internetis avaldamisest tuleneva kahju suurendamisel tegelikult vastuolus mis tahes lahendusega, mis vabastab otsingumootori haldaja kui vastutava töötleja tema kohustusest järgida töötlemise seaduslikkuse tingimusi, mis hõlmavad töödeldavate andmete õigsust.
41. Kõigi vaadeldud lahenduste puhul vajub tasakaal täielikult ühe kaalul oleva õiguse kasuks, samas kui tuleb leida tasakaal, mille puhul tuuakse asjaomased põhiõigused ohvriks võimalikult vähe. Järgmiseks selgitan, kuidas minu arvates tuleks see tasakaal saavutada.
f) Pakutav lahendus ja „procedural data due process“ (õiglane menetlus andmete töötlemisel)
42. Põhikohtuasjas käsitletava juhtumi puhul, kus õigus linkide eemaldamisele sõltub peamiselt lingitud sisus esineva teabe tõepärasusest ja seega ka otsingumootori haldaja töödeldud isikuandmete õigsusest, on ainus võimalik toimimisviis minu arvates konkreetse „õiglase menetluse“ määratlemine.
43. Interneti ökosüsteemis on tekkinud „eravõimud“ – osalt sellise andmekandja tehniliste omaduste ja majandusliku dünaamika tõttu, mis paratamatult viivad majandusliku ja sotsiaalse võimu koondumiseni mõnede platvormide kätte –, mis võivad tugevalt mõjutada põhiõiguste kasutamist, eelkõige harta artiklites 7, 8 ja 11 sätestatud õiguste kasutamist. Eelkõige on mõju nende põhiõiguste tegelikule kasutamisele vältimatu tagajärg, mis tuleneb sellest, et mõned neist platvormidest täidavad teabe „väravahoidja“ rolli. Selle nähtusega tegelemiseks on Euroopa Kohus oma kohtupraktikas seoses „õigusega olla unustatud“ sisuliselt andnud vahetu horisontaalse mõju harta artiklites 7 ja 8 sätestatud põhiõigustele. Järgmine loogiline samm, et muuta need õigused tõhusaks, on tunnustada piisavaid menetluslikke tagatisi eraisikutele isikuandmeid töötlevate elektrooniliste platvormide suhtes, koos vastavate kohustustega viimastele, mida on loomulikult kohandatud tehnoloogilise keskkonna omadustele ja internetikeskkonnas asetleidvate põhiõiguste konfliktide eripärale. Internetimaailm vajab minu hinnangul „õiglast menetlust andmete töötlemisel“ vähemalt mingis vormis.(40)
44. Isikuandmete kaitse üldmääruse kohaselt on eraisikul õigus nõuda, et eemaldataks link veebisaidile, mis sisaldab tema kohta andmeid, mida ta peab ebaõigeks. Selle õiguse kasutamisega kaasneb aga minu hinnangul kohustus viidata asjaoludele, millel nõue põhineb, ja esitada tõendid väidetava väärteabe kohta leheküljel, millele suunavate linkide eemaldamist nõutakse, kui see ei ole eelkõige kõnealuse teabe laadi arvestades ilmselgelt võimatu või ülemäära raske(41). Sellise kohustuse kehtestamine näib olevat kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse seletuskirja ja ökonoomsusega, kus andmesubjektidele antud erinevad õigused – andmete parandamisele, kustutamisele, töötlemise piiramisele ja vastuväidetele – on seotud konkreetsete tingimustega ning isik, kes soovib nendele õigustele tugineda, peab tõendama nende tingimuste olemasolu.
45. Seoses oma rolliga teabe levitamisel ja sellest tulenevate kohustustega on otsingumootori haldaja kohustatud tegema kontrolle, mis võivad olla vajalikud nõude põhjendatuse kinnitamiseks ja mis jäävad tema tegelike võimaluste piiresse. Neid kontrolle võib teha andmete põhjal, mis on seotud asjaomase isiku ja selle veebilehe haldajaga, kus vaidlusalane sisu on avaldatud, ning mida otsingumootori haldaja saab kiiresti analüüsida, kasutades selleks tema käsutuses olevaid tehnoloogilisi vahendeid. Lisaks peaks otsingumootori haldaja võimaluse korral kiiresti algatama võistleva menetluse, milles osaleb teabe algul avaldanud veebilehe haldaja, kes saab seega võimaluse esitada põhjendused, mis toetavad töödeldud isikuandmete õigsust ja töötlemise seaduslikkust. Lõpuks peab otsingumootori haldaja otsustama, kas ta rahuldab linkide eemaldamise taotluse või mitte, põhjendades lühidalt oma otsust.
46. Ainult juhul, kui on olulisi kahtlusi kõnealuse teabe tõesuses või tõele mittevastavuses või kui väärteabe kaal asjasse puutuva avaldatud kirjutise kontekstis on ilmselgelt väike ja teave ei ole tundlik, võib otsingumootori haldaja nõude rahuldamata jätta. Seejärel võib andmesubjekt otsingumootori haldaja otsuse peale esitada kaebuse kohtuasutusele, kes on pädev tegema vajalikke kontrolle, või isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 51 osutatud järelevalveasutusele.
47. Kui sisu puudutab isikut, kes täidab eespool mainitud avalikku rolli, siis kuna õigus teabele on põhimõtteliselt suurema kaaluga kui harta artiklites 7 ja 8 sätestatud õigused, peab linkide eemaldamise otsus põhinema eriti tugevatel tõenditel teabe ebaõigsuse kohta. Sellistel juhtudel, kui jääb põhjendatud kahtlus, kas teave on tõene või vale, tuleks minu arvates linkide eemaldamine välistada. Igal juhul ja seda enam, kui vaidlusalune sisu puudutab isikut tema rolli tõttu avalikus elus, ei saa linke eemaldada olukorras, kus kõnealune sisu väljendab üksnes arvamusi, isegi kui need on väga kriitilised või väga elava ja lugupidamatu tooniga või kui tegemist on satiiriga(42). Väärandmete parandamine puudutab tegelikult teavet andmete, mitte arvamuste kohta, mis igal juhul aitavad kaasa avaliku arutelu arengule demokraatlikus ühiskonnas, kui need ei muutu laimuks. Teisest küljest on selge, et isegi juhul, kui nõue esialgu rahuldamata jäetakse, on otsingumootori haldaja kohustatud jätkama edaspidist linkide eemaldamist, kui teabe tõele mittevastavus on kohtulikult kindlaks tehtud.
48. Lõpuks, kui juhtumi asjaolud seda nõuavad, võib otsingumootori haldaja andmesubjektile hüvitamatu kahju vältimiseks kas ajutiselt peatada linkimise(43) või näidata otsingutulemustes, et kõnealuse lingi aluseks oleva teabe õigsus on vaidlustatud(44), ilma et see piiraks siiski veebilehe haldaja õigust vaidlustada selline algatus esmajärjekorras kohtus.
49. Minu arvates saavutab pakutud lahendus erinevate õiguste tasakaalustatud koosluse, vältides samas ohtu, et Google’ist saab nn tõekohtunik või et saavutatakse mingi eratsensuur veebis oleva teabe üle. Viimane oht võiks kergesti realiseeruda, kui otsingumootoritele kehtestataks üldine kohustus mitte majutada valeinfot sisaldavaid väljaandeid või üldine kohustus kontrollida, kas teave, mille kohta on esitatud linkide eemaldamise taotlus, on vale või mitte. Sellisel juhul julgustataks nimelt otsingumootorit võimaliku vastutuse vältimiseks eemaldama kõik lingid kahtlasele sisule, isegi kui puuduvad tõendid, mis lubaksid põhjendatult seda ebaõigeks pidada, mis kahjustab aga oluliselt infovabadust. Selle ohu vastu võitlemiseks peaks linkide eemaldamise õiguse kasutamine olema menetluslikult reguleeritud ja kõigile asjaosalistele olema kehtestatud konkreetsed kohustused.
50. Arvestades kõiki eespool esitatud kaalutlusi teen ma Euroopa Kohtule ettepaneku vastata esimesele eelotsuse küsimusele, et määruse 2016/679 artikli 17 lõike 3 punkti a tuleb tõlgendada nii, et harta artiklites 7, 8, 11 ja 16 osutatud vastanduvate põhiõiguste kaalumisel, mis toimub otsingumootori haldurile väidetava väärteabe tõttu esitatud linkide eemaldamise nõude läbivaatamise raames, ei saa määravat tähtsust omistada sellele, kas andmesubjektil on mõistlik võimalus saada kohtulikku kaitset sisu pakkuja vastu, näiteks esialgse õiguskaitse menetluse kaudu. Linkide eemaldamise nõude esitanud isik on kohustatud esitama tõendid selle nõude esemeks oleva sisu tõele mittevastavuse kohta, kui see ei ole eelkõige kõnealuse teabe laadi arvestades ilmselgelt võimatu või ülemäära raske. Otsingumootori haldaja ülesanne on teha tema võimuses olevaid kontrolle, võttes võimaluse korral ühendust lingitud veebilehe haldajaga. Kui juhtumi asjaolud seda nõuavad, võib otsingumootori haldaja andmesubjektile tekitatava hüvitamatu kahju vältimiseks kas ajutiselt peatada linkimise või näidata otsingutulemustes, et osa selle sisu õigsusest, millele kõnealune link viitab, on vaidlustatud.
C. Teine eelotsuse küsimus
51. Oma teise küsimusega soovib Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus sisuliselt teada, kas direktiivi 95/46 artikli 12 punkti b ja artikli 14 esimese lõigu punkti a ning isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 17 lõike 3 punkti a alusel teostataval, harta artiklites 7, 8, 11 ja 16 nimetatud vastanduvate õiguste ja huvide kaalumisel, mida tehakse otsingumootori haldajale kui vastutavale töötlejale adresseeritud niisuguse linkide eemaldamise nõude läbivaatamisel, milles palutakse füüsilise isiku nime alusel tehtud pildiotsingu tulemuste hulgast kõnealust isikut kujutavate ja pisipiltidena kuvatavate fotode eemaldamist, peab määrava tähtsuse omistama selle internetiväljaande kontekstile, milles need fotod algul ilmusid, kusjuures otsingumootor ei näita seda konteksti, vaid viitab sellele üksnes lingi kaudu, mis ilmub samal ajal nende pisipiltidega. Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus selgitas, et kuigi eraldi vaadatuna ei anna hagejate fotod mingit panust avalikku arutellu, aitavad need esitatud artikli kontekstis kaasa neis väljendatud teabe ja arvamuste edastamisele.
52. Google leiab, et see küsimus on hüpoteetiline, esiteks seetõttu, et vastupidi eelotsusetaotlusest nähtuvale ei ole põhivaidluse esemeks hagejate nimede alusel tehtud pildiotsingu tulemuste linkide eemaldamise nõue, vaid üldine keeld pisipiltide kuvamiseks ühes vaidlusalustest artiklitest, ja teiseks seetõttu, et Google ei lingi kõnealuseid fotosid enam alates 2017. aasta septembrist ja vaidlusalused artiklid ei ole g-neti veebisaidil enam kättesaadavad alates 2018. aasta 28. juunist. Tuleb siiski meelde tuletada, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt on üksnes asja menetleval ja selles tehtava lahendi eest vastutaval liikmesriigi kohtul õigus kohtuasja eripära arvesse võttes hinnata nii eelotsusetaotluse vajalikkust asjas otsuse langetamiseks kui ka Euroopa Kohtule esitatavate küsimuste asjakohasust(45). Euroopa Kohus võib liikmesriigi kohtu esitatud eelotsuse küsimusele vastamisest keelduda üksnes siis, kui on ilmne, et taotletud liidu õiguse tõlgendusel ei ole mingit seost põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega, kui probleem on tõepoolest teoreetiline või kui Euroopa Kohtule ei ole teada vajalikke faktilisi või õiguslikke asjaolusid, et anda tarvilik vastus talle esitatud küsimustele(46). Käesoleval juhul ei nähtu Euroopa Kohtule esitatud dokumentidest, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimus direktiivi 95/46 ja isikuandmete kaitse üldmääruse sätete tõlgendamise kohta oleks teoreetiline või et nende sätete tõlgendamine ei ole seotud tegeliku olukorra või põhikohtuasja esemega. Mis puudutab asjaolu, et ei kõnealused fotod ega artiklid ei ole enam g-neti veebilehel, selgitab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et ta lähtub põhimõttest, et sellise sisu eemaldamine on üksnes ajutine ja et põhikohtuasja hagejatel on jätkuvalt huvi selle vastu, et nende linkide eemaldamise nõue lahendataks. Seetõttu ei saa minu arvates kahtluse alla seada taotletud tõlgenduse seotust tegeliku olukorraga ja selle tarvilikkust.
53. Pöördudes Saksamaa Liitvabariigi kõrgeima üldkohtu esitatud küsimuse sisu juurde, tuleb kõigepealt tõdeda, et nagu Google õigesti märkis, kehtivad internetiotsingumootori kaudu tehtavate nimeliste pildiotsingute suhtes samad reeglid, mis kehtivad veebiotsingute suhtes. Eespool, käesoleva ettepaneku punktides 11–19 viidatud Euroopa Kohtu praktika kehtib seega ka seda liiki otsingute tulemustele suunavate linkide eemaldamise nõuete suhtes. Füüsiliste isikute fotode kuvamine nendes tulemustes pisipiltide kujul kujutab endast isikuandmete töötlemist, mille puhul otsingumootori haldaja on „vastutav töötleja“ vastavalt direktiivi 95/46 artikli 2 punkti d ja isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 4 lõike 7 tähenduses ning vastutab oma ülesannete, pädevuse ja võimaluste piires nimetatud õigusaktides sisalduvate nõuete täitmise eest. Pildiotsingu tulemuste linkide eemaldamise nõude korral peab otsingumootori haldaja kaaluma erinevaid kõnealuseid põhiõigusi ja hindama, kas ülimuslik on andmesubjekti õigus eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele või õigus sõna- ja teabevabadusele. Seejuures peab ta võtma arvesse kõiki asjakohaseid tegureid(47).
54. Küsimus, kas need tegurid peaksid hõlmama ka selle veebilehe sisu, kus asub taotlusalune foto, sõltub minu arvates kõnealuse töötlemise eseme ja selle töötlemise olemuse õigest määratlemisest. Põhikohtuasjas nõuavad hagejad, nagu eespool mainitud, lingi eemaldamist neid kujutavale neljale fotole. See nõue ei puuduta siiski artikli tekstis sisalduvat teavet, mis on esitatud haldaja veebisaidil samal ajal fotodega, ega fotode funktsiooni, mis on kõnealuse teksti visuaalne tugi ja kirjeldus ning mis on kõnealuse artikli lahutamatu osa. Selle artikli lingi ja selles artiklis sisalduvate piltide linkimine veebiotsingu abil kujutab endast eraldi töötlemist, millel on eraldi eesmärk, mille vastu hagejad on esitanud eraldi linkide eemaldamise nõude (mille kohta Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus esitas esimese eelotsuse küsimuse).
55. Otsingumootori haldaja, kes otsib füüsilisi isikuid käsitlevaid fotosid ja esitab neid pildiotsingu tulemustes pisipiltidena, sõltumata sisust, milles need pildid on esitatud, ning jätab välja selles sisus algul neile omistatud võimaliku informatiivse või kirjeldava väärtuse, pakub teenust, mille osutamisel ta töötleb isikuandmeid ja see töötlemine on sõltumatu ja eraldiseisev nii sellest töötlemisest, mida teeb selle veebilehe haldaja, kust fotod on võetud, kui ka töötlemisest, mida tehakse veebilehe linkimisel ja mille eest see haldaja samuti vastutab. Nagu Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus õigesti märkis, näib, et otsingumootori haldaja, arvestades sellise töötlemise olemust – nimelt mille käigus osa kolmandate isikute loodud autonoomsest sisust eraldatakse ja kuvatakse eraldi – ei tegutse ta mitte vahendajana, vaid pigem sisuloojana.
56. Eeltoodust tuleneb minu arvates, et direktiivi 95/46 ja isikuandmete kaitse üldmääruse asjakohaste sätete alusel toimuva põhiõiguste tasakaalustamise raames, mis tuleb teha siis, kui vaadatakse läbi nõuet eemaldada füüsilist isikut kujutavad fotod füüsilise isiku nime alusel tehtud pildiotsingu tulemustest, tuleb arvesse võtta üksnes fotode kui selliste informatiivset väärtust, olenemata sellest, millise sisuga on need lisatud veebilehele, millelt need on võetud. Teisalt, kui nõudes eemaldada link veebilehele vaidlustatakse fotode kuvamine selle lehekülje sisu kontekstis, tuleb selle tasakaalu otsimisel arvesse võtta nende fotode informatiivset väärtust selle sisu kontekstis.
57. Google’i kirjalikes seisukohtades esitatud argumendid ei lükka minu arvates sellist järeldust ümber. Kuigi on tõsi, et pildiotsingus ilmuvad pisipildid koos lingiga selle veebilehe sisule, millel nad asuvad, on siiski fakt, et otsingumootor kuvab neid täiesti sõltumatult, eraldi fotode kontekstist. Erinevalt veebiotsingust, mille tulemused ei võimalda vahetut tutvumist indekseeritud sisuga, on pildiotsingu puhul graafilise sisu, sealhulgas internetis avaldatud fotode pisipiltide kuvamine juba iseenesest kasutaja otsitud tulemus, sõltumata tema hilisemast otsusest minna või mitte minna algsele veebilehele. Eelotsusetaotluse esitanud kohus rõhutas, et asjaolu, et selline kuvamine vastab Google’i ärimudelile ja et tehniliselt ei oleks võimalik teha teisiti, ei sea kahtluse alla selle kuvamisega kaasneva andmetöötluse autonoomset laadi.
58. Loomulikult on võimalik, et taotledes teda kujutavate fotode eemaldamist, soovib andmesubjekt tegelikult piirata nende fotode juurde kuuluva lingi kaudu juurdepääsu nende fotodega illustreeritud sisule ja selles sisalduvale võimalikku avalikku huvi pakkuvale teabele. Sellega seoses tuleb siiski märkida, et kuigi fotode eemaldamine pildiotsingu tulemustest piirab kahtlemata võimalusi juurdepääsuks sisule, millesse need on põimitud, jääb see sisu siiski traditsioonilise veebiotsingu kaudu otse kättesaadavaks. Selline otsing võimaldab indekseeritud lingi kaudu kuvada ka kogu sisu, sealhulgas fotosid, mis oma algses kontekstis täidavad veebisaidi haldaja poolt neile võimalikult määratud rolli, edastades ja kinnitades esitatud teavet ja väljendatud arvamusi. Seega, isegi kui põhikohtuasjas kõnealuste artiklite linkide eemaldamise nõue rahuldamata jäetakse, arvestades sõna- ja teabevabaduse ülimuslikkust võrreldes hagejate õigustega nende eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele, ei piiraks seda vabadust ülemäära või põhjendamatult hagejaid kujutavate fotode eemaldamise nõude võimalik rahuldamine, kui, nagu märgib Saksamaa Liitvabariigi kõrgeim üldkohus, neil fotodel on väike informatiivne väärtus väljaspool konteksti, milles need avaldati.
59. Eelmises punktis esitatud täpsustusi arvesse võttes on järeldus, milleni ma jõudsin käesoleva ettepaneku punktis 56, kaugel sellest, et anda peaaegu absoluutne kaitse õigusele oma kujutisele, kuid see õigus väärib oma kindlat kohta isiksusega seotud õiguste hulgas. Isiku kujutis on tõepoolest üks isiksuse juurde kuuluvaid peamisi tunnuseid, sest see väljendab tema originaalsust ja võimaldab teda eristada oma kaaslastest. Isiku õigus oma kujutise kaitsele on üks tema isikliku eneseteostuse tingimusi ja eeldab, et tal on kontroll oma kujutise üle ja eelkõige võimalus keelduda selle levitamisest(48). Sellest järeldub, et kuigi sõna- ja teabevabadus hõlmab kahtlemata ka fotode avaldamist(49), omandab isiku eraelu puutumatuse kaitse selles kontekstis erilise tähtsuse, arvestades fotode võimet edastada eriti isiklikku, kui mitte intiimset teavet isiku või tema perekonna kohta(50).
60. Eespool esitatud kaalutlusi arvestades teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata teisele eelotsuse küsimusele, et direktiivi 95/46 artikli 12 punkti b ja artikli 14 esimese lõigu punkti a ning isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 17 lõike 3 punkti a tuleb tõlgendada nii, et harta artiklites 7, 8, 11 ja 16 sätestatud vastanduvate põhiõiguste kaalumisel, mida tehakse otsingumootori haldajale esitatud niisuguse linkide eemaldamise nõude läbivaatamisel, milles palutakse füüsilise isiku nime alusel tehtud pildiotsingu tulemuste hulgast füüsilist isikut kujutavate ja pisipiltidena kuvatavate fotode eemaldamist, ei tule võtta arvesse internetis avaldatud selle kirjutise konteksti, mida need fotod algul illustreerisid.
V. Järeldus
61. Eeltoodud kaalutlusi tervikuna silmas pidades soovitan Euroopa Kohtul vastata Saksamaa Liitvabariigi kõrgeima üldkohtu esitatud eelotsuse küsimustele järgmiselt:
1. Määruse (EL) 2016/679 artikli 17 lõike 3 punkti a tuleb tõlgendada nii, et harta artiklites 7, 8, 11 ja 16 osutatud vastanduvate põhiõiguste kaalumisel, mis toimub otsingumootori haldurile väidetava väärteabe tõttu esitatud linkide eemaldamise nõude läbivaatamise raames, ei saa määravat tähtsust omistada sellele, kas andmesubjektil on mõistlik võimalus saada kohtulikku kaitset sisu pakkuja vastu, näiteks esialgse õiguskaitse menetluse kaudu. Linkide eemaldamise nõude esitanud isik on kohustatud esitama tõendid selle nõude esemeks oleva sisu tõele mittevastavuse kohta, kui see ei ole eelkõige kõnealuse teabe laadi arvestades ilmselgelt võimatu või ülemäära raske. Otsingumootori haldaja ülesanne on oma konkreetsete võimaluste piires kontrollida töödeldud andmete väidetavat ebatõesust, võttes võimaluse korral ühendust lingitud veebilehe haldajaga. Kui juhtumi asjaolud seda nõuavad, võib otsingumootori haldaja andmesubjektile tekitatava hüvitamatu kahju vältimiseks kas ajutiselt peatada linkimise või näidata otsingutulemustes, et osa selle sisu õigsusest, millele kõnealune link viitab, on vaidlustatud.
2. Direktiivi 95/46 artikli 12 punkti b ja artikli 14 esimese lõigu punkti a ning määruse 2016/679 artikli 17 lõike 3 punkti a tuleb tõlgendada nii, et harta artiklites 7, 8, 11 ja 16 sätestatud vastanduvate põhiõiguste kaalumisel, mida tehakse otsingumootori haldajale esitatud niisuguse linkide eemaldamise nõude läbivaatamisel, milles palutakse füüsilise isiku nime alusel tehtud pildiotsingu tulemuste hulgast füüsilist isikut kujutavate ja pisipiltidena kuvatavate fotode eemaldamist, ei tule võtta arvesse internetis avaldatud selle kirjutise konteksti, mida need fotod algul illustreerisid.