ÜLDKOHTU OTSUS (teine koda)
8. september 2021(*)
Tarbijate ja töötajate tervise ja ohutuse kaitse – Direktiiv 2006/42/EÜ – Kaitseklausel – Riigisisene meede, millega kõrvaldatakse turult keeglikurikate paigaleasetamise masin ja lisakomplekt ning keelatakse nende turule laskmine – Olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded – Komisjoni otsus, millega meede tunnistati põhjendatuks – Võrdne kohtlemine
Kohtuasjas T‑152/19,
Brunswick Bowling Products LLC, varem Brunswick Bowling & Billiards Corporation, asukoht Muskegon, Michigan (Ameerika Ühendriigid), esindajad: advokaadid R. Martens ja V. Ostrovskis,
hageja,
versus
Euroopa Komisjon, esindajad: M. Huttunen ja P. Ondrůšek,
kostja,
keda toetas:
Rootsi Kuningriik, esindajad: H. Eklinder, R. Eriksson, C. Meyer‑Seitz, A. Runeskjöld, M. Salborn Hodgson, H. Shev, J. Lundberg ja O. Simonsson,
menetlusse astuja,
mille ese on ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada komisjoni 10. detsembri 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/1960 kaitsemeetme kohta, mille Rootsi on võtnud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2006/42/EÜ ning millega keelatakse äriühingu Brunswick Bowling & Billiards toodetava keeglikurikate paigaleasetamise masina teatava tüübi ja seda tüüpi masinaga koos kasutatava lisakomplekti turule laskmine ning kõrvaldatakse müügilt juba turule lastud masinad (ELT 2018, L 315, lk 29),
ÜLDKOHUS (teine koda),
koosseisus: koja president V. Tomljenović, kohtunikud F. Schalin ja P. Škvařilová‑Pelzl (ettekandja),
kohtusekretär: osakonnajuhataja C. Kristensen,
arvestades menetluse kirjalikku osa ja 6. oktoobri 2020. aasta kohtuistungil esitatut,
arvestades 11. märtsi 2021. aasta kohtumäärust menetluse suulise osa uuendamise kohta ja poolte vastuseid Üldkohtu kirjalikele küsimustele,
on teinud järgmise
otsuse(1)
[…]
Menetlus ja poolte nõuded
12 Hagiavaldusega, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 8. märtsil 2019, esitas hageja käesoleva hagi.
13 Üldkohtu kantseleisse 20. juunil 2019 saabunud dokumendis esitas Rootsi Kuningriik avalduse astuda menetlusse komisjoni nõuete toetuseks. Komisjon ja hageja andsid menetlusse astumise avaldusele oma nõusoleku vastavalt 9. juulil 2019 ja 17. juulil 2019. Üldkohtu esimese koja president rahuldas komisjoni menetlusse astumise avalduse 25. juuli 2019. aasta otsusega.
14 Komisjon esitas 24. juunil 2019 Üldkohtu kantseleisse kostja vastuse.
15 Repliik ja vastusrepliik saabusid Üldkohtu kantseleisse vastavalt 21. augustil ja 22. oktoobril 2019.
16 Rootsi Kuningriik esitas 9. oktoobril 2019 Üldkohtu kantseleisse menetlusse astuja seisukohad.
17 Vastavalt 5. ja 7. novembril 2019 esitasid komisjon ja hageja oma seisukohad Rootsi Kuningriigi menetlusse astuja seisukohtade kohta.
18 Üldkohtu presidendi 16. oktoobri 2019. aasta otsusega määrati käesolev kohtuasi uuele ettekandja-kohtunikule, kes kuulub teise kotta.
19 Hageja esitas 3. detsembril 2019 Üldkohtu kodukorra artikli 106 lõike 2 alusel põhjendatud seisukoha kohtuistungi korraldamiseks.
20 Üldkohus võttis 16. juuli 2020. aasta otsusega kodukorra artiklite 88–90 alusel menetlust korraldava meetme. Komisjon vastas sellele määratud tähtaja jooksul. Teised pooled ei vastanud neile saadetud palvele esitada oma seisukohad komisjoni vastuse kohta.
21 Poolte kohtukõned ja Üldkohtu küsimustele antud vastused kuulati ära 6. oktoobri 2020. aasta kohtuistungil.
22 Üldkohus otsustas 11. märtsi 2021. aasta määrusega uuendada menetluse suulise osa ja võttis samal päeval tehtud otsusega kodukorra artiklite 88–90 alusel menetlust korraldava meetme, milles paluti hagejal täpsustada oma õiguslikku seost Brunswick Bowling & Billiardsiga, keda vaidlustatud otsuse põhjenduses 1 käsitatakse vaidlusaluste toodete tootjana.
23 Hageja esitas oma 26. märtsi 2021. aasta vastuses selgitused ja tõendid, mis näitavad, et vaidlustatud otsuses on teda nimetatud endise ärinimega. Komisjon märkis 16. aprilli 2021. aasta kirjas, et tal puudub seisukoht hageja vastuse kohta. Rootsi Kuningriik ettenähtud tähtaja jooksul seisukohti ei esitanud.
24 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus;
– mõista kohtukulud välja komisjonilt.
25 Komisjon, keda toetab Rootsi Kuningriik, palub Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
[…]
Sisulised küsimused
Esimene väide, et on rikutud direktiivi 2006/42 artiklis 11 ja määruse nr 765/2008 artikli 18 lõikes 5 ette nähtud menetlusnorme ning nimetatud määruse artikli 18 lõikes 4 viidatud proportsionaalsuse põhimõtet
[…]
– Esimene osa, mille kohaselt on rikutud direktiivi 2006/42 artiklis 11 ja määruse nr 765/2008 artikli 18 lõikes 5 ette nähtud menetlusnorme
[…]
42 Direktiiviga 2006/42 on seega kehtestatud siseturu järelevalve ja reguleerimise süsteem, mille puhul peavad esmajärjekorras riigisisesed pädevad ametiasutused hindama, kas masin võib ohustada inimeste tervist ja ohutust, ning kui see nii on, võtma vajalikud kõrvaldamis- või keelamismeetmed. Selleks direktiivi 2006/42 artiklis 11 ette nähtud kaitseklauslit ennast tuleb vaadelda seoses ELTL artikli 114 lõikega 10, mis võimaldab liikmesriikidel ühel või mitmel ELTL artiklis 36 osutatud majandusvälisel põhjusel, sealhulgas inimeste elu ja tervise kaitseks selliseid meetmeid võtta. Kohtupraktikast nähtub, et selline tegevus võib eeldada riigisiseste pädevate ametisutuste poolt keerulist tehnilist või teaduslikku hindamist. Komisjon omakorda kontrollib, kas direktiivi 2006/42 raames liikmesriikide võetud meetmed on õiguslikult ja faktiliselt põhjendatud või mitte (vt 3. mai 2018. aasta kohtuotsus Grizzly Tools vs. komisjon, T‑168/16, ei avaldata, EU:T:2018:246, punkt 52 ja seal viidatud kohtupraktika).
43 Selles kontekstis on Üldkohus juba otsustanud, et ühelt poolt tuleb komisjonile faktide hindamisega seoses anda lai kaalutlusõigus, et ta saaks tõhusalt täita talle pandud eesmärke, võttes arvesse neid keerulist laadi tehnilisi hinnanguid, mis ta peab andma. Teiselt poolt saab nende õiguslike põhjenduste, mille alusel komisjon otsustas riigisiseste kõnealuste meetmete õigustatuse kohta, põhjendatuse kohtulik kontroll olla üksnes täielik kontroll, kuna tegemist on õigusküsimusega (vt selle kohta 15. juuli 2015. aasta kohtuotsus CSF vs. komisjon, T‑337/13, EU:T:2015:502, punktid 48 ja 80 ning seal viidatud kohtupraktika).
[…]
54 Kohtupraktika kohaselt on vaidlustatud otsuse tõttu lisaks Rootsi Kuningriigile ka kõiki teised liikmesriigid igaüks kohustatud võtma vajalikud meetmed seoses vaidlusaluste toodete turule viimise ja jätmisega ning seda tehes peavad nad tagama direktiivi 2006/42 õige ja ühetaolise kohaldamise, võttes arvesse Rootsi ametiasutuste võetud meetmeid, pärast seda, kui komisjon on need tunnistanud põhjendatuks. Vaidlustatud otsuse otsene tagajärg on, et liikmesriikides alustatakse menetlusi, mis seavad kogu liidus kahtluse alla õiguse, mida hageja siiani kasutas, turustada masinat, mille vastavust nimetatud direktiivi artikli 7 alusel eeldati, kuna see kandis CE-märgistust ja sellega oli kaasas EÜ vastavusdeklaratsioon (vt selle kohta 15. juuli 2015. aasta kohtuotsus CSF vs. komisjon, T‑337/13, EU:T:2015:502, punkt 28).
[…]
– Teine osa, mille kohaselt on rikutud proportsionaalsuse põhimõtet
[…]
65 Mis puudutab esimesena hageja argumente proportsionaalsuse põhimõtte rikkumise kohta sellega, et komisjon ei võtnud arvesse tema 2016. aastal Gustavsbergi boolingukeskusele esitatud ajakohastamiskava ega selles küsimuses sõltumatu uuringu positiivseid märkusi, siis tuleb sarnaselt komisjoniga rõhutada, et vaidlustatud otsus puudutab küsimust, kas OSETi 2013. aastal võetud kaitsemeetmed olid põhjendatud või mitte.
66 Sellega seoses olgu märgitud, et direktiivi 2006/42 õiguslikuks aluseks oleva EÜ artikli 95 lõikes 10 on sätestatud, et asjakohastel juhtudel on ühtlustamismeetmetes kaitseklausel, mis volitab liikmesriike ühel või mitmel ELTL artiklis 36 osutatud majandusvälisel põhjusel võtma „liidu kontrollimenetlusele alluvaid ajutisi meetmeid“. Sellest tuleneb vastavalt kohtupraktikale, et kui liikmesriikidel on tõepoolest kohustus direktiiv 2006/42 nõuetekohaselt rakendada eelkõige seoses proportsionaalsuse põhimõttega ja tagada, et nende territooriumil turule viidud või kasutusele võetud masinad vastavad neile sätetele, ja vastaval juhul kohustus võtta sellised meetmed, nagu on ette nähtud selle direktiivi artiklis 11, siis peab komisjon samas kontrollima nende meetmete asjakohasust, tagades eelkõige nende võtmise põhjenduseks toodud õiguslike ja faktiliste asjaolude põhjendatuse ning eelkõige võetud meetmete proportsionaalsuse. Selle kontrolli tulemus tingib liikmesriigi kõnealuse meetme lõpliku kehtima jätmise selles mõttes, et liikmesriik võib selle säilitada üksnes juhul, kui komisjon tunnistab selle põhjendatuks, ja vastupidisel juhul peab selle lõpetama (vt selle kohta 3. mai 2018. aasta kohtuotsus Grizzly Tools vs. komisjon, T‑168/16, ei avaldata, EU:T:2018:246, punkt 51 ja seal viidatud kohtupraktika).
67 Eespool punktis 66 viidatud kohtupraktikast tuleneb, et komisjon on tehtava kontrolli raames ainult pädev kontrollima, kas sellised riigisisesed kaitsemeetmed, nagu Rootsi Kuningriik direktiivi 2006/42 artikli 11 lõigete 1 ja 2 alusel vastu võttis ja millest ta seejärel teatas, on põhjendatud või mitte, ning sellest tulenevalt, kas need meetmed võivad nimetatud kontrolli lõppedes jääda lõplikult kehtima.
68 Lisaks olgu märgitud, et kuna nimetatud kohtupraktikast tulenevalt peab komisjon kontrollima asjaomaste kaitsemeetmete põhjendatust, tehes eelkõige kindlaks nende vastuvõtmist õigustanud õiguslike ja faktiliste põhjuste põhjendatuse, siis tuleb tõdeda, et komisjoni tehtav kontroll saab põhineda üksnes sellistel asjaoludel, mis esinesid OSETi otsuse vastuvõtmise ajal, mitte aga hilisematel asjaoludel.
69 Eespool punktides 66–68 esitatud põhjustel ei ole hageja viidatud OSETi otsusest hilisemad asjaolud, nagu vaidlusaluste toodete täiustused Gustavsbergi boolingukeskuses 2016. aastal, vaidlustatud otsuse põhjendatuse hindamisel asjakohased. Samuti tuleb tõdeda, et hageja argumendid sõltumatus uuringus sisalduvate vaidlusaluseid tooteid käsitlevate „positiivsete märkuste“ kohta puudutavad nende toodete täiustusi, mis tehti pärast OSETi otsuse vastuvõtmist. Seega on need ka asjakohatud.
70 Teisena tuleneb hageja argumentidest, et ta heidab komisjonile ette ühelt poolt seda, et viimane ei kontrollinud, kas loetletud puudused olid nii olulised, et kaitsemeetmed olid põhjendatud, ning teiselt poolt seda, et komisjon kinnitas kaitsemeetmed, mis lähevad kaugemale sellest, mis on vajalik inimeste tervise ja ohutuse tagamiseks.
71 Sellega seoses tuleb esiteks meenutada, et direktiivi 2006/42 artikli 11 lõikest 1 tuleneb, et kui käesoleva artikliga hõlmatud masin, nagu on kõne all käesolevas asjas, ei vasta asjakohastele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele ning seab ohtu inimeste tervise või ohutuse, võtab liikmesriik kõik vajalikud meetmed sellise masina turult kõrvaldamiseks, turulelaskmise või kasutuselevõtmise keelamiseks või sellise masina vaba liikumise piiramiseks. Tõdemus, et masinad ei vasta asjakohastele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele ning seavad ohtu inimeste tervise või ohutuse, õigustab seega seda, et pädevad asutused võtavad vastu otsused masinate turult kõrvaldamiseks ja turulelaskmise keelamiseks.
72 Pealegi tuleb tõdeda, et kohtupraktika kohaselt on eesmärk kaitsta inimeste tervist ja elu ELTL artikliga 36 kaitstavate selliste hüvede ja huvide hulgas esikohal (vt selle kohta 23. detsembri 2015. aasta kohtuotsus Scotch Whisky Association jt, C‑333/14, EU:C:2015:845, punkt 35), millest lähtudes võivad liikmesriigid direktiivis 2006/42 ette nähtud kaitsemeetmed võtta, nagu nähtub eespool punktis 42 viidatud kohtupraktikast.
73 Käesoleval juhul nähtub aga kõikidest oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete rikkumistest, millele komisjon vaidlustatud otsuse põhjendustes 9–13 viitab, et need rikkumised kujutavad ohtu inimeste tervisele ja ohutusele ning nendeks rikkumisteks on eelkõige puudulik ülevaade ohualast, vigastuste oht, masinasse kukkumise oht, liikuvatest osadest tulenev oht ja väärkasutamise risk. Seega tuvastas komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 14 õigesti, et loetletud puudused võivad kahjustada inimeste tervist ja ohutust.
74 Järelikult, kuna kõnealused masinad ei vastanud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele ning kujutavad endast ohtu inimeste tervisele ja ohutusele, tuleb tõdeda, et komisjonil oli õigus vastavalt direktiivi 2006/42 artiklile 11 ja proportsionaalsuse põhimõtet rikkumata järeldada, et OSETi võetud kaitsemeetmed, nimelt keeld lasta vaidlusalused tooted turule ja kõrvaldada need turult, olid iseenesest põhjendatud.
75 Teiseks tuleb seoses turult kõrvaldamisega lisada, et nagu nähtub vaidlustatud otsuse põhjendusest 2, on viidatud mitmele alternatiivsele lahendusele selle rakendamiseks, nimelt võimalus kas operaatori töökeskkonnaga seotud vead parandada, vaidlusalused tooted tagasi võtta ning need samasuguste või samaväärsete tehniliselt veatute toodetega asendada või võtta vaidlusalused tooted tagasi ning maksta omanikule selle eest hüvitist.
76 Olgu märgitud, et vaidlustatud otsuse põhjenduses 5 märgib komisjon järgmist:
„Võetud meetmete kohta selgitasid Rootsi ametiasutused, et nad järgisid […] määruse […] nr 765/2008 artiklis 18 sätestatud proportsionaalsuse põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt, arvestades riskide suurust ja turult kõrvaldamise kulusid, ei nõutud olemasolevate [vaidlusaluste toodete] turult kõrvaldamise puhul teatavaid meetmeid, mida nõutakse uute [vaidlusaluste toodete] puudustega tegelemisel. Tegemist on meetmetega, mis käsitlevad kolme sellise eraldi tule paigaldamist, mis näitavad juhtpaneelil eri režiime, nende masinatevaheliste juurdepääsupunktide laiendamist, mida kasutatakse ka tööplatvormidena, ning ülevaadet ohualast.“
77 Tuleb asuda seisukohale, et kuna komisjon ei seadnud kahtluse alla Rootsi Kuningriigi selgitusi, millele on viidatud eespool punktis 76, siis kinnitas ta järeldust, et OSETi lähenemine oli proportsionaalne.
78 Nii nähtub vaidlustatud otsusest, et proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes kaaluti riskide suurust ja turult kõrvaldamise kulu. Sellega seoses eristati tooteid, mida müüakse hiljem, vaidlusalustest toodetest, mis olid juba turule paigaldatud, tehes seda viimati nimetatute puhul nii, et kohaldati vähendatud loetelu puudustest, mis tõid kaasa nende toodete kõrvaldamise. Lisaks aitavad kolm alternatiivset vaidlusaluste toodete kõrvaldamise võimalust, nagu on selgitatud eespool punktis 75, kaasa sellele, et OSET ja seega ka komisjon järgisid proportsionaalsuse põhimõtet.
79 Kolmandaks ei saa eeltoodud järeldusi arvestades nõustuda hageja argumentidega, mis puudutavad kaitsemeetmetest tulenevat ebaproportsionaalset rahalist koormust. Ühelt poolt õigustavad eespool punktis 73 nimetatud ohud, mida hageja masinad kujutavad inimeste tervisele ja ohutusele, vajadust keelata vaidlusaluste toodete turulelaskmine ja nende turult kõrvaldamist, vaatamata kuludele, mida see võib hagejale kaasa tuua. Teiselt poolt näitab kaitsemeetmete eristamine olemasolevate ja uute vaidlusaluste toodete puhul ning kolm alternatiivset lahendust seoses vaidlusaluste toodete turult kõrvaldamisega ning asjaolu, et esimese lahenduse puhul vähendati nende puuduste arvu, mis tuli kõrvaldada, et tooted turule jätta, et OSETi ja komisjoni lähenemine oli proportsionaalne rahalise koormusega, mida kaitsemeetmed võisid hagejale tekitada.
80 Neljandaks tuleb tõdeda, et arvestades nii täpseid viiteid Rootsi Kuningriigi esitatud põhjendustele kui ka komisjoni tehtud põhjalikku riskianalüüsi vaidlusaluste toodete kasutamise kohta, on alusetud hageja argumendid selle kohta, et vaidlustatud otsuses ei ole kaitsemeetmete proportsionaalsuse küsimust piisavalt põhjendatud.
81 Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb järeldada, et komisjon leidis proportsionaalsuse põhimõtet rikkumata, et kõnealused kaitsemeetmed olid põhjendatud.
82 Viiendaks, mis puudutab hageja argumente proportsionaalsuse põhimõtte rikkumise kohta, kuna kõik teised liikmesriigid on kohustatud võtma vaidlustatud otsuse tulemusel meetmeid, siis tuleb kõigepealt rõhutada, et kohtupraktika kohaselt on komisjoni poolt direktiivi 2006/42 artikli 11 tähenduses vastu võetud otsuse adressaadid kõik liidu liikmesriigid, mis on kooskõlas komisjonile direktiivi 2006/42 artikli 11 lõigetega 3 ja 6 pandud teavitamis- ja teatamiskohustustega. Vastavalt ELTL artiklile 288 on see otsus seega tervikuna siduv kõigis liikmesriikides (vt selle kohta 15. juuli 2015. aasta kohtuotsus CSF vs. komisjon, T‑337/13, EU:T:2015:502, punkt 24).
83 Seega on hageja viidatud tagajärjed omased sellisele menetlusele, mille käigus komisjon analüüsib direktiivi 2006/42 lõikes 11 ette nähtud kaitsemeetmete põhjendatust. Nagu on meelde tuletatud eespool punktis 54, nähtub direktiivi 2006/42 kõikidest sätetest, nagu neid on tõlgendatud kohtupraktikas, et vaidlustatud otsus tähendab, et liikmesriigid võtavad tarvilikud meetmed, mis on seotud vaidlusaluste toodete oma turule laskmise või sinna jätmisega. Nimelt on tegemist direktiivi 2006/42 artiklis 11 ette nähtud kaitseklausli menetluse olulise osaga, mille eesmärk on tagada selle ühetaoline kohaldamine.
84 Järgmiseks tuleneb direktiivi 2006/42 artikli 11 sätetest, et komisjonil oli kohustus tegutseda pärast seda, kui OSET oli teatanud vaidlusaluste toodete suhtes võetud kaitsemeetmetest, ning teha otsus selle kohta, kas need meetmed on põhjendatud või mitte. Järelikult ei ole hageja selle kohta esitatud argumendid tulemuslikud.
85 Lisaks tuleb märkida, et eespool punktides 82–84 esitatud järeldusi ei saa ümber lükata direktiivi 2006/42 artikli 9 sisuga, millele hageja viitas kohtuistungil, et põhjendada oma argumenti, mille kohaselt oli komisjonil kaalutlusõigus vaidlustatud otsuse tagajärgede suhtes liikmesriikides.
86 Nimelt on direktiivi 2006/42 artiklis 9, mis kehtestab „[e]rimeetmed potentsiaalselt ohtlike masinate suhtes“, sätestatud, et kui komisjon kõnealuse direktiivi artiklis 11 nimetatud menetluse kohaselt leiab, et liikmesriigis võetud meede on õigustatud, võib komisjon võtta meetmed, mis kohustavad liikmesriike keelama või piirama selliste masinate turule laskmist, mis tehniliste näitajate tõttu kujutavad endast sama ohtu, mida liikmesriigi meetmetes silmas on peetud, või kehtestama selliste masinate suhtes eritingimused. Lisaks on direktiivi põhjenduses 13 täpsustatud, et sellised liidu tasandil võetud meetmed ei ole otsekohalduvad ettevõtjate suhtes ja liikmesriigid peavad need rakendama (15. juuli 2015. aasta kohtuotsus CSF vs. komisjon, T‑337/13, EU:T:2015:502, punkt 33).
87 Kohtupraktikast tulenevalt tuleb sellega seoses tõdeda, kuna liikmesriigid peavad tagama direktiivi 2006/42 õige ja ühetaolise kohaldamise, tehes järeldused mõne liikmesriigi poolt teatud masina suhtes võetud meetmest, mille komisjon on põhjendatuks tunnistanud, ilma et neil oleks saavutatava tulemuse suhtes kaalutlusõigust, siis ei ole neil liikmesriikidel loomulikult õigust omal algatusel ja väljaspool selle direktiivi artikli 11 lõikega 1 ette nähtud menetluslikku ja materiaalõiguslikku raamistikku laiendada selle meetme kohaldamisala teistele masinatele kaalutlusel, et nende puhul võib esineda sama oht, kuna vastasel juhul rikutaks direktiivi artikli 6 lõikes 1 sätestatud vaba liikumise põhimõtet ja direktiivi artikliga 7 ette nähtud vastavuse eeldust. Sellel põhjusel on liidu seadusandja sellise laiendamise tingimuseks seadnud sellise erimenetluse rakendamise, mis on ette nähtud direktiivi 2006/42 artiklis 9 ning mis eeldab muu hulgas esiteks komisjoni sellekohast sõnaselget otsust ja teiseks riigisiseseid meetmeid selle otsuse rakendamiseks. Seevastu ei ole selline tegevus ette nähtud ega vajalik kõnealuse direktiivi artikli 11 kohaldamiseks, võttes arvesse selle ulatust (vt 15. juuli 2015. aasta kohtuotsus CSF vs. komisjon, T‑337/13, EU:T:2015:502, punkt 34 ja seal viidatud kohtupraktika).
88 Tuleb jõuda järeldusele, et arvestades eespool punktides 86 ja 87 viidatud kohtupraktikat, ei ole käesoleva kohtuasja asjaoludel, mis puudutab üksnes asjaomase kaitsemeetme hindamist, direktiivi 2006/42 artikli 9 sätted käesolevas asjas kohaldatavad.
89 Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esimese väite teine osa, mis puudutab proportsionaalsuse põhimõtte rikkumist, ja seega esimene väide tervikuna põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
[…]
Kolmas väide, et on rikutud direktiivi 2006/42 I lisas ette nähtud menetlusnorme
[…]
108 Sissejuhatuseks olgu märgitud, et direktiivi 2006/42 artikli 7 lõigetes 1 ja 2 on muu hulgas ette nähtud, et liikmesriigid peavad CE‑märgisega ja EÜ vastavusdeklaratsiooniga varustatud masinat käesoleva direktiivi sätetele vastavaks, ning et eeldatakse, et harmoneeritud standardi (mille kohta on avaldatud viited Euroopa Liidu Teatajas) kohaselt toodetud masin vastab nimetatud harmoneeritud standardiga kaetud olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Teisisõnu võimaldab harmoneeritud standardi järgimine eeldada, et masin vastab vastavatele olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele. Direktiivi 2006/42 artikli 2 punkti l kohaselt on harmoneeritud standard mittesiduv tehniline spetsifikatsioon, mille on komisjoni volituse alusel vastu võtnud standardiorganisatsioon. Nendest sätetest tuleneb, et harmoneeritud standardiga pakutud tehnilised lahendused ei ole kohustuslikud, kuid nende kohaldamise puhul kehtib eeldus, et asjaomane toode vastab direktiivi 2006/42 sätetele.
109 Kuigi tootjal või tema volitatud esindajal on võimalus vabalt valida meetodid selle hindamiseks, kas nende tooted vastavad olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, peavad nad tagama mitte ainult selle vastavuse, vaid samuti seda tõendama tehnilises toimikus, nagu on ette nähtud direktiivi 2006/42 VII lisas. Kui tehakse valik harmoneeritud standardid kohaldamata jätta, siis selle tulemusel ei saa eespool viidatud vastavuse eeldust samuti enam kohaldada, mistõttu toodete vastavust tuleb tõendada teiste vahenditega.
110 Tuleb täpsustada, et hageja argumente arvestades puudutab kolmas väide vaidlustatud otsuse põhjendust 10, milles komisjon kinnitas, et direktiivi 2006/42 I lisa punktides 1.1.6, 1.6.1 ja 1.6.2 sätestatud olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded, mille kohaselt peavad masinad olema projekteeritud ja ehitatud nii, et see lihtsustab operaatori tööd, võimaldades tal töötada mugavalt ja turvaliselt, väljaspool ohualasid, ei olnud vaidlusaluste masinate puhul täidetud. Täpsemalt leidis komisjon OSETi otsuse põhjal, et vaidlusalustele masinatele ligipääsemisel on vigastusoht, mis on tingitud 190 mm laiusest kitsast läbikäigust nende masinate vahel või masinate eesosa 1000 mm kõrgusest järsust lõpust.
111 Tuleb märkida, et 190 mm laiuse läbikäigu puhul puudutavad hageja argumendid eelkõige komisjoni või lausa vahetult OSETi järeldusi. Sisuliselt heidab hageja esiteks neile ette, et nad ei võtnud arvesse tänapäeva tehnika tasemele vastavuse põhimõtet, kuna nende vastavates otsustes ei olnud sellele põhimõttele viidatud. Teiseks on hageja seisukohal, et tema kõnealune tehniline lahendus vastas tänapäeva tehnika tasemele kontrollimise ajal, samas kui harmoneeritud standardis EN ISO 14122‑2:2001 ette nähtud nõue läks tänapäeva tehnika tasemest kaugemale.
112 Esimese võimalusena tuleb kõigepealt meenutada, et vaidlust ei ole selles, et EÜ vastavusdeklaratsioonis tugines hageja nimelt harmoneeritud standardile EN ISO 14122‑2:2001. Teisisõnu tegi hageja vaba valiku kohaldada seda harmoneeritud standardit, et tõendada vaidlusaluste toodete vastavust direktiivi 2006/42 I lisa punktides 1.1.6, 1.6.1 ja 1.6.2 nimetatud oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuetele.
113 Harmoneeritud standardis EN ISO 14122‑2:2001 on sätestatud tehnilised ohutusnõuded masina püsijuurdepääsuvahenditele ja konkreetsemalt masina tööplatvormidele ja käiguteedele. Kuigi kõnealuse standardi puhul on nõutav laius 500 mm, on selge, et vaidlusalustesse masinatesse paigaldatud käigutee laius oli 190 mm. Seega tuleb sarnaselt komisjoniga tõdeda, et kuigi hageja otsustas kohaldada harmoneeritud standardit EN ISO 14122‑2:2001, ei järginud ta seda.
114 Lõpuks, mis puudutab oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete kohaldamise tingimusi, siis direktiivi 2006/42 põhjenduses 14 on ette nähtud, et olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid tuleks kohaldada arukalt, võttes arvesse tänapäevaseid nõudeid valmistamise ajal ning tehnilisi ja majanduslikke nõudeid. Lisaks on nimetatud direktiivi I lisa esimese jaotise „Üldpõhimõtted“ punktis 3 ette nähtud, et kuigi selles lisas loetletud olulised tervisekaitse- ja ohutusnõuded on kohustuslikud, võib tänapäeva tehnika taset arvestades siiski nimetatud nõuetes seatud eesmärkide saavutamine osutuda võimatuks. On täpsustatud, et sellisel juhul tuleb masina projekteerimisel ja valmistamisel võimalikult palju arvestada antud eesmärkide saavutamisega.
115 Käesolevas asjas heidab hageja esimesena komisjonile ja OSETile ette, et nad rikkusid direktiivi 2006/42 I lisas ette nähtud menetlusnorme, kuna ei vaidlustatud otsuses ega OSETi otsuses ei ole ühtegi viidet tänapäeva tehnika tasemele vastavuse üldpõhimõttele. Esiteks tuleb rõhutada, et hageja ei täpsusta kuidagi, milliseid menetlusnorme on rikutud, vaid tsiteerib sätteid, mis näevad ette oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete kohaldamisel tänapäeva tehnika tasemele vastavuse põhimõtte järgimise. Tuleb aga tõdeda, et kuigi direktiivi 2006/42 põhjenduses 14 ja selle direktiivi I lisa esimese jaotise punktis 3, nagu need on välja toodud eelmises punktis, on oluliste tervisekaitse- ja ohutusnõuete kohaldamisel ette nähtud tänapäeva tehnika taseme arvessevõtmine, ei näe direktiiv ette ühtegi menetlusnormi, mis kohustaks kaitseklausli menetluse raames vastu võetud riigisisese pädeva asutuse otsuses või komisjoni otsuses esitama analüüsi tänapäeva tehnika tasemele vastavuse põhimõtte kohaldamise kohta. Teiseks ei tähenda asjaolu, et vaidlustatud otsuses või OSETi otsuses ei esitatud analüüsi tänapäeva tehnika tasemele vastavuse põhimõtte kohaldamise kohta, iseenesest selle põhimõtte rikkumist. Neil põhjustel ei saa nõustuda hageja argumentidega selle kohta, et kõnealustes otsustes ei ole sellele põhimõttele viidatud.
116 Teisena on oluline rõhutada, et direktiivi 2006/42 artikli 11 lõike 2 punkti b kohaselt on harmoneeritud standardi ebaõige kohaldamine nende mittevastavuse põhjuste hulgas, mille liikmesriik peab teatama komisjonile ja teistele liikmesriikidele kaitsemeetme kohaselt, mille ta otsustas võtta. Teisisõnu, isegi kui harmoneeritud standardid ei ole kohustuslikud, on selleks, et teha valik nende kohaldamiseks ja tugineda nendele EÜ vastavusdeklaratsioonis, nõutud nende standardite õige kohaldamine. Selliste normide ebaõigel kohaldamisel on riigisisesel pädeval asutusel õigus tuvastada toodete mittevastavus meetmetes, mis on võetud direktiivi 2006/42 artikli 11 tähenduses kaitseklausli menetluse raames. Neil põhjustel tõdes komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 10 õiguspäraselt seoses OSETi võetud kaitsemeetmega, et mis puudutab vaidlusaluseid masinaid, siis 2006/42 I lisa punktides 1.1.6, 1.6.1 ja 1.6.2 nimetatud olulisi tervisekaitse- ja ohutusnõudeid ei olnud järgitud, kuna tegemist on harmoneeritud standardit ebaõige kohaldamisega.
117 Nagu komisjon õigesti väidab, oleks hageja pidanud seetõttu, et ta otsustas EÜ vastavusdeklaratsioonis viidata harmoneeritud standardile, täielikult sellest standardist kinni pidama. Juhul kui vaidlusaluste masinate käiguteede laiuse osas standardit ei järgitud, nagu käesolevas asjas, oleks hageja pidanud esitama teise tehnilise lahenduse, mis tagab sama ohutuse taseme, ja tõendama vaidlusaluste toodete vastavust olulistele tervisekaitse- ja ohutusnõuetele, mida ta aga ei teinud.
118 Kolmandana olgu märgitud, et mis puudutab tänapäeva tehnika tasemele vastavuse põhimõtte kohaldamist osas, mis puudutab vaidlusaluste masinate käiguteede 500 mm laiuse nõuet, siis tuleb rõhutada kolme aspekti.
119 Esiteks tuleb täpsustada, et harmoneeritud standard, mille viited on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas, on osa liidu õigusest (vt analoogia alusel 27. oktoobri 2016. aasta kohtuotsus James Elliott Construction, C‑613/14, EU:C:2016:821, punkt 40).
120 Teiseks väidab komisjon õigesti, et kuigi harmoneeritud standardid ei ole kohustuslikud, kajastavad need nõutavat ohutustaset ja võtavad arvesse tänapäeva tehnika taset.
121 Sellega seoses on oluline märkida, et komisjoni 2010. aasta juunis avaldatud „masinadirektiivi“ 2006/42 kohaldamise juhendi punktis 162 on nüüd muu hulgas täpsustatud, et harmoneeritud standardid annavad hea ettekujutuse tänapäeva tehnika tasemest nende vastuvõtmise ajal. Lisaks olgu märgitud, et sama dokumendi kohaselt kajastuvad tänapäeva tehnika taseme muudatused ühtlustatud standardite hilisemates muudatustes või parandustes.
122 Kolmandaks tuleb lisada, et hageja viitab sõltumatu uuringu järeldustele, et põhjendada oma argumente parema võimaluse puudumise kohta. Sellega seoses olgu märgitud, et need järeldused – mis viitavad võimalustele parandada juba paigaldatud masinate vead, mitte üldisele tehnika tasemele OSETi otsuse kuupäeval – puudutavad olukorda Gustavsbergi boolingukeskuses pärast seda, kui OSETi otsuse vastuvõtmise järgselt tehti vaidlusalustesse toodetesse muudatused. Nagu on juba jõutud järeldusele eespool punktis 69, ei ole need järeldused aga käesolevas asjas asjakohased.
123 Eeltoodust tuleneb, et hageja argument, mille kohaselt vaidlusaluste masinate käiguteede laiust puudutav nõue läheb tänapäeva tehnika tasemest kaugemale, tuleb põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
124 Eespool esitatud kaalutlusi arvestades tuleb kolmas väide põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
[…]
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (teine koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Mõista kohtukulud välja Brunswick Bowling Products LLC‑lt.
3. Jätta Rootsi Kuningriigi kohtukulud tema enda kanda.
Tomljenović | Schalin | Škvařilová-Pelzl |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 8. septembril 2021 Luxembourgis.
Allkirjad