ÜLDKOHTU MÄÄRUS (apellatsioonikoda)

10. veebruar 2012

Kohtuasi T‑98/11 P

AG

versus

Euroopa Parlament

Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Ametnikud – Katseaja lõppemisel teenistusest vabastamine – Hagi esitamise tähtaeg – Hilinemine – Ilmselgelt põhjendamatu apellatsioonkaebus

Ese:      Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (esimene koda) 16. detsembri 2010. aasta määruse peale kohtuasjas F‑25/10: AG vs. parlament selle kohtumääruse tühistamise nõudes.

Otsus:      Jätta apellatsioonkaebus ilmselge põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Jätta AG kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Euroopa Parlamendi kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Apellatsioonkaebus – Väited – Õigusnormi väidetava rikkumise määratlemata jätmine – Vastuvõetamatus

(ELTL, artikkel 257; Euroopa Kohtu põhikiri, I lisa artikli 11 lõige 1; Üldkohtu kodukord, artikli 138 lõike 1 esimese lõigu punkt c)

2.      Apellatsioonkaebus – Väited – Faktiliste asjaolude ebaõige hindamine – Vastuvõetamatus – Tõendite hindamise kontroll Üldkohtus – Välistamine, v.a tõendite moonutamise korral

(Euroopa Kohtu põhikiri, I lisa artikkel 11)

1.      ELTL artiklist 257, Euroopa Kohtu põhikirja I lisa artikli 11 lõikest 1 ja Üldkohtu kodukorra artikli 138 lõike 1 esimese lõigu punktist c tuleneb, et apellatsioonkaebuses tuleb selgelt märkida selle otsuse vaidlustatavad osad, mille tühistamist taotletakse, samuti seda taotlust konkreetselt toetavad õiguslikud argumendid. Apellatsioonkaebus ei vasta nimetatud nõudele, kui see ei sisalda argumentatsiooni, milles on konkreetselt näidatud, millist õigusnormi on vaidlustatud kohtuotsuses või kohtumääruses väidetavalt rikutud.

Ilmselgelt vastuvõetamatuks tuleb pidada väiteid, mis on liiga üldised ja ebatäpsed, et anda neile õiguslikku hinnangut.

(vt punktid 24 ja 25)

Viide:

Üldkohus, 16. detsember 2010, kohtuasi T‑48/10 P: Meister vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punktid 42 ja 43 ja seal viidatud kohtupraktika).

2.      Vastavalt Euroopa Kohtu põhikirja I lisa artiklile 11, milles korratakse põhikirja artikli 58 sõnastust, peab apellatsioonkaebus piirduma õiguslike küsimustega ja selle aluseks võib olla üksnes Avaliku Teenistuse Kohtu pädevuse puudumine, menetlusnormide rikkumine Avaliku Teenistuse Kohtus, mis kahjustab kaebaja huve, või liidu õiguse rikkumine Avaliku Teenistuse Kohtu poolt.

Järelikult on ainult Avaliku Teenistuse Kohus pädev faktilisi asjaolusid tuvastama, välja arvatud juhul, kui tema poolt tuvastatu sisuline ebaõigsus tuleneb temale esitatud toimiku materjalidest, ja neid faktilisi asjaolusid hindama. Seega ei ole faktiliste asjaolude hindamine – välja arvatud juhul, kui Avaliku Teenistuse Kohtule esitatud tõendeid on moonutatud – õigusküsimus, mida saaks sellisena apellatsioonimenetluses kontrollida.

Niisugune moonutamine peab olema toimiku materjalidest tulenevalt ilmne, ilma et oleks vaja faktilisi asjaolusid ja tõendeid uuesti hinnata või isegi uusi tõendeid uurida.

(vt punktid 44–46)

Viide:

Euroopa Liidu Üldkohus, 24. oktoober 2011, kohtuasi T‑213/10 P: P vs. parlament (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punktid 46–48 ja seal viidatud kohtupraktika).