ÜLDKOHTU OTSUS (teine koda)
11. detsember 2018(*)
Dokumentidega tutvumine – Määrus (EÜ) nr 1049/2001 – Riigiabi järelevalve menetlusega seonduvad dokumendid – Dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumine – Kolmandate isikute ärihuve kaitsev erand – Kontrollimiste, uurimise või audiitorkontrolli eesmärki kaitsev erand – Üldine konfidentsiaalsuse eeldus – Konkreetse ja individuaalse hindamise kohustus – Ülekaalukas üldine huvi
Kohtuasjas T‑440/17,
Arca Capital Bohemia a.s., asukoht Praha (Tšehhi Vabariik), esindaja: advokaat M. Nedelka,
hageja,
versus
Euroopa Komisjon, esindajad: A. Bouchagiar ja A. Buchet,
kostja,
mille ese on ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada esiteks otsus, mis väidetavalt sisaldub komisjoni 15. märtsi 2017. aasta vastuses riigiabi järelevalve menetlusega seonduvate dokumentidega tutvumise esialgsele taotlusele, ja teiseks komisjoni 4. mai 2017. aasta otsus C(2017) 3130 final, millega keelduti võimaldamast tutvuda asjaomaste dokumentidega,
ÜLDKOHUS (teine koda),
koosseisus: president M. Prek, kohtunikud E. Buttigieg (ettekandja) ja B. Berke,
kohtusekretär: E. Coulon,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 Euroopa Komisjon tegi 18. juulil 2007 otsuse 2008/214/EÜ riigiabi C 27/2004 kohta, mida Tšehhi Vabariik andis ettevõtjatele GE Capital Bank ja GE Capital International Holdings Corporation, USA (teatavaks tehtud numbri K(2007) 1965 all) (ELT 2008, L 67, lk 3).
2 Komisjon tuvastas selles otsuses, et panga Agrobanka Praha a.s‑i erastamise ja ümberkorraldamise raames said GE Capital Bank ja GE Capital International Holdings Corporation, USA, alates 1. maist 2004 siseturuga kokkusobivat riigiabi hüvitiste näol teatavate nõuete eest, mis põhinevad Česká Národní Banka (Tšehhi Vabariigi riigipank) ja GE Capital International Holdings Corporation, USA, vahel 22. juunil 1998 sõlmitud hüvitamiskokkuleppe alusel, mida on muudetud 25. aprilli 2004. aasta hüvitamiskokkuleppe esimese protokolliga, ning samuti samade poolte vahel 22. juunil 1998 sõlmitud müügioptsiooni lepingul põhineva müügioptsiooni näol.
3 Hageja Arca Capital Bohemia a.s. taotles 23. veebruari 2017. aasta kirjaga Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT 2001, L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331) alusel võimalust tutvuda teatavate dokumentidega, mis seonduvad otsuse 2008/214 tegemisega päädinud riigiabi järelevalve haldusmenetlusega.
4 Täpsemalt esitati dokumentidega tutvumise taotlus järgmiste dokumentide kohta (edaspidi „kõnealused dokumendid“):
– Tšehhi riigipanga, GE Capital Bank a.s‑i ja GE Capital International Holdings Corporation, USA, vahel 22. juunil 1998 sõlmitud raamleping (sealhulgas selle lisad) (edaspidi „raamleping“);
– raamlepingu 30. novembri 2000. aasta esimene protokoll;
– raamlepingu 21. novembri 2001. aasta teine protokoll.
5 Komisjon teavitas 15. märtsi 2017. aasta kirjaga hagejat, et jätab tema esitatud kõnealuste dokumentidega tutvumise taotluse rahuldamata määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimeses taandes ette nähtud erandi alusel (edaspidi „esialgsele taotlusele antud vastus“). Viidates oma ELTL artiklist 339 tulenevale ametisaladuse pidamise kohustusele ning tuginedes 28. juuni 2012. aasta kohtuotsusele komisjon vs. Agrofert Holding (C‑477/10 P, EU:C:2012:394), asus komisjon seisukohale, et need dokumendid on hõlmatud üldise konfidentsiaalsuse eeldusega, mille kohaselt nende avalikustamine kahjustaks põhimõtteliselt asjaomaste ettevõtjate ärihuve. Ta märkis ka seda, et hageja ei olnud esitanud ühtegi argumenti tõendamaks, et kõnealused dokumendid ei ole hõlmatud üldise eeldusega või et esineb ülekaalukas üldine huvi. Lõpetuseks täheldas komisjon, et üldine eeldus on kohaldatav ka seoses dokumentidega osalise tutvumisega, mistõttu seda ei saa võimaldada.
6 Hageja esitas 4. aprilli 2017. aasta kirjaga kordustaotluse määruse nr 1049/2001 artikli 7 lõike 2 alusel, väites, et esineb ülekaalukas üldine huvi, mis õigustab kõnealuste dokumentide avalikustamist ning seisneb sisuliselt kodanike kontrollis selle üle, kuidas Tšehhi ametiasutused haldasid avalikke vahendeid Agrobanka Praha erastamise raames, mis toimus selle omandamisega GE Capital Banki ja GE Capital International Holdings Corporation, USA, poolt.
7 Komisjon jättis 4. mai 2017. aasta otsusega C(2017) 3130 final (edaspidi „vaidlustatud otsus“) hageja taotluse rahuldamata. Ta märkis esiteks, et kõnealused dokumendid kuuluvad riigiabi järelevalve menetluse haldustoimikusse, ning asus kohtupraktikale tuginedes seisukohale, et sellistena on need hõlmatud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimeses ja kolmandas taandes sätestatud eranditel põhineva üldise konfidentsiaalsuse eeldusega ja seda isegi pärast uurimise lõplikku lõpetamist. Ta märkis eeskätt, et nõukogu 13. juuli 2015. aasta määrus (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad [ELTL] artikli 108 kohaldamiseks (ELT 2015, L 248, lk 9), sisaldab seoses riigiabi järelevalve menetlustega erieeskirju riigiabi järelevalve menetluse raames saadud teabe töötlemise kohta ning et seetõttu tooks määruse nr 1049/2001 alusel muudel kolmandatel isikutel peale asjaomase liikmesriigi selle menetluse toimikuga tutvuda võimaldamine kaasa selle tasakaalu ohtuseadmise, mille seadusandja soovis tagada ühelt poolt liikmesriikide kohustuse edastada komisjonile tundlik teave, sealhulgas asjaomaste ettevõtjate kohta, ja teiselt poolt komisjonile sedasi edastatud teabe määruse 2015/1589 kohase tugevdatud kaitse tagamise vahel. Täheldades, et määrus 2015/1589 nõuab ametisaladuse pidamist, ja tuginedes kohtupraktikale, leidis komisjon lisaks, et kuivõrd kõnealused dokumendid sisaldavad asjaomaste ettevõtjate majandustegevusega seonduvat tundlikku teavet, siis on need hõlmatud üldise konfidentsiaalsuse eeldusega, mille kohaselt nende avalikustamine kahjustaks põhimõtteliselt nende ettevõtjate ärihuve ja seda isegi pärast uurimise lõpetamist.
8 Järgmiseks analüüsis komisjon võimalust võimaldada hagejal tutvuda kõnealuste dokumentidega osaliselt. Ta järeldas sellega seoses, et sellist osalist tutvumist ei ole võimalik võimaldada kahjustamata seejuures tema uurimise eesmärki ja ärihuve. Nimelt on kõnealused dokumendid tema hinnangul ilmselgelt ja täies ulatuses hõlmatud viidatud eranditega ja avalikustamise kohustus ei kehti seega nende suhtes ei täies ulatuses ega osaliselt.
9 Lõpetuseks leidis komisjon, et käesoleval juhul ei esine ühtegi ülekaalukat üldist huvi määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 tähenduses, mis õigustaks kõnealuste dokumentide avalikustamist. Ta väitis sellega seoses, et hageja argumente, mille kohaselt kõnealune riigiabi olevat ebaseaduslik, ei saa võtta arvesse dokumentidega tutvumise menetluse raames. Ta märkis lisaks, et hageja võimalik erahuvi kõnealuste dokumentidega tutvumise vastu ei saa kujutada endast ülekaalukat üldist huvi.
Menetlus ja poolte nõuded
10 Hageja esitas käesolevas asjas hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 4. juulil 2017.
11 Kodukorra artikli 106 lõikes 3 on ette nähtud, et kui kolme nädala jooksul alates menetluse kirjaliku osa lõpetamisest teatamisest ei ole pooled esitanud taotlust kohtuistungi määramiseks, võib Üldkohus lahendada kohtuasja ilma menetluse suulise osata. Kuna käesolevas asjas sellist taotlust ei esitatud ja Üldkohus leidis, et tal on kohtuasja toimikus olevate dokumentide põhjal piisavalt teavet, otsustas ta lahendada kohtuasja ilma menetluse suulise osata.
12 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada esialgsele taotlusele antud vastus ja teine vaidlustatud otsus ja
– mõista kohtukulud välja komisjonilt.
13 Komisjon palub Üldkohtul:
– jätta hagi esialgsele taotlusele antud vastust puudutavas osas vastuvõetamatuna läbi vaatamata;
– jätta hagi teist vaidlustatud otsust puudutavas osas põhjendamatuna rahuldamata ja
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
Esialgsele taotlusele antud vastuse tühistamise nõude vastuvõetavus
14 Komisjon väidab, et hagi on vastuvõetamatu osas, milles see on esitatud esialgsele taotlusele antud vastuse peale, kuivõrd tegemist on ettevalmistava aktiga, mis ei saa mõjutada hageja õiguslikku olukorda.
15 Tuleb märkida, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt saab tühistamishagi esitada vaid selliste meetmete peale, millel on siduvad õiguslikud tagajärjed, mis mõjutavad hageja huve, muutes selgelt tema õiguslikku olukorda (vt 26. jaanuari 2010. aasta kohtuotsus Internationaler Hilfsfonds vs. komisjon, C‑362/08 P, EU:C:2010:40, punkt 51 ja seal viidatud kohtupraktika).
16 Tühistamishagi vastuvõetavust käsitlevast väljakujunenud kohtupraktikast johtub lisaks, et vaidlustatud aktide kvalifitseerimisel tuleb arvesse võtta nende aktide sisu ennast ja nende autorite tahet. Vaidlustatavateks aktideks on põhimõtteliselt meetmed, millega määratletakse haldusmenetluse tulemusel komisjoni seisukoht lõplikult ja mille eesmärk on tekitada siduvaid õiguslikke tagajärgi, mis mõjutavad hageja huve, ning sellisteks aktideks ei ole eeskätt vahemeetmed, mille eesmärk on valmistada ette lõplik otsus ja millel kõnealused tagajärjed puuduvad, ning samuti aktid, millega lihtsalt kinnitatakse varasemat õigel ajal vaidlustamata otsust (vt 26. jaanuari 2010. aasta kohtuotsus Internationaler Hilfsfonds vs. komisjon, C‑362/08 P, EU:C:2010:40, punkt 52 ja seal viidatud kohtupraktika).
17 Määruse nr 1049/2001 osas tuleb märkida, et kuivõrd selle artiklid 7 ja 8 näevad ette kaheetapilise menetluse, siis on nende eesmärk võimaldada esiteks asjaomaste institutsioonide dokumentidega tutvumise taotluste kiiret ja hõlpsat lahendamist ning teiseks võimalike vaidluste lahendamist eelisjärjekorras poolte kokkuleppel. Juhtudeks, mil vaidlust ei ole võimalik poolte kokkuleppel lahendada, näeb selle artikli 8 lõige 1 ette kaks õiguskaitsevahendit: võimaluse esitada esiteks hagi kohtusse ja teiseks kaebus Euroopa Ombudsmanile (26. jaanuari 2010. aasta kohtuotsus Internationaler Hilfsfonds vs. komisjon, C‑362/08 P, EU:C:2010:40, punkt 53).
18 Määruse nr 1049/2001 artiklites 7 ja 8 määratletud menetlus – kuivõrd see näeb ette kordustaotluse esitamise – võimaldab eeskätt asjaomasel institutsioonil oma seisukoht üle vaadata enne lõpliku keelduva otsuse tegemist, mille peale on võimalik esitada hagi Euroopa Liidu kohtutele. Selline menetlus võimaldab käidelda esialgseid taotlusi kiiremini ja seega tulla enamasti vastu taotleja ootustele, võimaldades samas sel institutsioonil võtta põhistatud seisukoha enne taotlejal küsitud dokumentidega tutvuda võimaldamisest lõplikult keeldumist, eeskätt siis, kui taotleja esitab uuesti nende avalikustamise taotluse vaatamata asjaomase institutsiooni põhjendatud keeldumisele (26. jaanuari 2010. aasta kohtuotsus Internationaler Hilfsfonds vs. komisjon, C‑362/08 P, EU:C:2010:40, punkt 54).
19 Sellest tuleneb, et esialgsele taotlusele antud vastus määruse nr 1049/2001 artikli 7 lõike 1 tähenduses on üksnes esimene seisukohavõtt, mida ei ole põhimõtteliselt võimalik vaidlustada, kuivõrd sel puuduvad õiguslikud tagajärjed, kui just ei ole tegemist erakorraliste asjaoludega (vt selle kohta 2. oktoobri 2014. aasta kohtuotsus Strack vs. komisjon, C‑127/13 P, EU:C:2014:2250, punkt 36, ja 19. jaanuari 2010. aasta kohtuotsus Co-Frutta vs. komisjon, T‑355/04 ja T‑446/04, EU:T:2010:15, punkt 36).
20 Teisiti on asi eeskätt siis, kui esialgsele taotlusele antud vastuses on tehtud vormiviga, kuivõrd hagejat ei ole teavitatud sellest, et tal on õigus esitada kordustaotlus (vt selle kohta 9. septembri 2009. aasta kohtuotsus Brink’s Security Luxembourg vs. komisjon, T‑437/05, EU:T:2009:318, punktid 74 ja 75), või kui institutsioon võtab lõpliku seisukoha esialgsele taotlusele antud vastusega (vt selle kohta 26. jaanuari 2010. aasta kohtuotsus Internationaler Hilfsfonds vs. komisjon, C‑362/08 P, EU:C:2010:40, punktid 58–62, ja 2. oktoobri 2014. aasta kohtuotsus Strack vs. komisjon, C‑127/13 P, EU:C:2014:2250, punkt 36).
21 Käesolevas kohtuasjas ei ole hageja osutanud ühelegi erakorralisele asjaolule, mis põhistaks hagi vastuvõetavust osas, milles see on esitatud esialgsele taotlusele antud vastuse peale. Pealegi nähtub selle vastuse analüüsist, et see ei sisalda komisjoni lõplikku seisukohta, kuivõrd hagejat teavitati tema õigusest esitada kordustaotlus selleks, et komisjon vaataks oma seisukoha uuesti läbi, mida viimane ka tegi.
22 Eelnevaga arvestades tuleb hagi jätta vastuvõetamatuna läbi vaatamata osas, milles see on esitatud esialgsele taotlusele antud vastuse peale.
Teise vaidlustatud otsuse tühistamise nõue
23 Hageja esitab oma hagi põhistamiseks sisuliselt kaks väidet; esimese võimalusena esitatud esimese väite kohaselt on vääralt kohaldatud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimeses ja kolmandas taandes ette nähtud erandeid ning teise võimalusena esitatud teise väite kohaselt on rikutud selle määruse artikli 4 lõiget 2, kuivõrd asjaomaste dokumentide avalikustamist õigustab hageja väitel ülekaalukas üldine huvi.
Esimene väide, et määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimeses ja kolmandas taandes ette nähtud erandeid on kohaldatud vääralt
24 Hageja väidab esimese väite raames, et komisjon kohaldas vääralt määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimest ja kolmandat taanet, kuivõrd ta tõlgendas neis sätetes ette nähtud erandeid laialt ja vääralt.
25 Esiteks tuleb analüüsida, kas teine vaidlustatud otsus on õiguspärane osas, milles see tugineb määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimeses taandes ette nähtud kolmandate isikute ärihuve kaitsval erandil põhinevale üldisele eeldusele.
– Määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimeses taandes ette nähtud kolmandate isikute ärihuve kaitsval erandil põhineva üldise eelduse kohaldamine
26 Hageja on seisukohal, et käesolevas asjas ei saa kohaldada kohtupraktikat, millele komisjon viitab teises vaidlustatud otsuses selleks, et kohaldada määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimeses taandes ette nähtud kolmandate isikute ärihuve kaitsvat erandit. Ta väidab, et kohtupraktika, millele komisjon viitas ning mis käsitleb koondumisi ja keelatud kokkuleppeid reguleeriva õigusega seotud kohtuasju, ei ole ülekantav tema poolt riigiabi valdkonnas esitatud taotlusele. Tema arvates on need menetlused oma eesmärkidelt ja laadilt erinevad. Hageja on nimelt seisukohal, et erinevalt riigiabi valdkonna menetlustest, mis käsitlevad avalike vahendite haldamist ja liikmesriikide suhteid muude üksustega, seonduvad koondumiste ja keelatud kokkulepete järelevalve menetlused kahe või enama eraõigusliku üksuse vaheliste suhetega ning sel puhul komisjonile edastatud dokumendid sisaldavad tavaliselt ärisaladusi, mida tuleb kaitsta. Riigiabi valdkonna menetlus on tema sõnul seevastu olemuslikult seotud suure üldise huviga riigiorganite õiguspärase toimimise ja avalike vahendite nõuetekohase haldamise järelevalveks võimalikult suure hulga teabe saamise vastu. Hageja väidab, et avalikustamise tagajärjed ettevõtjate koostöötahtele on asjakohased vaid keelatud kokkulepete või koondumise valdkonna menetluste raames, kui isikud, kelle suhtes menetlust läbi viiakse, on eraõiguslikud üksused ja tegu ei ole avalike vahenditega.
27 Hageja väidab repliigis, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib andmete konfidentsiaalsuse ratsionaalselt välistada seetõttu, et kõnealune teave on ammune. Ta väidab lisaks, et dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumine ei saa olla määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 7 tähenduses õigustatud, võttes arvesse taotletud dokumentide sisu, mis on tema väitel üldine ja mida on täpsustatud avalikkusele täies ulatuses kättesaadavas ostu-müügilepingus. Seetõttu ei kahjusta kõnealuste dokumentide avalikustamine tema väitel asjaomaste ettevõtjate ärihuve.
28 Hageja leiab, et komisjon oli kohustatud analüüsima iga dokumenti eraldi, et tõendada, et vaatamata möödunud ajale väärib kõnealustes dokumentides sisalduv teave endiselt kaitset kolmandate isikute ärihuve kaitsva erandi alusel.
29 Komisjon vaidleb hageja argumentidele vastu.
30 On oluline märkida, et ehkki hageja ei vaidlusta sõnaselgelt riigiabi järelevalve menetlusega seotud dokumentide üldise konfidentsiaalsuse eelduse põhimõtet, väidab ta siiski sisuliselt, et selline eeldus ei olnud käesolevas kohtuasjas kohaldatav, kuivõrd uurimismenetlus oli lõplikult lõpetatud. Hageja leiab seega, et komisjon oli kohustatud analüüsima iga dokumenti eraldi, et tõendada, et vaatamata möödunud ajale väärib kõnealustes dokumentides sisalduv teave endiselt kaitset ärihuve kaitsva erandi alusel.
31 Väljakujunenud kohtupraktikast nähtub aga, et sellise üldise eelduse tunnustamine, mille kohaselt teatud laadi dokumentide avalikustamine kahjustab põhimõtteliselt mõne määruse nr 1049/2001 artiklis 4 nimetatud huvi kaitset, võimaldab asjaomasel institutsioonil käidelda üldist taotlust ja vastata sellele samamoodi üldiselt (14. novembri 2013. aasta kohtuotsus LPN ja Soome vs. komisjon, C‑514/11 P ja C‑605/11 P, EU:C:2013:738, punkt 48, ja 28. märtsi 2017. aasta kohtuotsus Deutsche Telekom vs. komisjon, T‑210/15, EU:T:2017:224, punkt 54).
32 Sellest tuleneb, et üldine eeldus tähendab seda, et ei ole kohustust avalikustada täies ulatuses või osaliselt kõigi selliste dokumentide sisu, mis on sellise eeldusega hõlmatud (vt selle kohta 28. juuni 2012. aasta kohtuotsus komisjon vs. Éditions Odile Jacob, C‑404/10 P, EU:C:2012:393, punkt 133).
33 Seega, kui peaks tuvastatama, et komisjon toimis õigustatult, kui ta keeldus käesolevas kohtuasjas võimaldamast hagejal tutvuda kõnealuste dokumentidega ühe üldise eelduse alusel ja vaatamata sellele, et asjaomane riigiabi järelevalve menetlus oli juba lõpetatud, tähendab see seda, et komisjon ei olnud kohustatud analüüsima eraldi iga dokumenti, millega tutvumise võimalust oli taotletud, ega hindama, kas ei saa anda vähemalt võimalust tutvuda nende dokumentidega osaliselt (vt selle kohta 14. novembri 2013. aasta kohtuotsus LPN ja Soome vs. komisjon, C‑514/11 P ja C‑605/11 P, EU:C:2013:738, punkt 68).
34 Seega tuleb analüüsida, kas komisjon kohaldas määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimeses taandes ette nähtud kolmandate isikute ärihuve kaitsval erandil põhinevat üldist eeldust käesolevas kohtuasjas õigusnorme rikkumata.
35 Sellega seoses tuleb märkida, et määruse nr 1049/2001 eesmärk on anda üldsusele võimalikult ulatuslik õigus tutvuda institutsioonide dokumentidega. Sellest määrusest ja eeskätt selle artiklist 4, mis näeb ette vastavad erandid, nähtub lisaks, et sellel tutvumisõigusel on sellegipoolest teatavad üldise või erahuvi põhjustel põhinevad piirid (29. juuni 2010. aasta kohtuotsus komisjon vs. Technische Glaswerke Ilmenau, C‑139/07 P, EU:C:2010:376, punkt 51, ja 27. veebruari 2014. aasta kohtuotsus komisjon vs. EnBW, C‑365/12 P, EU:C:2014:112, punkt 61).
36 On tõsi, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei piisa niisuguse dokumendiga tutvumise võimaldamisest keeldumise õigustamiseks, mille avalikustamist taotleti, põhimõtteliselt sellest, et see dokument seondub ühe määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõikes 2 nimetatud tegevusega. Asjaomane institutsioon on kohustatud selgitama ka küsimust, kuidas asjaomase dokumendiga tutvumine võib konkreetselt ja tegelikult kahjustada huvi, mida kaitseb mõni selles artiklis ette nähtud erand (1. juuli 2008. aasta kohtuotsus Rootsi ja Turco vs. nõukogu, C‑39/05 P ja C‑52/05 P, EU:C:2008:374, punkt 49, vt ka 27. veebruari 2014. aasta kohtuotsus komisjon vs. EnBW, C‑365/12 P, EU:C:2014:112, punkt 64 ja seal viidatud kohtupraktika).
37 Euroopa Kohus on siiski tunnistanud, et asjaomane liidu institutsioon võib võtta selles osas aluseks teatud liiki dokumentidele kohaldatavad üldised eeldused, kuna ühesuguste dokumentide avalikustamise taotluste suhtes saab kohaldada sarnaseid üldist laadi kaalutlusi (1. juuli 2008. aasta kohtuotsus Rootsi ja Turco vs. nõukogu, C‑39/05 P ja C‑52/05 P, EU:C:2008:374, punkt 54, vt ka 27. veebruari 2014. aasta kohtuotsus komisjon vs. EnBW, C‑365/12 P, EU:C:2014:112, punkt 65 ja seal viidatud kohtupraktika).
38 Nii on Euroopa Kohus juba möönnud selliste üldiste eelduste olemasolu eeskätt seoses riigiabi järelevalve menetluse haldustoimiku dokumentide (vt selle kohta 29. juuni 2010. aasta kohtuotsus komisjon vs. Technische Glaswerke Ilmenau, C‑139/07 P, EU:C:2010:376, punkt 61, ja 14. juuli 2016. aasta kohtuotsus Sea Handling vs. komisjon, C‑271/15 P, ei avaldata, EU:C:2016:557, punkt 36), ettevõtjate koondumise järelevalve menetluse raames komisjoni ja teatise esitajate või kolmandate isikute vahel vahetatud dokumentide (vt selle kohta 28. juuni 2012. aasta kohtuotsus komisjon vs. Éditions Odile Jacob, C‑404/10 P, EU:C:2012:393, punkt 123, ja 28. juuni 2012. aasta kohtuotsus komisjon vs. Agrofert Holding, C‑477/10 P, EU:C:2012:394, punkt 64) ja ELTL artikli 101 kohaldamise menetlusega seonduvate dokumentide või toimiku puhul (vt selle kohta 27. veebruari 2014. aasta kohtuotsus komisjon vs. EnBW, C‑365/12 P, EU:C:2014:112, punkt 93). Üldkohus on lisaks tunnustanud üldise eelduse olemasolu seoses eeskätt turgu valitseva seisundi kuritarvitamist käsitleva menetluse haldustoimiku dokumentidega (28. märtsi 2017. aasta kohtuotsus Deutsche Telekom vs. komisjon, T‑210/15, EU:T:2017:224, punkt 45).
39 Seoses riigiabi järelevalve menetluse haldustoimiku dokumentide üldise konfidentsiaalsuse eeldusega on sedastatud, et sellise toimiku dokumentide avalikustamine kahjustaks põhimõtteliselt uurimise eesmärki (29. juuni 2010. aasta kohtuotsus komisjon vs. Technische Glaswerke Ilmenau, C‑139/07 P, EU:C:2010:376, punkt 61, ja 14. juuli 2016. aasta kohtuotsus Sea Handling vs. komisjon, C‑271/15 P, ei avaldata, EU:C:2016:557, punkt 37).
40 Määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmanda taande tõlgendamiseks võtsid liidu kohtud arvesse asjaolu, et riigiabi järelevalve menetluses ei ole muudel huvitatud isikutel peale asjaomase liikmesriigi õigust tutvuda komisjoni haldustoimiku dokumentidega. Kui neil huvitatud isikutel oleks võimalik tutvuda määruse nr 1049/2001 alusel komisjoni haldustoimiku dokumentidega, siis satuks kahtluse alla riigiabi järelevalvekord (29. juuni 2010. aasta kohtuotsus komisjon vs. Technische Glaswerke Ilmenau, C‑139/07 P, EU:C:2010:376, punkt 58, ja 25. märtsi 2015. aasta kohtuotsus Sea Handling vs. komisjon, T‑456/13, ei avaldata, EU:T:2015:185, punkt 61).
41 Õigus tutvuda haldustoimikuga ELTL artikli 108 lõike 2 alusel algatatud järelevalvemenetluse raames ja õigus tutvuda dokumentidega määruse nr 1049/2001 alusel on õiguslikult erinevad, ent tingivad sellegipoolest funktsionaalsest seisukohast sarnase olukorra. Nimelt võimaldab toimikuga tutvumine olenemata sellest, millisel õiguslikul alusel seda lubatakse, huvitatud isikutel tutvuda kõigi komisjonile esitatud märkuste ja dokumentidega (29. juuni 2010. aasta kohtuotsus komisjon vs. Technische Glaswerke Ilmenau, C‑139/07 P, EU:C:2010:376, punkt 59; 25. märtsi 2015. aasta kohtuotsus Sea Handling vs. komisjon, T‑456/13, ei avaldata, EU:T:2015:185, punkt 62; vt selle kohta analoogia alusel ka 28. juuni 2012. aasta kohtuotsus komisjon vs. Agrofert Holding, C‑477/10 P, EU:C:2012:394, punkt 61).
42 Need kaalutlused kehtivad ka määruse nr 1049/2011 artikli 4 lõike 2 esimeses taandes ette nähtud erandi tõlgendamisel, sest riigiabi järelevalve menetlust reguleerivad õigusnormid näevad ette ranged eeskirjad sellise menetluse raames saadud või koostatud äriliselt tundliku teabe töötlemise kohta. Nagu täheldab õigesti komisjon, nõuab määruse 2015/1589 artikkel 30 nimelt, et selle määruse alusel kogutud ja ametisaladusega hõlmatud teavet ei avalikustata (vt selle kohta analoogia alusel 28. juuni 2012. aasta kohtuotsus komisjon vs. Agrofert Holding, C‑477/10 P, EU:C:2012:394, punkt 60).
43 See säte täiendab määruse 2015/1589 kohaldamisalas ELTL artiklis 339 sätestatud käitumisreeglit, mille kohaselt liidu institutsioonid ei tohi avalikustada ametisaladuse pidamise kohustuse alla kuuluvat informatsiooni, iseäranis informatsiooni, mis puudutab ettevõtjaid, nende ärisuhteid või nende kulutuste komponente (vt selle kohta 8. novembri 2011. aasta kohtuotsus Idromacchine jt vs. komisjon, T‑88/09, EU:T:2011:641, punkt 43, ja 13. mai 2015. aasta kohtuotsus Niki Luftfahrt vs. komisjon, T‑511/09, EU:T:2015:284, punkt 70).
44 Neil tingimustel seaks määrusel nr 1049/2001 põhinev üldine võimalus tutvuda riigiabi järelevalve menetluse haldustoimiku dokumentidega ohtu tasakaalu, mille liidu seadusandja soovis määruses 2015/1589 tagada ühelt poolt asjaomase liikmesriigi kohustuse ja vastavalt olukorrale kolmandate isikute tahte edastada komisjonile äriteavet, mis võib olla tundlik, et komisjonil oleks võimalik hinnata riigiabi kooskõla siseturuga, ja teiselt poolt komisjonile sedasi edastatud teabe ameti- ja ärisaladusest tuleneva tugevdatud kaitse tagamise vahel (vt selle kohta analoogia alusel 28. juuni 2012. aasta kohtuotsus komisjon vs. Agrofert Holding, C‑477/10 P, EU:C:2012:394, punkt 62).
45 Kui muudel isikutel peale riigiabi järelevalve menetlusest puudutatud liikmesriigi, kes on riigiabialaste õigusnormide kohaselt ainus isik, kellel on õigus tutvuda selle menetluse toimikuga, oleks võimalik tutvuda dokumentidega määruse nr 1049/2001 alusel, siis satuks kahtluse alla nende õigusnormidega kehtestatud kord (vt selle kohta analoogia alusel 28. juuni 2012. aasta kohtuotsus komisjon vs. Agrofert Holding, C‑477/10 P, EU:C:2012:394, punkt 63).
46 Järelikult tuleb määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimeses taandes ette nähtud erandi tõlgendamisel tunnustada sellise üldise eelduse olemasolu, mille kohaselt riigiabi järelevalve haldustoimiku dokumentide avalikustamine kahjustab põhimõtteliselt sellest menetlusest puudutatud ettevõtjate ärihuve.
47 Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et kõnealused dokumendid, mida on nimetatud teise vaidlustatud otsuse punktis 1, koostati riigiabi C 27/2004 järelevalvemenetluse raames, mille tulemusel tehti otsus 2008/214, ning et need kuuluvad seega kõnealuse menetluse haldustoimikusse. Kuivõrd tegemist on raamlepingu ja selle protokollidega, siis tuleb lisaks pidada neid ühte ja samasse dokumentide liiki kuuluvateks. Need dokumendid on seega hõlmatud üldise konfidentsiaalsuse eeldusega.
48 Nagu märkis õigesti komisjon teises vaidlustatud otsuses ja vastupidi hageja väidetele on see järeldus vältimatu sõltumatult küsimusest, kas tutvumistaotlus käsitleb juba lõpetatud või veel pooleliolevat menetlust. Võttes arvesse riigiabi järelevalve menetluse raames kaitstavaid huve, võib asjaomasest menetlusest puudutatud ettevõtjate ja eeskätt abisaaja majandustegevust käsitleva tundliku teabe avalikustamine nimelt kahjustada nende ärihuve sõltumatult asjaolust, et ELTL artikli 108 kohaldamise menetlus on juba lõpetatud (vt analoogia alusel 28. juuni 2012. aasta kohtuotsus komisjon vs. Éditions Odile Jacob, C‑404/10 P, EU:C:2012:393, punkt 124; 28. juuni 2012. aasta kohtuotsus komisjon vs. Agrofert Holding, C‑477/10 P, EU:C:2012:394, punkt 66, ja 13. septembri 2013. aasta kohtuotsus Madalmaad vs. komisjon, T‑380/08, EU:T:2013:480, punkt 43).
49 Lisaks on oluline rõhutada, et määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 7 kohaselt võib ärihuve või tundlikke dokumente kaitsvaid erandeid kohaldada 30 aasta jooksul või vajaduse korral isegi pärast selle tähtaja lõppu (28. juuni 2012. aasta kohtuotsus komisjon vs. Éditions Odile Jacob, C‑404/10 P, EU:C:2012:393, punkt 125; 28. juuni 2012. aasta kohtuotsus komisjon vs. Agrofert Holding, C‑477/10 P, EU:C:2012:394, punkt 67, ja 13. septembri 2013. aasta kohtuotsus Madalmaad vs. komisjon, T‑380/08, EU:T:2013:480, punkt 44).
50 Sellega seoses tuleb tagasi lükata hageja etteheide, mille kohaselt koondumiste järelevalve ja ELTL artikli 101 kohaldamise menetluse toimiku dokumentidega tutvumist käsitlev kohtupraktika ei ole asjakohane käesolevas asjas, mis seondub riigiabi järelevalve menetluse toimiku dokumentidega tutvumisega. Nimelt on juba otsustatud, et haldustoimikuga tutvumise seisukohast on riigiabi järelevalve menetlus ja koondumiste järelevalve menetlus sarnased ning et mõlemal juhul tuleb tunnustada nende menetlustega seonduvate dokumentide üldise konfidentsiaalsuse eelduse olemasolu (28. juuni 2012. aasta kohtuotsus komisjon vs. Éditions Odile Jacob, C‑404/10 P, EU:C:2012:393, punktid 117–123, ja 14. juuli 2016. aasta kohtuotsus Sea Handling vs. komisjon, C‑271/15 P, ei avaldata, EU:C:2016:557, punktid 45 ja 62). Euroopa Kohus on sellega seoses näinud analoogiat ka riigiabi järelevalve menetluste ja ELTL artikli 101 alusel toimuvate menetluste vahel (14. juuli 2016. aasta kohtuotsus Sea Handling vs. komisjon, C‑271/15 P, ei avaldata, EU:C:2016:557, punkt 46).
51 On küll tõsi, et koondumiste või keelatud kokkulepete järelevalve menetluste ja riigiabi järelevalve menetluste laadi ja käigu vahel on erinevusi, ent vastupidi hageja väidetele on nende menetluste raames kaitstavad ettevõtjate ärihuvid sellegipoolest sarnased.
52 Võttes arvesse ELTL artikli 108 kohaldamise menetluse eesmärki, mis seisneb selle kontrollimises, kas riigiabi on siseturuga kokkusobiv, võib komisjon, nagu ta õigesti rõhutab, saada nimelt liikmesriigilt või sellistelt eraõiguslikelt isikutelt nagu kaebuse esitaja või muud kolmandad isikud nagu abisaaja konkurendid või kliendid asjaomaste ettevõtjate majandustegevuse kohta teavet, mis on ärilisest seisukohast tundlik ja mille avalikustamine kahjustaks nende ärihuve.
53 Kohtupraktika kohaselt võib ametisaladusega hõlmatud teave olla nimelt nii konfidentsiaalne teave kui ka ärisaladused (vt 8. novembri 2011. aasta kohtuotsus Idromacchine jt vs. komisjon, T‑88/09, EU:T:2011:641, punkt 45 ja seal viidatud kohtupraktika). Nagu nähtub komisjoni 1. detsembri 2003. aasta teatise C(2003) 4582 ametisaladuse kohta riigiabialastes otsustes (ELT 2003, C 297, lk 6) põhjendustest 10 ja 11, võivad ärisaladused eeskätt abisaajat, ent samuti ka kolmandat isikut käsitlevates riigiabi järelevalve menetlusega seonduvates dokumentides seonduda eeskätt tootmis- ja turustamiskulude hindamise meetodite, tootmissaladuste ja -protsesside, tarneallikate, toodetud ja müüdud koguste, turuosade, klientide ja turustajate nimekirjade, turustusstrateegiate, omahinna struktuuri, müügipoliitika ning andmetega ettevõtte sisemise korralduse kohta.
54 Sellist teavet, mis ei ole avalik, võiksid teised ettevõtjad selle avalikustamise korral oma huvides ära kasutada, sest see annab ettevõtjale, kellel see teave on, majandusliku, strateegilise või korraldusliku ja struktuurilise eelise. Selle avalikustamine võib seega kahjustada abisaaja või riigiabimenetlusest puudutatud kolmanda isiku ärihuve. Kuivõrd selline teave on saadud määruse 2015/1589 alusel, siis on see seega hõlmatud ametisaladusega (vt selle kohta analoogia alusel 30. mai 2006. aasta kohtuotsus Bank Austria Creditanstalt vs. komisjon, T‑198/03, EU:T:2006:136, punkt 71, ja 12. oktoobri 2007. aasta kohtuotsus Pergan Hilfsstoffe für industrielle Prozesse vs. komisjon, T‑474/04, EU:T:2007:306, punkt 65).
55 Sellest tuleneb, et komisjon toimis õigesti, kui ta keeldus käesolevas asjas võimaldamast tutvuda hageja taotletud dokumentidega, kohaldades määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimese taande kohasel asjaomaste ettevõtjate ärihuve kaitsval erandil põhinevat üldist eeldust, ja seda sõltumatult asjaolust, et asjaomane riigiabi järelevalve menetlus oli juba lõpetatud.
56 Seetõttu ei olnud komisjon eespool punktides 31–33 viidatud kohtupraktika kohaselt ning vastupidi hageja väidetele kohustatud analüüsima eraldi iga dokumenti, millega sooviti tutvuda, et kontrollida, kas vaatamata aja möödumisele väärib kõnealustes dokumentides sisalduv teave endiselt kaitset ärihuve kaitsva erandi alusel. Niisugune kohustus võtaks nimelt üldiselt eelduselt kasuliku mõju, milleks on võimaldada komisjonil vastata üldisele tutvumistaotlusele samuti üldisel moel (14. novembri 2013. aasta kohtuotsus, LPN ja Soome vs. komisjon, C‑514/11 P ja C‑605/11 P, EU:C:2013:738, punkt 68).
57 Seda järeldust ei sea kahtluse alla argumendid, mida hageja püüab tuletada Euroopa Kohtu praktikast. Kõigepealt tuleb märkida, et hageja näib viitavat sellisele kohtupraktikale ainult selleks, et vaidlustada uurimise eesmärki kaitsva erandi kohaldamine pärast riigiabi järelevalve menetluse lõpetamist, ent mitte selleks, et vaidlustada kolmandate isikute ärihuve kaitsva erandi kohaldamine.
58 Järgmiseks tuleb igal juhul märkida, et kohtuasjades, milles tehti 21. juuli 2011. aasta kohtuotsus Rootsi vs. MyTravel ja komisjon (C‑506/08 P, EU:C:2011:496) ja 21. septembri 2010. aasta kohtuotsus Rootsi jt vs. API ja komisjon (C‑514/07 P, C‑528/07 P ja C‑532/07 P, EU:C:2010:541), millele hageja tugineb, tõlgendas Euroopa Kohus asjaomase menetluse lõpetamise tagajärgi määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõikes 3 ette nähtud otsustamisprotsessi kaitsva erandi ja sama määruse artikli 4 lõike 2 teises taandes ette nähtud kohtumenetlust ja õigusnõustamist kaitsva erandi kohaldamisele, ent mitte selle tagajärgi nimetatud määruse artikli 4 lõike 2 esimeses taandes ette nähtud kolmandate isikute ärihuve kaitsva erandi kohaldamisele. Hageja ei esitanud ühtegi argumenti tõendamaks, et see kohtupraktika on kohaldatav ka seoses viimati nimetatud erandiga.
59 Seega tuleb hageja vastavad argumendid tagasi lükata.
60 Üldine konfidentsiaalsuse eeldus ei välista aga huvitatud isikute õigust tõendada, et konkreetne dokument, mille avalikustamist taotletakse, ei ole hõlmatud selle eeldusega ja seda eeskätt aja möödumise tõttu (vt selle kohta 13. septembri 2013. aasta kohtuotsus Madalmaad vs. komisjon, T‑380/08, EU:T:2013:480, punkt 27), või et esineb ülekaalukas üldine huvi, mis õigustab asjaomase dokumendi avalikustamist määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 alusel (29. juuni 2010. aasta kohtuotsus komisjon vs. Technische Glaswerke Ilmenau, C‑139/07 P, EU:C:2010:376, punkt 62, ja 14. juuli 2016. aasta kohtuotsus Sea Handling vs. komisjon, C‑271/15 P, ei avaldata, EU:C:2016:557, punkt 39).
61 Dokumendi avalikustamist taotleva isiku ülesanne on tõendada kas seda, et riigiabi järelevalve menetlustega seonduvate dokumentide üldine konfidentsiaalsuse eeldus konkreetset dokumenti ei hõlma, või seda, et esineb selline ülekaalukas huvi, mis õigustab dokumendi avalikustamist (vt selle kohta 14. juuli 2016. aasta kohtuotsus Sea Handling vs. komisjon, C‑271/15 P, ei avaldata, EU:C:2016:557, punkt 40).
62 Käesolevas kohtuasjas tuleb tuvastada, et hageja piirdus oma kordustaotluses väitega, et esineb ülekaalukas üldine huvi, mis tema arvates õigustab käesolevas asjas kõnealuste dokumentide avalikustamist. Ta ei esitanud seevastu ühtegi tõendit näitamaks, et kõnealused dokumendid ei ole hõlmatud ärihuve kaitsval erandil põhineva üldise eeldusega, millele komisjon viitas juba esialgsele taotlusele antud vastuses. Hageja ei väitnud eeskätt seda, mida ta väitis käesolevas menetluses esitatud repliigis, see tähendab, et neis dokumentides sisalduv teave ei ole enam konfidentsiaalne selle ammususe tõttu, või seepärast, et see oli avalikustatud. Kuivõrd kordustaotluses ei ole esitatud etteheiteid, mis seonduksid konkreetselt asjaoluga, et kõnealused dokumendid ei ole hõlmatud üldise eeldusega, siis tuleb asuda seisukohale, et vastupidi hageja väidetele ei olnud komisjon kohustatud neid teises vaidlustatud otsuses eraldi ja konkreetselt analüüsima ning võis kohaldada nende suhtes üldist eeldust, mille kohaselt nende avalikustamine kahjustaks asjaomaste ettevõtjate ärihuve (vt selle kohta 10. detsembri 2010. aasta kohtuotsus Ryanair vs. komisjon, T‑494/08 – T‑500/08 ja T‑509/08, EU:T:2010:511, punkt 80).
63 Samamoodi ei ole hageja käesoleva hagi raames esitanud hagiavalduses ühtegi argumenti tõendamaks, et selline üldine eeldus ei hõlma eeskätt kõnealused dokumente. Hageja väitis alles repliigis, et kõnealused dokumendid ei sisalda konfidentsiaalset äriteavet oma ammususe tõttu ja seetõttu, et raamlepingu tingimusi täpsustav ostu-müügileping on avalikustatud. Neid etteheiteid, mis esitati esimest korda repliigis, ei saa seega käsitada hagiavalduses esitatud väite süvendamisena, ning tuleb igal juhul vastuvõetamatutena tagasi lükata (vt selle kohta 27. aprilli 2017. aasta kohtuotsus Germanwings vs. komisjon, T‑375/15, ei avaldata, EU:T:2017:289, punkt 128).
64 Hageja argumente, millega ta soovib tõendada, et esineb punktides 60 ja 61 viidatud kohtupraktika tähenduses ülekaalukas üldine huvi, mis õigustab käesolevas kohtuasjas kõnealuste dokumentide avalikustamist määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 alusel, hinnatakse teise väite analüüsimisel.
– Määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmandas taandes ette nähtud kontrollimiste, uurimise ja audiitorkontrolli eesmärki kaitsval erandil põhineva üldise eelduse kohaldamine
65 Punktist 55 eespool nähtub, et teine vaidlustatud otsus on põhjendatud selles toodud põhjendustel, mis seonduvad määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimeses taandes ette nähtud asjaomaste ettevõtjate ärihuve kaitsva erandiga. Sellest tuleneb, et otsuse võimalik õigusvastasus seoses põhjendustega, mis seonduvad määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 kolmandas taandes ette nähtud uurimise eesmärki kaitsva erandiga, ei mõjutaks igal juhul selle õiguspärasust. Seetõttu ei ole vaja kontrollida, kas komisjon võis käesolevas asjas põhistada dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumist tulemuslikult sellel viimati nimetatud erandil põhineva üldise eeldusega (vt selle kohta 13. septembri 2013. aasta kohtuotsus Madalmaad vs. komisjon, T‑380/08, EU:T:2013:480, punkt 88, ja 25. märtsi 2015. aasta kohtuotsus Sea Handling vs. komisjon, T‑456/13, ei avaldata, EU:T:2015:185, punkt 86).
66 Esimene väide on seega edutu ja tuleb tagasi lükata.
Teine väide, et on rikutud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõiget 2
67 Hageja väidab teise väite raames teise võimalusena, et käesolevas kohtuasjas esineb ülekaalukas üldine huvi, mis õigustab kõnealuste dokumentide avalikustamist. See huvi seondub tema väitel läbipaistvuse, avalike vahendite ja erastamismenetluse kontrolliga ning tuleneb Tšehhi Vabariigi pangasektori stabiilsust ähvardavast potentsiaalsest ohust.
68 Ühelt poolt olevat Agrobanka Praha erastamine toimunud läbipaistmatult ning on alust kahtlustada, et Tšehhi riigiorganid toimisid selle ümberkorraldamise ja muutmise raames õigusvastaselt. Hageja väidab, et praegu on käimas kriminaalmenetlus seoses tegudega, mille teatud isikud panid toime kõnealuse ümberkorraldamise raames. Hageja väidab, et kuivõrd Tšehhi Vabariik andis riigiabi riigieelarvest ja seega Tšehhi kodanike arvel, siis esineb ülekaalukas üldine huvi, mis õigustab kõnealuste dokumentide avalikustamist.
69 Teiselt poolt väljab hageja, et kuna Agrobanka Prahast osa GE Capital Bankile müümise õiguspärasus on kaheldav, siis on selle tagajärjel ohus Tšehhi pangandussektori stabiilsus, kuivõrd võib osutuda vajalikuks oluliste avalike toetuste maksmine, mida rahastatakse Tšehhi maksumaksjate arvelt.
70 Lõpetuseks leiab hageja, et ainuüksi asjaolu, et temaga seoses on pooleli tsiviilkohtumenetlus, ei tähenda, et tegemist on lihtsa erahuviga kõnealuste dokumentidega tutvumise vastu, mis välistab ülekaaluka üldise huvi esinemise.
71 Komisjon palub lükata teise väite põhjendamatuse tõttu tagasi.
72 Sellega seoses tuleb märkida sarnaselt eespool punktis 60 täheldatule, et riigiabi järelevalve menetluse toimiku dokumentide üldine konfidentsiaalsuse eeldus ei välista võimalust tõendada, et konkreetne dokument, mille avalikustamist taotletakse, ei ole hõlmatud selle eeldusega, või et esineb ülekaalukas üldine huvi, mis õigustab selle dokumendi avalikustamist määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 alusel (29. juuni 2010. aasta kohtuotsus komisjon vs. Technische Glaswerke Ilmenau, C‑139/07 P, EU:C:2010:376, punkt 62, ja 14. juuli 2016. aasta kohtuotsus Sea Handling vs. komisjon, C‑271/15 P, ei avaldata, EU:C:2016:557, punkt 39).
73 Ent kohtupraktika kohaselt on ülekaalukale üldisele huvile tugineva isiku ülesanne tuua konkreetselt välja asjaolud, mis õigustavad asjaomaste dokumentide avalikustamist (vt selle kohta 14. novembri 2013. aasta kohtuotsus LPN ja Soome vs. komisjon, C‑514/11 P ja C‑605/11 P, EU:C:2013:738, punkt 94 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 14. juuli 2016. aasta kohtuotsus Sea Handling vs. komisjon, C‑271/15 P, ei avaldata, EU:C:2016:557, punkt 40).
74 Käesolevas kohtuasjas asus komisjon teises vaidlustatud otsuses seisukohale, et ükski ülekaalukas üldine huvi ei õigusta dokumentide avalikustamist määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 viimase lauseosa alusel. Komisjon leiab, et asjaomase riigiabi õiguspärasust ei saa hinnata dokumentidega tutvumise menetluse raames ning et erahuvi, mis võib hagejal olla GE Groupi huvides tehtud kapitalisüstiga seonduvate dokumentidega tutvumise vastu, ei saa võtta arvesse ülekaaluka üldise huvi hindamisel.
75 Komisjon ei teinud seda hinnangut andes mingit hindamisviga.
76 Nimelt tuleb seoses läbipaistvusega seonduva huviga esiteks märkida, et see on tõesti üldine huvi, kuivõrd see on objektiivne ja üldine (vt 12. mai 2015. aasta kohtuotsus Technion ja Technion Research & Development Foundation vs. komisjon, T‑480/11, EU:T:2015:272, punkt 78 ja seal viidatud kohtupraktika). Ent niivõrd üldised kaalutlused nagu need, millele viitas hageja, see tähendab huvi mõista, kuidas toimus Agrobanka Praha erastamine, et vältida sarnaste väidetavate õigusrikkumiste kordumist tulevikus, nagu ka huvi tugevdada Tšehhi kodanike usaldust oma valitsusasutuste vastu selles mõttes, et nad saaksid kinnitust, et asjaomaste valitsusasutuste teod olid õiguspärased, kohased ja sobivad, ei tõenda, et läbipaistvusega seonduv huvi on käesolevas asjas niivõrd terav, et see on kõnealuste dokumentide avalikustamisest keeldumist õigustavatest põhjustest olulisem (vt selle kohta 14. novembri 2013. aasta kohtuotsus LPN ja Soome vs. komisjon, C‑514/11 P ja C‑605/11 P, EU:C:2013:738, punktid 92 ja 93).
77 Sellega seoses tuleb täheldada, et liidu kohtul on juba olnud võimalus tuvastada, et üldsuse huvi dokumendi edastamise vastu läbipaistvuse põhimõtte alusel, millega püütakse tagada kodanike suurem osalus otsustamisprotsessis ja ametiasutuste suurem legitiimsus, tõhusus ja vastutus kodanike ees demokraatlikus süsteemis, ei ole sama kaalukas haldusmenetlusega seotud dokumendi puhul kui sellise menetlusega seotud dokumendi puhul, mille raames liidu institutsioon sekkub seadusandjana (vt selle kohta 29. juuni 2010. aasta kohtuotsus komisjon vs. Technische Glaswerke Ilmenau, C‑139/07 P, EU:C:2010:376, punkt 60, ja 20. märtsi 2014. aasta kohtuotsus Reagens vs. komisjon, T‑181/10, ei avaldata, EU:T:2014:139, punkt 140).
78 Käesolevas kohtuasjas on kõnealused dokumendid aga ilmselgelt seotud haldusmenetluse, see tähendab riigiabi järelevalve menetlusega.
79 Seoses lisaks avalike vahendite haldamise ja erastamismenetluse kontrollimisega seotud huvi ning samuti huviga, mis tuleneb panga Agrobanka Praha erastamistehingute väitetava õigusvastasuse tõttu Tšehhi Vabariigi pangandussektori stabiilsust väidetavalt ähvardavast potentsiaalsest ohust, tuleb märkida, nagu täheldas õigustatult komisjon, et ta asus otsuses 2008/214 seisukohale, et panga Agrobanka Praha erastamise ja ümberkorraldamise raames GE Capital Bankile ja GE Capital International Holdings Corporation, USA‑le, antud riigiabi oli siseturuga kokkusobiv. Hageja ei saa käesoleva menetluse raames vaidlustada neid hinnanguid väidetega, mis käsitlevad Tšehhi riigi võetud meetmete võimalikku õigusvastasust. Hageja asi ei ole tõendada Agrobanka Praha erastamistehingute õigusvastasust ja Üldkohtul puudub pädevus seda hinnata käesoleva kohtuasja raames, mis käsitleb dokumentidega tutvumist (vt selle kohta analoogia alusel 7. septembri 2017. aasta kohtuotsus AlzChem vs. komisjon, T‑451/15, ei avaldata, edasi kaevatud, EU:T:2017:588, punkt 46).
80 Vastupidi, kui riigisisesed menetlused ja eeskätt menetlused, mis käsitlevad Agrobanka Praha erastamistehingutes osalenud teatavate isikute tegusid, on pooleli, nagu möönab hageja, siis saab avalike vahendite riigiorganite poolse haldamise kontrolliga seonduva üldise huvi kaitse tagada nende menetluste raames. Nii võib üldise huvi käesoleval juhul tagada riigisiseste menetlustega, mille eesmärk on kontrollida, kas sellised isikud tegutsesid kõnealuse erastamise raames õiguspäraselt (vt selle kohta analoogia alusel 25. septembri 2014. aasta kohtuotsus Spirlea vs. komisjon, T‑306/12, EU:T:2014:816, punkt 98).
81 Võimalus tutvuda dokumentidega, mida hageja taotleb, saab seega tuleneda vaid tema võimalikust erahuvist leida kinnitust omaenda sellistele veendumustele, mida ta väljendas kordustaotluses ja hagiavalduses ning mis seonduvad Tšehhi riigiorganite tegevuse õigusvastasusega, ning tõendada neid kohtumenetluste raames, mis ta algatas, või tuua avalikult esile võimalikud vead, mis nende menetluste raames tehti.
82 Määruse nr 1049/2001 eesmärk on aga näha ette üldsuse õigus tutvuda institutsioonide dokumentidega üldiselt ja mitte sätestada ühel või teisel isikul teatava dokumendiga tutvumise vastu esineda võivat erilist huvi kaitsvaid eeskirju (1. veebruari 2007. aasta kohtuotsus Sison vs. nõukogu, C‑266/05 P, EU:C:2007:75, punkt 43).
83 Pealegi, ehkki määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõikes 2 ette nähtud erandite korra aluseks on konkreetses olukorras üksteisele vastanduvate huvide – ühelt poolt huvid, mida kahjustaks asjaomaste dokumentide avalikustamine, ja teiselt poolt huvid, millele avalikustamine mõjub soodsalt – kaalumine, võib viimastena arvesse võtta üksnes ülekaalukat üldist huvi. See huvi peab olema objektiivne ja üldine ning seda ei saa segi ajada eriliste või erahuvidega, sest viimati nimetatud ei kujuta endast selle määruse artikli 4 lõikes 2 ettenähtud huvide kaalumise raames asjakohast elementi (vt analoogia alusel 20. märtsi 2014. aasta kohtuotsus Reagens vs. komisjon, T‑181/10, ei avaldata, EU:T:2014:139, punkt 142).
84 Esitatud kaalutlustest tuleneb, et institutsioon, kes peab tegema otsuse küsimuses, kas teatavate dokumentide üldsusele avalikustamine kahjustab määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõikega 2 kaitstud huve, ei saa võtta arvesse taotleja erilist huvi dokumentide edastamise vastu ja tema individuaalset olukorda, välja arvatud juhul, kui need seonduvad teatava ülekaaluka üldise huviga (vt selle kohta 12. mai 2015. aasta kohtuotsus Unión de Almacenistas de Hierros de España vs. komisjon, T‑623/13, EU:T:2015:268, punkt 90 ja seal viidatud kohtupraktika).
85 Sellest tuleneb, et teine väide tuleb tagasi lükata ning seega jätta hagi tervikuna rahuldamata.
Kohtukulud
86 Vastavalt kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna hageja on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud vastavalt komisjoni nõudele välja mõista hagejalt.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (teine koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Mõista kohtukulud välja Arca Capital Bohemia a.s‑ilt.
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 11. detsembril 2018 Luxembourgis.
Allkirjad