ÜLDKOHTU PRESIDENDI MÄÄRUS

15. juuli 2011

Kohtuasi T‑213/11 P

Euroopa Investeerimispanga töötajate esindajate kogu jt

versus

Eberhard Bömcke

Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Menetlusse astumise avaldus Avaliku Teenistuse Kohtus – Tähtaja arvestamine – Hilinemine

Ese:      Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu teise koja esimehe 17. märtsi 2011. aasta määruse peale kohtuasjas F‑95/10 INT: Bömcke vs. EIP (kohtulahendite kogumikus ei avaldata) nimetatud kohtumääruse tühistamiseks.

Otsus:      Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta EIP töötajate esindajate kogu, Jean‑Pierre Bodson’i, Evangelos Kourgias’i, Manuel Sutil’i, Patrick Vanhoudt’i ja Marie‑Christel Heger’i kohtukulud nende endi kanda.

Kokkuvõte

Ametnikud – Hagi – Tähtaeg – Menetlusse astumise avaldus Avaliku Teenistuse Kohtus – Tähtaja arvutamise meetod

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 100 lõiked 2 ja 3 ning artikli 109 lõige 1)

Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 109 lõige 1 sätestab, et menetlusse astumise avaldus tuleb esitada nelja nädala jooksul alates kodukorra artikli 37 lõikes 2 märgitud teatise Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevast. Lisaks näevad Avaliku Teenistuse Kohtu artikli 100 lõiked 2 ja 3 ette, et kui tähtaja lõpp langeb laupäevale, pühapäevale või ametlikule puhkepäevale, pikeneb see tähtaeg kuni esimese järgneva tööpäeva lõpuni ning menetlustähtaegu pikendatakse seoses suurte vahemaadega kümne päeva võrra.

Euroopa Kohtu ning Üldkohtu väljakujunenud kohtupraktika on, et lisatähtaega seoses suurte vahemaadega ei saa pidada menetlustähtajast eraldiseisvaks tähtajaks, vaid tegemist on lihtsalt menetlustähtaja pikendamisega. Juhul kui lõplik tähtaeg, mis hõlmab lisatähtaega seoses suurte vahemaadega, langeb laupäevale, pühapäevale või ametlikule puhkepäevale, pikeneb see tähtaeg kuni esimese järgneva tööpäeva lõpuni. Euroopa Kohtu ning Avaliku Teenistuse Kohtu kodukordade asjakohaste sätete sõnastuse erinevus ei anna alust järeldada, et Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 100 lõikeid 2 ja 3 tuleks tõlgendada teisiti.

Pealegi ei ole selline tõlgendus põhiõigustega vastuolus osas, milles sellega piirataks hagi esitamise õigust ning eelkõige õigust menetlusse astuda. Nimelt põhinevad menetlustähtajad avalikul huvil, kuna menetlustähtaeg kehtestati selleks, et hoiduda igasugusest diskrimineerimisest või meelevaldsest kohtlemisest õigusemõistmisel. Lisaks ei ole Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 100 lõigete 2 ja 3 ja artikli 109 puhul tegemist hagi esitamise õiguse rikkumisega, kuna need sätted ei piira individuaalset õigust hagi esitada ega õigust menetlusse astuda nii, et selle õiguse sisu kui sellist kahjustataks. Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorras sätestatud tähtaeg menetlusse astumise avalduse esitamiseks võimaldab tagada õiglase tasakaalu menetlusse astumise põhiõiguse ning korrakohase õigusemõistmise vahel.

(vt punktid 9, 10, 17, 20 ja 22)

Viited: Euroopa Kohus, 15. mai 1991, kohtuasi C‑122/90: Emsland-Stärke vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 9); Euroopa Kohus, 23. jaanuar 1997, kohtuasi C‑246/95: Coen (EKL 1997, lk I‑403, punkt 21);Esimese Astme Kohus, 18. september 1997, liidetud kohtuasjad T‑121/96 ja T‑151/96: Mutual Aid Administration Services vs. komisjon (EKL 1997, lk II‑1355, punktid 38 ja 39);Esimese Astme Kohus, 20. november 1997, kohtuasi T‑85/97: Horeca-Wallonie vs. komisjon (EKL AT 1997, lk II‑2113, punktid 25 ja 26); Üldkohus, 13. jaanuar 2009, kohtuasi T‑456/08: SGAE vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 12).