31. juulil 2013 esitatud hagi – Miettinen versus nõukogu

(kohtuasi T-395/13)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Samuli Miettinen (Espoo, Soome) (esindajad: advokaadid O. Brouwer ja E. Raedts)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada nõukogu 21. mai 2013. aasta otsus keelduda võimaldamast täielikku juurdepääsu dokumendile 12979/12 vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrusele (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331), millest teatati hagejale 21. mail 2013 viitenumbrit „06/c/02/1 3” kandva kirjaga (vaidlustatud otsus), ning keeldumise pikendamine 23. juulist 2013;

mõista Üldkohtu kodukorra artikli 87 alusel kostjalt välja hageja kohtukulud, seal hulgas võimalike menetlusse astujate kohtukulud.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja kaks väidet.

Esimese väite kohaselt on rikutud määruse (EÜ) nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 teist taanet ja artikli 4 lõike 3 esimest lõiku, kuna vaidlustatud otsus põhineb nende sätete, mis käsitlevad vastavalt kohtumenetlust ja õigusnõustamist ning otsustamisprotsessi, valel tõlgendusel ja kohaldamisel, sest:

esiteks ei ole nõukogu tõendanud, et dokumendi 12979/12 avaldamine kahjustab tema õigusteenistuse võimet kaitsta nõukogu tulevikus kohtumenetlustes ja kahjustab seadusandlikku menetlust;

teiseks ei ole nõukogu tõendanud, et dokument 12979/12 on niivõrd tundlik ja/või laia ulatusega, et see õigustab seadusandlikus kontekstis õiguslike arvamuste avaldamist pooldava eelduse kõrvalejätmist;

kolmandaks on nõukogu teooria, mis puudutab kahju, puhtalt oletuslik. See on nii faktiliselt kui õiguslikult põhjendamatu, arvestades dokumendis 12979/12 oleva soovituse sisu, mis oli vaidlustatud otsuse tegemise ajal avalik; ja

neljandaks kohaldas nõukogu artikli 4 lõike 3 esimese lõigule tuginedes valesti ülekaaluka üldise huvi tingimust, võttes arvesse üksnes avaldamisest tulenevat eeldatavat ohtu otsustamisprotsessile ja jättes arvestamata avaldamise positiivse mõjuga muu hulgas otsustamisprotsessi legitiimsusele, ning jättis artikli 4 lõike 2 teisele taandele tuginedes mainitud tingimuse üldse kohaldamata.

Teise väite kohaselt on rikutud ELTL artiklist 296 tulenevat põhjendamiskohustust, kuna nõukogu jättis täitmata oma kohustuse esitada vaidlustatud otsuse piisav ja asjakohane põhjendus.