Kohtuasjad T‑472/09 ja T‑55/10
SP SpA
versus
Euroopa Komisjon
Konkurents – Keelatud kokkulepped – Betoonisarruste (varrastena või rullides) turg – ST artikli 65 rikkumise tuvastamise otsus pärast ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemist määruse (EÜ) nr 1/2003 alusel – Hindade ja maksetähtaegade kehtestamine – Tootmise või müügi piiramine või kontrollimine – Menetlusnormide rikkumine – Õiguslik alus – Pädevuse ületamine ja menetluse kuritarvitamine – Trahvid – Määruse nr 1/2003 artikli 23 lõikes 2 ette nähtud ülempiir – Tühistamishagi – Muutev otsus – Vastuvõetamatus
Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (kaheksas koda), 9. detsember 2014
1. Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Vaidluseseme määratlemine – Ülevaade fakti- ja õigusväidetest – Analoogilised nõuded väite põhjendamiseks esitatud argumentidele
(Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõige 1)
2. Kohtumenetlus – Uute väidete esitamine menetluse käigus – Varem esitatud väite täiendamine – Vastuvõetavus
(Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõige 1 ja artikli 48 lõige 2)
3. Institutsioonide aktid – Õiguspärasuse eeldamine – Õigustühine akt – Mõiste
(EÜ artikkel 249)
4. Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Ilma lisadeta teatavaks tehtud otsus konkurentsieeskirjade kohaldamise kohta – Puudutatud isikule teadaolev kontekst, mis võimaldab tal mõista tema suhtes võetud meetme ulatust – Põhjendamiskohustuse rikkumise puudumine
(ST artiklid 15 ja 36)
5. Komisjon – Kollegiaalsuspõhimõte – Ulatus – Ilma lisadeta teatavaks tehtud otsus konkurentsieeskirjade kohaldamise kohta – Kollegiaalsuspõhimõtte rikkumine – Puudumine – Otsuses endas õiguslikult piisavalt esitatud asjaolud
(EÜ artikkel 219)
6. Institutsioonide aktid – Õigusliku aluse valik – Liidu õigusnormid – Selguse ja ootuspärasuse nõue – Õigusliku aluse sõnaselge äramärkimine – Komisjoni otsus, milles tuvastatakse ST artikli 65 rikkumise pärast ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemist ja milles määratakse ettevõtjale karistus – Õiguslik alus, milleks on määruse nr 1/2003 artikli 7 lõige 1 ja artikli 23 lõige 2
(ST artikli 65 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 7 lõige 1 ja artikli 23 lõige 2)
7. Keelatud kokkulepped – Kartellikokkulepped, mille suhtes ratione materiae ja ratione temporis kohaldatakse ESTÜ asutamislepingu õiguskorda – ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemine – Vaba konkurentsi korra järjepidevus EÜ asutamislepingu alusel – Komisjoni kontrolli jätkumine määruse nr 1/2003 õiguslikus raamistikus
(ST artikli 65 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003)
8. Institutsioonide aktid – Ajaline kohaldamine – Menetlusnormid – Materiaalõigusnormid – Eristamine – ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemine – Konkurentsieeskirjade kohaldamise otsus, mis on vastu võetud pärast niisuguse kehtivuse lõppemist ja mis puudutab enne kehtivuse lõppemist aset leidnud asjaolusid – Õiguskindluse, õiguspärase ootuse kaitse ja karistuste seaduses sätestatuse põhimõtted – Enne ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemist tekkinud õiguslikud olukorrad – ESTÜ asutamislepingu õiguskorra kohaldamine
(ST artikli 65 lõige 1; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 49 lõige 1)
9. Keelatud kokkulepped – Ettevõtjatevahelised kokkulepped – Konkurentsi kahjustamine ST artikli 65 tähenduses – Hindamiskriteeriumid – Konkurentsivastane eesmärk – Piisav tuvastamine
(ST artikli 65 lõige 1)
10. Keelatud kokkulepped – Mitmeosaline rikkumine, millel on nii keelatud kokkuleppe kui kooskõlastatud tegevuse tunnused – Üks kvalifikatsioon „kokkulepe ja/või kooskõlastatud tegevus” – Lubatavus – Tagajärjed põhjendamiskohustuse seisukohalt
(ST artikkel 15; ST artikli 65 lõige 1)
11. Keelatud kokkulepped – Kooskõlastatud tegevus – Mõiste – Koordineerimine ja koostöö, mis on vastuolus iga ettevõtja kohustusega otsustada sõltumatult, millisel viisil ta turul tegutseb – Teabe vahetamine konkurentide vahel – Eeldamine, et teavet kasutatakse turul tegevuse üle otsustamiseks – Konkurentsivastase mõju puudumine turul – Mõju puudumine
(ST artikli 65 lõige 1)
12. Konkurents – Haldusmenetlus – Hea halduse põhimõte – Erapooletuse nõue – Tagajärjed tõendite hindamise seisukohalt
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta; Euroopa Põhiõiguste harta, artikkel 41; nõukogu määrus nr 1/2003, 37. põhjendus)
13. Keelatud kokkulepped – Osalemine konkurentsivastase eesmärgiga koosolekutel – Asjaolu, mis võimaldab keelatud kokkuleppes osalemise tuvastada olukorras, kus ei ole väljendatud vastuseisu vastuvõetud otsusele – Avalikult mitteseotuks lugemine – Kitsendav tõlgendamine
(ST artikli 65 lõige 1)
14. Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Tõendi laad – Dokumentaalsed tõendid – Dokumendi tõendusliku väärtuse hindamine – Kriteeriumid – Initsiaalide ja allkirja puudumine – Mõju puudumine
(ST artikkel 65)
15. Keelatud kokkulepped – Keeld – Rikkumised – Ühe rikkumise koostisosadeks olevad kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus – Mõiste – Hindamine – Ettevõtjale vastutuse omistamine rikkumise kui terviku eest – Lubatavus
(ST artikli 65 lõige 1; EÜ artikkel 81)
16. ESTÜ – Hind – Hinnakirjad – Avaldamise kohustus – Kooskõla kartellikokkulepete keeluga
(ST artikkel 60 ja ST artikli 65 lõige 1)
17. Konkurents – Haldusmenetlus – Kaitseõiguste tagamine – Põhimõtte ulatus – Rikkumise tuvastamist käsitleva komisjoni esimese otsuse tühistamine – Uue otsuse vastuvõtmine muu õigusliku aluse ja varasemate ettevalmistavate aktide alusel – Lubatavus – Kohustus vastuväidetest uuesti teatada – Puudumine
(ST artikli 65 lõiked 1, 4 ja 5)
18. Konkurents – Haldusmenetlus – Kaitseõiguste tagamine – Juurdepääs toimikule – Ulatus – Dokumendi edastamisest keeldumine – Tagajärjed – Vajadus teha asjassepuutuva ettevõtja tõendamiskoormise seisukohast vahet süüstavate ja süüst vabastavate dokumentide vahel
19. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Ülempiir – Väljaarvutamine – Arvesse võetav käive – Ettevõtjana tegutseva majandusüksuse moodustavate kõigi äriühingute kogukäive – Majandusüksuse lagunemine trahvi määramise ajal – Ülempiiri kohaldamine äriühingutele individuaalselt – Likvideerimisel äriühing – Talle trahvi määramise võimaluse puudumine, kui ei tõendata majandusüksust selle äriühingu ja kontserni vahel, kellele trahv määrati
(nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2)
20. Tühistamishagi – Põhjendatud huvi – Hagi otsuse peale, millega lisatakse olemasolevale otsusele lisad selle põhisisu muutmata – Hagi, mis ei saa selle esitajale kasu tuua – Vastuvõetamatus
(ELTL artikli 263 neljas lõik)
1. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 65)
2. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 66)
3. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 72–74)
4. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 78–83 ja 104)
5. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 106 ja 107)
6. Ühenduse õiguskorra raames on institutsioonidel üksnes neile antud pädevus. Sel põhjusel on ühenduse õigusaktide preambulis märgitud õiguslik alus, mis annab asjaomasele institutsioonile volituse vastavas valdkonnas tegutsemiseks. Sobiva õigusliku aluse valik on konstitutsionaalse tähtsusega.
Otsuse, milles komisjon pärast ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemist tuvastab, et ettevõtja on rikkunud ST artikli 65 lõiget 1, ja määrab talle trahvi, õiguslik alus on rikkumise tuvastamise osas määruse nr 1/2003 artikli 7 lõige 1 ja trahvi määramise osas määruse nr 1/2003 artikli 23 lõige 2.
(vt punktid 117 ja 121)
7. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 122–138)
8. EÜ asutamislepingu eeskirjade kohaldamine valdkonnas, mida esialgu reguleeris ESTÜ asutamisleping, peab toimuma nii, et järgitaks põhimõtteid, mis käsitlevad õiguse kohaldamist ajas. Kuigi menetlusnorme kohaldatakse üldiselt kõikide menetluste suhtes, mis on nende normide jõustumise hetkel pooleli, tuleb materiaalõigusnorme õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtete järgimise tagamiseks tõlgendada selliselt, et neid kohaldatakse enne nende jõustumist tekkinud olukordade suhtes üksnes siis, kui nende sõnastusest, eesmärkidest või ülesehitusest ilmneb selgelt, et selline mõju tuleb neile omistada.
Mis puudutab materiaalõigusnormide kohaldatavust õigusliku olukorra suhtes, mis kindlalt tekkis enne ESTÜ asutamislepingu kehtivuse lõppemist, siis nõuavad liidu õiguskorra järjepidevus ning õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte nõuded ESTÜ asutamislepingu kohaselt võetud materiaalõigusnormide kohaldamist asjaolude suhtes, mis kuuluvad nende kohaldamisalasse ratione materiae ja ratione temporis. Süütegude ja karistuste seaduses sätestatuse põhimõte ei tähenda, et materiaalõigusnorm, mille rikkumise eest karistus määratakse, peab olema jõus mitte ainult õigusvastase teo toimepanemise ajal, vaid ka karistuse määramise otsuse vastuvõtmise ajal.
(vt punktid 140, 141 ja 143–145)
9. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 150, 151, 162, 210 ja 220)
10. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 156–160 ja 167)
11. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 163–166, 178, 181 ja 269)
12. Mis puudutab konkurentsiõiguse valdkonnas komisjoni läbi viidavaid haldusmenetlusi, siis on liidu õiguskorraga haldusmenetlustes antud tagatiste järgimine erilise tähtsusega juhtudel, kui asjassepuutuval institutsioonil on kaalutlusõigus. Nende tagatiste järgimine on ette nähtud ka määruses nr 1/2003. Nende tagatiste hulgas on eelkõige pädeva institutsiooni kohustus hinnata hoolsalt ja erapooletult asjaomase juhtumi kõiki olulisi asjaolusid. Lisaks tuleb tõendeid hinnata kogumis, võttes arvesse kõiki asjakohaseid asjaolusid.
(vt punktid 184–187)
13. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 197, 223 ja 226)
14. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 201)
15. EÜ artikli 81 (ja analoogia alusel ST artikli 65) rikkumine võib seisneda mitte üksnes üksikus teos, vaid ka mitmes teos või koguni vältavas tegevuses. Toote baashinna ja maksetähtaegade kehtestamise tegevus on ühe ja sama plaani elluviimise episoodid, mille eesmärk on kokkulepitud miinimumhinna kehtestamine, kuna neist iga tegevus väljendub ajaliselt vähem või rohkem sarnase üksikasjaliku korra näol, mille abil kokkulepitud miinimumhind kehtestatakse.
Asjaolu, et paljude aastate vältel tegutseti samal viisil baashindade, hinnalisade, maksetähtaegade ja tootmise või müügi kontrolli või piiramise küsimuses ning et lisaks on tõendeid kooskõlastatud tegevuse kontrollimise koosolekute kohta, näitab, et olukorda turul jälgiti pidevalt ja et võeti uusi initsiatiive, kui asjassepuutuvad ettevõtjad seda vajalikuks pidasid, mistõttu ei saa tegemist olla asjaomase tegevuse lühikese kestusega.
(vt punktid 211–213)
16. Skaalades esitatud hinnad peavad olema kindlaks määratud iga ettevõtja poolt sõltumatult, ilma nendevahelise kas või kaudse kokkuleppeta. Kui konkureerivad ettevõtjad viivad korrapärase kooskõlastamise raames ellu vältava tegevuse, mille eesmärk on kõrvaldada nii kokkulepete kui kooskõlastatud tegevuse kaudu teadmatus eelkõige seoses sellega, milliseid mõõtmetega seotud hinnalisasid nad turul hakkavad kohaldama, siis on see tegevus järelikult keelatud kokkulepe ST artikli 65 tähenduses.
(vt punktid 231–232)
17. Kui komisjoni otsus, milles tuvastatakse ESTÜ asutamislepingu konkurentsieeskirjade rikkumine ja määratakse trahvid, tühistati seetõttu, et ST artikli 65 lõigete 4 ja 5 kehtivus lõppes ning komisjon ei saanud otsuse vastuvõtmise ajal tuletada enam pädevust neist kehtivuse kaotanud sätetest, kohustab seda tühisust tuvastava kohtuotsuse täitmine komisjoni uuendama menetlust täpselt sellest punktist, milles õigusvastasus tekkis, st tühistatud otsuse vastuvõtmise ajast. Komisjon ei ole kaitseõiguste tagamise põhimõtte alusel seega kohustatud hagejale uut vastuväiteteatist saatma.
(vt punktid 277 ja 280)
18. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 285–288)
19. Ettevõtja, kellele on konkurentsieeskirjade rikkumise eest määratud trahv, määruse nr 1/2003 artikli 23 lõikes 2 selle trahvi piirina ette nähtud eelmise majandusaasta kogukäibe 10% ülempiiri eesmärk on eelkõige kaitsta ettevõtjaid trahvi liiga kõrge taseme eest, mis võib nende majandusliku mõtte hävitada. Sellest järeldub, et ülempiir ei ole seotud mitte karistatavate rikkumiste perioodiga, mis võib olla lõppenud juba mitu aastat enne trahvi määramise kuupäeva, vaid sellele kuupäevale lähedasema perioodiga. Kui ilmneb, et mitu adressaati moodustab „ettevõtja”, s.t karistatava rikkumise toimepanemise eest vastutava majandusüksuse ajal, mil otsus vastu võetakse, võib ülempiiri arvutada kõnealuse ettevõtja kogukäibe alusel, see tähendab kõiki ettevõtja koosseisu kuulujaid kokku arvestades. Ent kui see majandusüksus on vahepeal lagunenud, siis on igal adressaadil õigus sellele, et asjaomast ülempiiri kohaldataks individuaalselt. Kui ettevõtja ja äriühingute kontserni vahel, kellele trahv määrati, ei tõendata majandusüksuse olemasolu ning kui see ettevõtja on trahvi määramise hetkel likvideerimisel ega saa mingit käivet, ei saa talle järelikult trahvi määrata.
Ainuüksi asjaolu, et ettevõtja kapitalis osalust omavad isikud on esindatud ka selle juhatuses, ilma et neil oleks seal enamus, ei põhjenda seisukohta, et need liikmed jätkasid trahvi määramise ajal otsustava mõju avaldamist sellele ettevõtjale. Samuti ei ole piisav pressiteade, milles teavitatakse strateegilisest partnerlusest nende liikmete ja äriühingute kontserni vahel, et tuvastada nende liikmete otsustava mõju olemasolu sellel kontsernile trahvi määrava otsuse vastuvõtmise ajal. Samuti ei saa kahe äriühingu vahelise majandusüksuse olemasolu põhjendada eraldivõetuna asjaolu, et ühe asukoht vastab teise peakorterile.
(vt punktid 307, 308, 317, 318, 321 ja 324)
20. Vt otsuse tekst.
(vt punktid 331–334)