Language of document :

18. märtsil 2011 esitatud hagi - Modelo Continente Hipermercados versus komisjon

(kohtuasi T-174/11)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Modelo Continente Hipermercados, SA sucursal en España (Alcorcón, Hispaania) (esindajad: J. Buendía Sierra, E. Abad Valdenebro, M. Muñoz de Juan, R. Calvo Salinero)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hageja nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tunnistada käesolev hagi vastuvõetavaks ja rahuldada selles esitatud tühistamisnõuded ning selle tagajärjel tühistada artikli 1 lõige 1 osas, kus sellega tunnistatakse, et TRLIS artikli 12 lõikes 5 esinevad riigiabi elemendid;

teise võimalusena tühistada artikli 1 lõige 1 osas, kus sellega tunnistatakse, et TRLIS artikli 12 lõikes 5 esinevad riigiabi elemendid, kui seda kohaldatakse osaluse omandamisele, mis eeldab äriühingus kontrolli omandamist;

kolmanda võimalusena tühistada otsus menetlusnormi olulise rikkumise tõttu;

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas hagis vaidlustatakse komisjoni 28. oktoobri 2009. aasta otsus K (2009) 8107 firmaväärtuse amortiseerimise kohta välismaises äriühingus osaluse omandamisel C 45/07 (ex NN 51/07, ex CP 9/07), mida Hispaania rakendas (ELT 2011, L 7, lk 48).

Oma hagi toetuseks esitab hageja kolm väidet.

1.    Esimene väide, mille kohaselt on rikutud ELTL artikli 107 lõiget 1, sest järeldati, et meede kujutab endast riigiabi.

Komisjon ei ole tõendanud, et asjas käsitletud maksumeede soodustab "teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist". Komisjon eeldab üksnes, et see meede on valikuline, kuna seda kohaldatakse üksnes välismaises äriühingus osaluse omandamisele, mitte aga kodumaises äriühingus osaluse omandamisele. Hageja leiab, et see arutluskäik on ekslik ja kasutab ringtõestust. Asjaolu, et analüüsitud meede - nagu teisedki maksunormid - põhinevad teatud objektiivsete eelduste täitmisel, ei muuda seda normi veel de jure või de facto valikuliseks. Komisjoni arutluskäik viib järelduseni, et kõik maksunormid on prima facie valikulised.

Teiseks TRLIS artikli 15 lõikes 5 esinev prima facie erinev kohtlemine ei ole sugugi valikuline eelis, vaid on mõeldud selleks, et panna maksualaselt võrdsesse olukorda kõik aktsiate omandamise tehingud, olgu need siis kodumaised või välismaised: kuna piiriüleseid omandamistehinguid on võimatu teostada, siis on firmaväärtuse amortiseerimine võimalik vaid siseriiklikus raamistikus, mille jaoks eksisteerivad maksusüsteemi normid, mis seda võimaldavad. Selles tähenduses TRLIS artikli 12 lõige 5 üksnes laiendab seda võimalust välismaiste äriühingute vara ostmisele, see tehing on aga funktsionaalselt kõige lähedasem siseriiklikele omandamistehingutele ning on seetõttu osa Hispaania süsteemi ülesehitusest ja loogikast.

Teise võimalusena on komisjoni otsus ebaproportsionaalne, kuna selle kohaldamist vähemalt neile olukordadele, kus tegu on välismaistes ettevõtjates kontrolli omandamisega, tuleks samastada siseriiklike omandamistega, mida seetõttu õigustab Hispaania süsteemi ülesehitus ja loogika.

2.    Teine väide, mille kohaselt on menetlusnormi oluliselt rikutud, sest ei järgitud olemasolevale abile kohaldatavat menetlust.

Vaidlustatud otsus lükkab tagasi argumendid, mis käsitlevad meetme funktsionaalset võrdväärsust, sest ei tunnistata, et EL-sisesed piiriülesed omandamised on praktikas võimatud. Komisjoni arvates on selles valdkonnas EL järjestikuste direktiivide vastuvõtmine - mis toimus pärast kõnealuse meetme jõustumist - kõrvaldanud mis tahes tõkked või takistused, mis võisid esineda. Hageja leiab sellega seoses, et kui nõustuda komisjoni teesiga ja kui EL direktiivid tõepoolest kõrvaldasid takistused piirülestelt omandamistelt, quod non, oleks ikkagi tegu olemasoleva abiga. Samas on aga olemasoleva abi kontrolli puudutav menetlus oluliselt erinev siinses asjas järgitud menetlusest, mistõttu on toimunud oluline menetlusnormi rikkumine.

3.    Kolmas väide, mille kohaselt on rikutud ELTL artikli 107 lõiget 1, kuna meetme adressaadi tuvastamise hetkel on õigusnormi rikutud.

Isegi kui leida, et TRLIS artikli 12 lõikes 5 on riigiabi elemendid, oleks komisjon pidanud läbi viima ammendava majandusanalüüsi, et kindlaks määrata, kes olid selle võimaliku abi saajad. Hageja leiab, et igal juhul on abi (mis on antud osaluse ostmiseks kõrgema hinna vormis) saajad osaluse müüjad, mitte aga vastavalt komisjoni väidetele Hispaania ettevõtjad, kes on seda meedet kohaldanud.

____________