Language of document : ECLI:EU:C:2020:1031

Kohtuasi C336/19

Centraal Israëlitisch Consistorie van België jt

versus

Vlaamse Regering

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Grondwettelijk Hof)

 Euroopa Kohtu (suurkoda) 17. detsembri 2020. aasta otsus

Eelotsusetaotlus – Loomade kaitse nende surmamisel – Määrus (EÜ) nr 1099/2009 – Artikli 4 lõige 1 – Kohustus loomad enne surmamist uimastada – Artikli 4 lõige 4 – Erand riitusliku tapmise korral – Artikli 26 lõige 2 – Liikmesriikide võimalus võtta vastu riigisisesed normid, millega tagatakse loomadele ulatuslikum kaitse riitusliku tapmise korral – Tõlgendamine – Liikmesriigi õigusnormid, mis näevad riitusliku tapmise korral ette tagasipööratava uimastamise, mis ei põhjusta looma surma – ELTL artikkel 13 – Euroopa Liidu põhiõiguste harta – Artikkel 10 – Usuvabadus – Vabadus usku kuulutada – Piirang – Proportsionaalsus – Konsensuse puudumine Euroopa Liidu liikmesriikide vahel – Liikmesriikidele antud kaalutlusruum – Subsidiaarsuse põhimõte – Kehtivus – Riitusliku tapmise erinev käsitlemine võrreldes loomade surmamisega jahipidamise, kalapüügi või kultuuri- või spordiürituste käigus – Diskrimineerimise puudumine – Põhiõiguste harta artiklid 20, 21 ja 22

1.        Põllumajandus – Õigusaktide ühtlustamine – Loomade kaitse nende surmamisel – Kohustus loomad enne surmamist uimastada – Erand riitusliku tapmise korral – Rangemad riigisisesed sätted – Liikmesriikide võimalus võtta vastu riigisisesed normid, millega loomadele tagatakse riitusliku tapmise korral ulatuslikum kaitse – Ulatus

(ELTL artikkel 13; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 10; nõukogu määrus nr 1099/2009, põhjendused 15, 18 ja 20 ning artikli 2 punkt f, artikli 4 lõige 4 ja artikli 26 lõike 2 esimese lõigu punkt c)

(vt punktid 43, 44, 47 ja 48)

2.        Põllumajandus – Õigusaktide ühtlustamine – Loomade kaitse nende surmamisel – Kohustus loomad enne surmamist uimastada – Erand riitusliku tapmise korral – Rangemad riigisisesed sätted – Liikmesriigi õigusnormid, mis näevad riitusliku tapmise korral ette tagasipööratava uimastamise, mis ei põhjusta looma surma – Lubatavus – Usuvabaduse rikkumine – Puudumine

(ELTL artikkel 13; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 10; nõukogu määrus nr 1099/2009, põhjendus 2, artikkel 4 ning artikli 26 lõike 2 esimese lõigu punkt c ja lõige 4)

(vt punktid 51, 55, 60–63, 65–68, 71, 74–79 ja 81 ning resolutsiooni punkt 1)

3.        Põllumajandus – Õigusaktide ühtlustamine – Loomade kaitse nende surmamisel – Kohustus loomad enne surmamist uimastada – Erand, mis kehtib loomade surmamise suhtes jahipidamise, kalapüügi ning kultuuri- või spordiürituste käigus – Riitusliku tapmise erinev käsitlemine – Olukorrad, mis ei ole võrreldavad – Võrdsuse, diskrimineerimiskeelu ning kultuurilise, usulise ja keelelise mitmekesisuse põhimõtete rikkumine – Puudumine

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artiklid 20, 21 ja 22; nõukogu määrus nr 1099/2009, artikli 26 lõike 2 esimese lõigu punkt c)

(vt punktid 85, 88–95 ja resolutsiooni punkt 2)

Kokkuvõte

Selleks, et parandada loomade heaolu riitusliku tapmise korral, võivad liikmesriigid, ilma et nad sellega riivaksid hartaga tagatud põhiõigusi, näha ette, et riitusliku tapmise korral tuleb kasutada tagasipööratavat uimastamist, mis ei põhjusta looma surma

Flaami piirkonna (Belgia) 7. juuli 2017. aasta dekreediga, millega muudetakse loomade kaitse ja heaolu seadust seoses loomade lubatud tapmisviisidega, kehtestatakse keeld tappa loomi ilma eelneva uimastamiseta, ja seda ka juhul, kui tegemist on usuriituse poolt ette kirjutatud tapmisega. Riitusliku tapmise puhuks näeb dekreet ette tagasipööratava uimastamise, mis ei põhjusta looma surma.

Mitu juudi- ja moslemiühendust on selle õigusakti vaidlustanud ning nõuavad selle täielikku või osalist tühistamist. Nende väitel ei võimalda see dekreet juudi- ja islamiusulistel hankida nende usuliste tõekspidamiste kohaselt tapetud loomade liha, kuivõrd tagasipööratava uimastamise meetod on selliste tõekspidamistega vastuolus, ning seetõttu rikub dekreet määrust nr 1099/2009(1) ja takistab usklikel oma usku praktiseerida.

Selles kontekstis otsustas Grondwettelijk Hof (Belgia konstitutsioonikohus) taotleda Euroopa Kohtult eelotsust esmajärjekorras küsimuses, kas liidu õigusega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis kohustavad riitusliku tapmise korral kasutama uimastamismeetodit, mis on tagasipööratav ega põhjusta looma surma.

See küsimus on Euroopa Kohtu jaoks kolmas kord(2), mil tal tuleb kaaluda Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikliga 10 tagatud usuvabadust ning loomade heaolu, mis on sätestatud ELTL artiklis 13 ja mida on täpsustatud määruses nr 1099/2009.

Euroopa Kohtu hinnang

Euroopa Kohtu suurkoda märgib kõigepealt, et määrusega nr 1099/2009 kehtestatud loomade surmamiseelse uimastamise põhimõte teenib selle määrusega taotletavat eesmärki kaitsta loomade heaolu. Kuigi see määrus(3) lubab riituslikku tapmist, mille käigus võib looma surmata ilma eelneva uimastamiseta, on see tapmisviis liidus lubatud ainult erandkorras ja üksnes selleks, et tagada usuvabaduse austamine. Samas võivad liikmesriigid võtta vastu riigisisesed normid, mille eesmärk on tagada loomadele nende surmamise hetkel ulatuslikum kaitse kui see, mis on määruses riitusliku tapmise puhuks ette nähtud(4). Määrus näitab seega, et liit ja liikmesriigid pööravad täit tähelepanu loomade heaolu nõuetele, pidades samal ajal lugu liikmesriikide normidest ja tavadest, sealhulgas neist, mis puudutavad riitusi. Määruses endas ei ole aga sätestatud, kuidas peaks loomade heaolu ja usu kuulutamise vabaduse vajalik ühitamine toimuma, vaid see annab üksnes raamid, milles liikmesriigid need kaks väärtust peavad ühitama.

Sellest järeldub, et määrusega nr 1099/2009 ei ole vastuolus see, kui liikmesriigid näevad ette loomade surmamiseelse uimastamise kohustuse, mis kehtib ka usuriituste poolt ette kirjutatud tapmise korral, kuid üksnes tingimusel, et nad seejuures järgivad hartaga kaitstud põhiõigusi.

Konkreetselt küsimuse kohta, kas vaidlusalune dekreet austab põhiõigusi, märgib Euroopa Kohus, et riituslik tapmine on hõlmatud harta artikli 10 lõikega 1 tagatud vabadusega oma usku kuulutada. Seega, kui dekreet näeb riitusliku tapmise puhuks ette juudi- ja islamiusuliste tõekspidamisetega vastuolus oleva tagasipööratava uimastamise, piirab see nende usklike õigust oma usku vabalt kuulutada.

Selleks et hinnata, kas selline piirang on lubatud, tuvastab Euroopa Kohus kõigepealt, et dekreedist tulenev piirang õigusele oma usku vabalt kuulutada on kehtestatud seadusega ning lisaks austab see harta artikli 10 põhisisu, sest riive piirdub tapmises seisneva erilise riituse ühe aspektiga ning tapmist ennast ei keelustata.

Järgmiseks märgib Euroopa Kohus, et see riive vastab liidu poolt tunnustatud üldist huvi pakkuvale eesmärgile, täpsemalt eesmärgile parandada loomade heaolu.

Analüüsides selle piirangu proportsionaalsust, järeldab Euroopa Kohus, et dekreedis ette nähtud meetmed võimaldavad tagada õiglase tasakaalu loomade heaolule omistatud tähtsuse ning juudi- ja islamiusuliste vabaduse vahel oma usku kuulutada. Ta tõdeb sellega seoses esiteks, et kohustusega kasutada tagasipööratavat uimastamist on võimalik saavutada eesmärk parandada loomade heaolu. Teiseks rõhutab Euroopa Kohus seoses riive vajalikkusega, et liidu seadusandja soovis tunnustada liikmesriikide avarat kaalutlusruumi, kui nad ühitavad loomade heaolu nende surmamisel ja usu kuulutamise vabadust. Teadusringkondades on aga kujunenud konsensus, et eelnev uimastamine on optimaalne vahend looma kannatuste vähendamiseks tema surmamisel. Kolmandaks märgib Euroopa Kohus kõigepealt seoses selle riive proportsionaalsusega, et Flandria seadusandja lähtus teadusuuringutest ning otsustas eelistada saavutatud tehnilisele tasemele vastavat surmamismeetodit. Seejärel täheldab Euroopa Kohus, et nimetatud seadusandja tegutses arenevas ühiskondlikus ja õiguslikus kontekstis, millele on iseloomulik kasvav teadlikkus loomade heaoluga seotud probleemidest. Viimaks tõdeb Euroopa Kohus, et dekreet ei takista selliste loomsete saaduste turulelaskmist, mis on pärit teises liikmesriigis või kolmandas riigis riituslikult tapetud loomadest.

Seetõttu otsustab Euroopa Kohus, et määrusega nr 1099/2009, tõlgendatuna ELTL artikli 13 ja harta artikli 10 lõike 1 alusel, ei ole vastuolus liikmesriigi õigusakt, mis näeb ette, et riitusliku tapmise korral tuleb kasutada tagasipööratavat uimastamist, mis ei põhjusta looma surma.

Peale selle kinnitab Euroopa Kohus, et määrus nr 1099/2009(5) on kehtiv hartaga(6) tagatud võrdsuse, diskrimineerimiskeelu ning kultuurilise, usulise ja keelelise mitmekesisuse põhimõtete seisukohast. Asjaolu, et see määrus lubab liikmesriikidel võtta selliseid meetmeid nagu kohustus loomad riituslikuks tapmiseks uimastada, kuid ei sisalda ühtegi sarnast sätet loomade surmamiseks jahipidamise, kalapüügi või kultuuri- või spordiürituste käigus, ei ole nimelt nende põhimõtetega vastuolus.

Ta täpsustab sellega seoses, et kultuuri- või spordiürituse tulemuseks on kõige enam marginaalse koguse liha tootmine ja sellisel toodangul ei ole majanduslikku kaalu. Seetõttu ei saa selliseid üritusi mõistlikult käsitada toidu tootmisena, mistõttu on põhjendatud, et neid käsitletakse teisiti kui tapatoimingut. Jahipidamise ja kalapüügi kohta teeb Euroopa Kohus sama järelduse. Nende tegevuste puhul erinevad surmamistingimused nimelt oluliselt põllumajandusloomade surmamise tingimustest.


1      Nõukogu 24. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1099/2009 loomade kaitse kohta surmamisel (ELT 2009, L 303, lk 1).


2      Pärast 29. mai 2018. aasta kohtuotsust Liga van Moskeeën en Islamitische Organisaties Provincie Antwerpen jt (C‑426/16, EU:C:2018:335) ning 26. veebruari 2019. aasta kohtuotsust Œuvre d’assistance aux bêtes d’abattoirs (C‑497/17, EU:C:2019:137).


3      Määruse nr 1099/2009 artikli 4 lõige 4.


4      Määruse nr 1099/2009 artikli 26 lõike 2 esimese lõigu punkt c.


5      Eelkõige selle artikli 26 lõike 2 esimese lõigu punkt c, mis käsitleb liikmesriikide võimalust võtta vastu riigisisesed normid, mis tagavad loomadele riitusliku tapmise korral ulatuslikuma kaitse.


6      Vastavalt harta artiklid 20, 21 ja 22.