10. aprillil 2024 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Hispaania Kuningriik

(kohtuasi C-250/24)

Kohtumenetluse keel: hispaania

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: J.L. Buendía Sierra ja P. Messina)

Kostja: Hispaania Kuningriik

Hageja nõuded

tunnistada, et kuna Hispaania Kuningriik ei kehtestanud reformi, mis võimaldaks tagada ADIF-i (Administrador de Infraestructuras Ferroviarias), ADIF-Alta Velocidad’i ja Renfe juhtimise autonoomiat riigist, ega kehtestanud toimivat kasutustasude süsteemi kooskõlas direktiivi 2012/34¹ normide ja põhimõtetega, ega lõpuks viinud ADIF-Alta Velocidad’iga sõlmitud lepingusse sisse vajalikku muudatust, siis on see liikmesriik rikkunud kohustusi, mis tulenevad viidatud direktiivi artikli 4 lõikest 2, artikli 5 lõike 3 punktist b, artikli 29 lõikest 1, artikli 30 lõigetest 1 ja 3, artikli 31 lõigetest 2, 3, 7 ja 8, artiklist 33 koostoimes selle direktiivi lisadega I ja II, ning artiklist 36.

mõista kohtukulud välja Hispaania Kuningriigilt.

Väited ja peamised argumendid

Hispaania Kuningriigil oli kohustus üle võtta ja rakendada direktiivi 2012/34, millega luuakse alates 16. juunist 2015 ühtne Euroopa raudteepiirkond.

Komisjon leiab siiski, et järgmistes küsimustes ei ole see ülevõtmine nõuetekohaselt toimunud.

1.    Rikutud on direktiivi artikli 4 lõiget 2 ja artikli 5 lõike 3 punkti b, kuna liikmesriigi õigusnormides ei tagata

(i) raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate (ADIF ja ADIF-Alta Velocidad) juhtimise autonoomiat riigist, ja

(ii) raudteeteenuse tasude kehtestamise vabadust, kuna need tasud peab kindlaks määrama raudtee-ettevõtja (st Renfe) pelgalt äriliste põhimõtete alusel.

Kuna otsused võetakse vastu majandamisorganite poolt, mis koosnevad peamiselt riigi ministeeriumide juhtivametnikest ja ametnikest, siis võib järeldada, et riigil on otsustav mõju nende üle, rikkudes selle direktiivi sätteid.

2.    Samuti ei ole kehtestatud kohaldatavate kasutustasude toimivat süsteemi, mis võimaldaks tõhusalt täita direktiivi artikli 4 lõikes 2, artikli 29 lõikes 1, artikli 31 lõigetes 2, 3, 7 ja 8, artiklis 33 koostoimes I ja II lisaga ning artiklis 36 sätestatud põhimõtteid ja norme.

Kuigi selles ei ole vaidlust, et Hispaania võttis vastu õigusnormid kasutustasude süsteemi reformimiseks, on neis õigusnormides peatatud uue korra kohaldamine kuni hetkeni, kui ADIF võtab vastu otsuse selle rakendamiseks. Siiski ei ole ADIF välja töötanud uut süsteemi ega esitanud ajakava, millal ta seda teeb, ning õigusnormis ei ole selle tegemiseks tähtaega kehtestatud. Direktiivi volitusi ei ole selles küsimuses nende õigusnormidega täidetud.

3.    Kuigi direktiivi 2012/34 artikli 30 lõiked 1 ja 3 nõuavad infrastruktuuri käigushoidmise kulude „ja“ juurdepääsutasude vähendamist kumulatiivselt, võeti Hispaania õigusnormis see algselt üle kui alternatiiv, lisades sidesõna „või“ ning muutes direktiivi 2012/34 artikli 30 lõigete 1 ja 3 tähendust.

Ehkki Hispaania on seda õigusnormi lõpuks muutnud, ei ole seda siiski veel üle võetud ADIF-Alta Velocidad’iga sõlmitud lepingusse, mis reguleerib nimelt selle üksuse finantstagatisi ja rahastamisvajadusi. Seda arvestades ei ole välja kuulutatud sätted seda tõhusalt rakendanud.

____________

¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiiv 2012/34/EL, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond (uuesti sõnastatud) (ELT L 343, lk 32).