Language of document :

Balázs-Árpád Izsáki ja Attila Dabisi 28. juulil 2016 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (esimene koda) 10. mai 2016. aasta otsuse peale kohtuasjas T-529/13: Balázs-Árpád Izsák ja Attila Dabis versus Euroopa Komisjon

(kohtuasi C-420/16 P)

Kohtumenetluse keel: ungari

Pooled

Apellandid: Balázs-Árpád Izsák ja Attila Dabis (esindaja: advokaat D. Sobor)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Ungari, Kreeka Vabariik, Rumeenia ja Slovaki Vabariik

Apellantide nõuded

Apellandid paluvad Euroopa Liidu Kohtul

tühistada Üldkohtu 10. mai 2016. aasta otsus kohtuasjas T-529/13 ja vastavalt Euroopa Kohtu põhikirja artiklile 61

esimese võimalusena tühistada komisjoni 25. juuli 2013. aasta otsus C(2013) 4975 (final), millega jäeti rahuldamata vaidlusaluse kodanikualgatuse registreerimise taotlus ja mille tühistamist apellandid nõuavad, ning

teise võimalusena, juhul kui Euroopa Kohtu seisukohal ei võimalda menetlusstaadium kohtuasjas sisulist otsust teha, saata asi tagasi Üldkohtule otsuse tegemiseks ning

mõista kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellandid esitavad oma apellatsioonkaebuse põhjenduseks järgmised väited.

1. Rikutud on harta artiklit 47 ja Üldkohtu kodukorra artikli 92 lõiget 1, eriti tõendamiskoormisega seotud teavitamiskohustust, kuna apellantide seisukohal ei teavitanud Üldkohus pooli sellest, et ta loeb kohtuasjas tõendamist vajavaks faktiküsimuseks seda, kas liidu ühtekuuluvuspoliitika rakendamine liidu või liikmesriikide poolt kujutab endast ohtu vähemusrahvuste piirkondadele iseloomulike etnilistele, kultuurilistele, religioossetele või keelelistele tingimustele; kas need on loetavad ELTL artikli 174 kolmanda lõigu tähenduses rasketeks ja püsivateks ebasoodsateks demograafilisteks tingimusteks.

2. Rikutud on ELL artikli 11 lõiget 4 ja Euroopa kodanikualgatuse määruse1 artikli 4 lõike 2 punkti b, sest apellantide seisukohal vastas vaidlusalune Euroopa kodanikualgatus ELL artikli 11 lõikele 4, kuna korraldajad tegid selle ettepaneku sellises küsimuses, milles nende seisukohal on aluslepingute täitmiseks vaja vastu võtta liidu õigusakt, ning ka Euroopa Komisjonil oli pädevus vastava ettepaneku esitamiseks. Lisaks võib komisjon kodanikualgatuse registreerimisest oma pädevuse puudumisele viidates keelduda ainult siis, kui selle pädevuse puudumine on ilmselge.

3. Rikutud on ELTL artikli 4 lõike 2 punkti c ja artiklit 174, kuna ELTL artikli 174 kolmandas lõigus on esitatud näitlik loetelu neist rasketest ja püsivatest looduslikest või demograafilistest ebasoodsateks loetavatest tingimustest, mille alusel mingile regioonile tuleb seoses ühtekuuluvuspoliitikaga „pöörata erilist tähelepanu“.

4. Rikutud on ELTL artiklit 7, ELTL artiklit 167, ELL artikli 3 lõiget 3, harta artiklit 22 ja aluslepingute diskrimineerimiskeeldu käsitlevaid sätteid, kuna vaidlusalune kodanikualgatus teeniks ELTL artiklis 7 ette nähtud liidu poliitikate ja tegevuste ühtsuse eesmärki sellega, et see edendaks ühtekuuluvuspoliitika raames kultuurilise mitmekesisuse arvessevõtmist ja säilitamist.

____________

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 211/2011 kodanikualgatuse kohta (ELT 2011, L 65, lk 1).