Kohtuasi T‑680/13

Dr. K. Chrysostomides & Co. LLC jt

versus

Euroopa Liidu Nõukogu jt

Lepinguväline vastutus – Majandus- ja rahanduspoliitika – Küprose stabiilsustoetuse programm – EKP nõukogu otsus, mis käsitleb erakorralise likviidsusabi andmist Küprose Keskpanga taotlusel – Eurorühma 25. märtsi, 12. aprilli, 13. mai ja 13. septembri 2013. aasta Küprost puudutavad avaldused – Otsus 2013/236/EL – Küprose ja Euroopa stabiilsusmehhanismi vaheline konkreetseid majanduspoliitilisi tingimusi käsitlev 26. aprilli 2013. aasta vastastikuse mõistmise memorandum – Üldkohtu pädevus – Vastuvõetavus – Vorminõuded – Riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamine – Isikutele õigusi andva õigusnormi piisavalt selge rikkumine – Omandiõigus – Õiguspärane ootus – Võrdne kohtlemine

Kokkuvõte – Üldkohtu (neljas koda laiendatud koosseisus) 13. juuli 2018. aasta otsus

1.      Kahju hüvitamise nõue – Ese – Liidule omistatava kahju hüvitamise nõue – Liidu kohtu pädevus – Riigi pädevate asutuste tekitatud kahju hüvitamise nõue – Liikmesriigi kohtute pädevus

(ELL artikli 13 lõige 1; ELTL artikkel 268 ja ELTL artikli 340 teine ja kolmas kõik)

2.      Kahju hüvitamise nõue – Ese – Nõue hüvitada kahju, mille on tekitanud komisjon või Euroopa Keskpank Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepinguga pandud ülesannete täitmisel – Vastuvõetavus

(ELTL artikkel 268 ja ELTL artikli 340 teine lõik)

3.      Kahju hüvitamise nõue – Iseseisev laad – Erinevus tühistamishagist – Õigus olla kostjaks – Kindlaksmääramise tingimused

(ELTL artiklid 263, 268 ja ELTL artikli 340 teine lõik)

4.      Kahju hüvitamise nõue – Ese – Nõue hüvitada kahju, mille on tekitanud eurorühm liidu õigusega pandud ülesannete täitmisel – Vastuvõetavus

(ELL artikkel 3; ELTL artikli 119 lõige 2, ELTL artiklid 137 ja 268; EL lepingule ja EL toimimise lepingule lisatud protokoll nr 14, artikkel 1)

5.      Majandus- ja rahapoliitika – Rahapoliitika – Rahapoliitika koordineerimine – Eurorühma raames nende liikmesriikide mitteametlik kohtumine, kelle rahaühik on euro – Ese – Koosseis

(ELTL artikkel 137; EL lepingule ja EL toimimise lepingule lisatud protokoll nr 14, artikkel 1; Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamisleping, artikli 5 lõige 1)

6.      Majandus- ja rahapoliitika – Majanduspoliitika – Majanduspoliitika koordineerimine –Euroopa stabiilsusmehhanism – Pädevuse andmine finantsabi andmise valdkonnas – Reguleerimine rahvusvahelise avaliku õigusega – Komisjonile ja Euroopa Keskpangale nende tegude süükspanemine, mis nad on toime pannud stabiilsusmehhanismi lepingust tulenevate ülesannete täitmisel – Väljajätmine

(Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamisleping, artikli 13 lõige 4)

7.      Majandus- ja rahapoliitika – Rahapoliitika – Rakendamine – Küprosel finantsstabiilsuse ja jätkusuutliku majanduskasvu taastamise spetsiifilised meetmed – Liikmesriigi panga tegevuse integreerimine riigi keskpanka ja viimati nimetatu siseselt hoiuste aktsiateks konverteerimine – Asjaomase liikmesriigi kaalutlusõiguse puudumine

(ELTL artikli 136 lõige 1; nõukogu otsus 2013/236, artikli 2 lõike 6 punktid b ja d)

8.      Majandus- ja rahapoliitika – Majanduspoliitika – Majanduspoliitika koordineerimine –Euroopa stabiilsusmehhanism – Uute ülesannete andmine komisjonile ja Euroopa Keskpangale – Mõju puudumine pädevusele, mis on nendele institutsioonidele EL lepingu ja EL toimimise lepinguga antud – Võimalus tugineda kahju hüvitamise hagis nende ülesannete täitmise õigusvastasusele

(ELL artikli 17 lõige 1; ELTL artikli 282 lõige 2; Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu artikli 13 lõiked 3, 4 ja 7)

9.      Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Õiguspärase ootuse kaitse – Tingimused – Administratsiooni antavad konkreetsed tagatised – Mõiste – Eurorühma antud kinnitused –Kaasaarvamine

10.    Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Vaidluse eseme määratlemine – Ülevaade fakti- ja õigusväidetest – Hagi, milles nõutakse väidetavalt liidu institutsiooni tekitatud kahju hüvitamist – Asjaolud, mis võimaldavad tuvastada institutsioonile etteheidetava tegevuse, põhjuslik seos ning tekitatud kahju tegelikkus ja kindlus

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 21 esimene lõik; Üldkohtu kodukord (1991), artikli 44 lõike 1 punkt c)

11.    Kahju hüvitamise nõue – Iseseisev laad – Riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamine – Erand – Liidu kohtu võimalus teha kindlaks väidetava kahju olemus ja ulatus

(ELTL artikkel 268 ja ELTL artikli 340 teine ja kolmas lõik; Üldkohtu kodukord (1991) artikli 44 lõike 1 punkt c)

12.    Lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastasus – Kahju – Põhjuslik seos – Ühe tingimuse puudumine – Kahju hüvitamise nõude tervikuna rahuldamata jätmine

(ELTL artikli 340 teine lõik)

13.    Majandus- ja rahapoliitika – Majanduspoliitika – Majanduspoliitika koordineerimine –Euroopa stabiilsusmehhanism – Niisuguse vastastikuse mõistmise memorandumi allakirjutamine, milles nähakse ette liikmesriigi panga tagamata hoiuste konverteerimine aktsiateks ja selle panga muude tagamata hoiuste ajutine külmutamine – Kooskõla hoiustajate omandiõigusega – Vähem piiravate meetmete olemasolu hindamine – Olukorra kiireloomulisusega arvestamine

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 17 lõige 1 ja artikli 52 lõige 1; Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamisleping, artikkel 12)

14.    Põhiõigused – Euroopa Liidu põhiõiguste harta – Hartas ette nähtud õiguste ja vabaduste teostamise piiramine – Tingimused – Nõue, et piirang peab olema sätestatud seaduses – Ulatus

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 52 lõiked 1 ja 3)

15.    Lepinguväline vastutus – Tingimused – Normatiivakt, mis eeldab tehnilist laadi valikuid ja kompleksseid hinnanguid – Isikutele õigusi andva kõrgemalseisva õigusnormi piisavalt selge rikkumine – Nõue, et liidu seadusandja on ilmselgelt ja jämedalt eiranud ulatusliku kaalutlusõiguse piire

(ELTL artikkel 340)

16.    Majandus- ja rahapoliitika – Majanduspoliitika – Majanduspoliitika koordineerimine –Euroopa stabiilsusmehhanism – Niisuguse vastastikuse mõistmise memorandumi allakirjutamine, milles nähakse ette liikmesriigi panga tagamata hoiuste konverteerimine aktsiateks ja selle panga muude tagamata hoiuste ajutine külmutamine – Kooskõla hoiustajate omandiõigusega – Sarnaste olukordade esinemine – Teiste finantsabi saanud euroala liikmesriikide erinev kohtlemine – Rikkumine – Tingimused

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 17 lõige 1; Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamisleping, artikkel 12)

17.    Tühistamishagi – Väited – Oluliste menetlusnormide rikkumine – Puuduvad või ebapiisavad põhjendused – Uurimine kohtu algatusel

(ELTL artiklid 263 ja 296)

18.    Institutsioonide aktid – Põhjendamine – Kohustus – Ulatus – Põhjendamiskohustuse hindamine juhtumi asjaolude alusel – Vajadus täpsustada kõiki asjakohaseid faktilisi ja õiguslikke asjaolusid – Puudumine

(ELTL artikkel 296)

19.    Euroopa Keskpank – Euroopa Keskpankade Süsteemi pädevus – Finantsasutuste rekapitaliseerimise ja kriisilahenduse tingimuste kindlaksmääramine – Väljajätmine

(ELTL artikli 282 lõige 1; EL lepingule ja EL toimimise lepingule lisatud protokoll nr 4, artikkel 14.4)

20.    Institutsioonide aktid – Õiguslik vorm – Akti sisu põhjal kindlakstegemine – Kavatsuste deklaratsioon, mis ei ole avaldatud Euroopa Liidu Teataja L või C-seerias – Õigusjõu puudumine

21.    Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Õiguspärase ootuse kaitse – Tingimused – Raskustes olevale liikmesriigile finantsabi andmine tingimusel, et liikmesriik võtab teatavaid finantsstabiilsuse taastamise meetmeid – Selliste meetmete nõudmata jätmine teistele liikmesriikidele finantsabi andmisel – Rikkumine – Puudumine

(nõukogu otsus 2013/236)

22.    Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Võrdne kohtlemine – Mõiste – Tõendamiskoormis

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artiklid 20 ja 21)

23.    Majandus- ja rahapoliitika – Rahapoliitika – Rakendamine – Küprosel finantsstabiilsuse ja jätkusuutliku majanduskasvu taastamise spetsiifilised meetmed – Raskustes panga tegevuse lõpetamine ja teise raskustes panga rekapitaliseerimine esimese panga tagamata hoiuste konverteerimisega omavahenditeks – Teise panga poolt esimese panga selle võla ülevõtmine, mis tekkis finantsabi saamise tagajärjel – Kahe panga tagamata hoiuste omanike erinev kohtlemine võrreldes võlausaldajatega, kelle nõuded tulenevad finantsabist – Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine – Puudumine

(nõukogu otsus 2013/236; 26. aprilli 2013. aasta memorandum)

24.    Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Võrdne kohtlemine – Diskrimineerimine kodakondsuse alusel – Keeld – Kohaldamatus liikmesriigis esinevas puhtalt riigisiseses olukorras – Piirid – Liidu institutsiooni poolt sellise kohtlemise säilitamisele või jätkamisele kaasaaitamine – Lubamatus

(ELTL artikkel 18)

25.    Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Võrdne kohtlemine – Rikkumine – Mõiste

26.    Majandus- ja rahapoliitika – Rahapoliitika – Rakendamine – Küprosel finantsstabiilsuse ja jätkusuutliku majanduskasvu taastamise spetsiifilised meetmed – Raskustes panga tegevuse lõpetamine ja teise raskustes panga rekapitaliseerimine esimese panga tagamata hoiuste konverteerimisega omavahenditeks – Kahe panga tagamata hoiuste omanike erinev kohtlemine võrreldes nende pankade Kreeka filiaalides avatud hoiuste omanikega – Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine – Puudumine

(nõukogu otsus 2013/236; 26. aprilli 2013. aasta memorandum)

27.    Majandus- ja rahapoliitika – Rahapoliitika – Rakendamine – Küprosel finantsstabiilsuse ja jätkusuutliku majanduskasvu taastamise spetsiifilised meetmed – Raskustes panga tegevuse lõpetamine ja teise raskustes panga rekapitaliseerimine esimese panga tagamata hoiuste konverteerimisega omavahenditeks – Teisele pangale hoiustaja kohta kuni 100 000 euro suuruste hoiuste ülekandmine – Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine – Puudumine

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 94/19, muudetud direktiividega 2005/1 ja 2009/14, põhjendus 16 ja artikli 7 lõige 1a; nõukogu otsus 2013/236; 26. aprilli 2013. aasta memorandum)

28.    Kohtumenetlus – Tõend – Tõendamiskoormis

(Üldkohtu kodukord (2015), artikkel 85)

29.    Majandus- ja rahapoliitika – Rahapoliitika – Rakendamine – Küprosel finantsstabiilsuse ja jätkusuutliku majanduskasvu taastamise spetsiifilised meetmed – Raskustes panga tegevuse lõpetamine ja teise raskustes panga rekapitaliseerimine esimese panga tagamata hoiuste konverteerimisega omavahenditeks – Kahe panga tagamata hoiuste omanike erinev kohtlemine võrreldes ühistupankade sektori äriühingutega, mille kohustusi ei teisendatud – Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine – Puudumine

(nõukogu otsus 2013/236)

1.      ELTL artikli 268 ja artikli 340 teise ja kolmanda lõigu sätete kohaselt on Üldkohus lepinguvälise vastutuse valdkonnas pädev lahendama ainult liidu institutsioonide või liidu teenistujate poolt nende ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamist puudutavaid vaidlusi. ELTL artikli 340 teises lõigus kasutatud mõistet „institutsioon“ ei tule käsitada nii, nagu hõlmaks see ainult ELL artikli 13 lõikes 1 loetletud liidu institutsioone. EL toimimise lepinguga loodud lepinguvälise vastutuse süsteemi arvestades on selle terminiga hõlmatud kõik muud liidu organid ja asutused, mis on aluslepingutega loodud selleks, et aidata kaasa liidu eesmärkide saavutamisele. Järelikult on aktid, mille need organid ja asutused on vastu võtnud neile liidu õigusega pandud ülesannete täitmisel, omistatavad liidule vastavalt ELTL artikli 340 teises lõigus viidatud liikmesriikide ühistele üldpõhimõtetele.

Sellest järeldub, et Üldkohus ei saa menetleda liidu vastu esitatud kahju hüvitamise nõuet, mis tugineb sellise akti või käitumise õigusvastasusele, mille autor ei ole liidu institutsioon, organ või asutus ega mõni liidu teenistujatest, kes tegutseb oma ülesannete täitmisel. Niisiis saab liikmesriikide ametiasutuste ülesannete täitmisel nende poolt tekitatud kahju kaasa tuua ainult nende endi vastutuse ja selle kahju hüvitamise tagamine on üksnes riigisiseste kohtute pädevuses. Samas ei ole välistatud, et Üldkohus saab menetleda hagi, milles nõutakse sellise akti või käitumisega tekitatud kahju hüvitamist, millega riigisisene ametiasutus tagab liidu õigusnormide täitmist. Niisugusel juhul tuleb Üldkohtu pädevuse tuvastamisel kontrollida, kas väidetava õigusvastasuse eest, millele hagis on tuginetud, vastutab liidu institutsioon, organ või asutus või mõni liidu teenistujatest, kes tegutseb oma ülesannete täitmisel, ning seda õigusvastasust ei saa käsitada nii, et see on tegelikult omistatav asjaomasele riigisisesele ametiasutusele. Sellega on tegemist siis, kui riigisisestel ametiasutustel ei ole õigusvastaste liidu õigusnormide rakendamisel mingit kaalutlusruumi.

(vt punktid 81–84)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 85)

3.      Liidu kohtu pädevus ELTL artikli 263 alusel toimuvates õiguspärasust puudutavates vaidlustes erineb nii oma esemelt kui ka lubatud etteheidete poolest pädevusest, mis liidu kohtul on ELTL artiklite 268 ja 340 alusel toimuvates lepinguvälist vastutust puudutavates vaidlustes. Liidu institutsioonide tegevusest või tegevusetusest tuleneva liidu lepinguvälise vastutusega seonduv kahju hüvitamise hagi on võrreldes teiste hagidega iseseisev õiguskaitsevahend, millel on õiguskaitsevahendite süsteemis oma eriline ülesanne, ning selle kasutamise tingimused on ette nähtud selle eripärast eesmärki arvestades. Kui ELTL artiklis 263 ette nähtud tühistamishagi eesmärk on konkreetse meetme tühistamine, on ELTL artikli 340 alusel esitatava kahju hüvitamise hagi ese institutsiooni tekitatud kahju hüvitamine.

Niisiis olenemata sellest, kas tegemist on vaidlustatava aktiga, mille peale saab esitada ELTL artikli 263 alusel tühistamishagi, võib liidu institutsiooni, organi või asutuse või oma ülesannete täitmisel tegutsenud liidu teenistuja iga akt põhimõtteliselt olla ELTL artikli 268 alusel esitatava kahju hüvitamise hagi ese. Nii võib käitumine, millel puuduvad otsuse tunnused, kuid mis võib kaasa tuua liidu lepinguvälise vastutuse tekkimise, olla kahju hüvitamise hagi aluseks, kuigi see ei saa olla tühistamishagi ese. Sellest nähtub, et EL toimimise lepinguga loodud õiguskaitsevahendite süsteemis on lepinguvälise vastutuse tuvastamise hagil hüvitavat laadi eesmärk, et eelkõige tagada õigussubjektile tõhus kohtulik kaitse liidu institutsioonide, organite või asutuste või oma ülesannete täitmisel tegutseva liidu teenistuja ka nende aktide ja sellise käitumise korral, mille peale ei saa esitada ELTL artikli 263 alusel tühistamishagi. Arvestades niisiis nende kahe hagi liigi erinevaid ja täiendavaid eesmärke, ei saa asuda seisukohale, et mõiste „institutsioon“ sisu ELTL artikli 340 teise lõigu tähenduses piirdub ilmtingimata ELTL artikli 263 esimeses lõigus viidatud liidu institutsioonide, organite ja asutustega.

Vastupidi peab nende liidu üksuste tuvastamine, keda võib kvalifitseerida „institutsiooniks“ ELTL artikli 340 teise lõigu tähenduses, toimuma selle sätte enda kriteeriumide kohaselt, kusjuures need erinevad ELTL artikli 263 esimeses lõigus nimetatud organite ja asutuste tuvastamise kriteeriumidest. ELTL artikli 263 kohaldamisel puudutab asjakohane kriteerium kostjast üksuse võimet võtta vastu akte, mille eesmärk on tekitada õiguslikke tagajärgi kolmandatele isikutele. Seevastu ELTL artikli 340 teise lõigu kohaldamisel peab kindlaks tegema, kas liidu üksus, kellele süüks pandav akt või käitumine on omistatav, on loodud aluslepingutega, et aidata kaasa liidu eesmärkide saavutamisele.

(vt punktid 109–112)

4.      Seega on eurorühma aktid ja käitumine nende ülesannete täitmisel, mis talle liidu õigusega on pandud, omistatavad liidule. Nimelt on EL toimimise lepingule lisatud protokolli (nr 14) eurorühma kohta artiklis 1 sätestatud, et eurorühma kohtumised leiavad aset selleks, et arutada küsimusi, mis on seotud eurorühma moodustavate ministrite ühise vastutusega ühisraha suhtes. Need küsimused kuuluvad ELTL artikli 119 lõike 2 kohaselt liidu tegevuse hulka, et saavutada ELL artiklis 3 sätestatud eesmärgid, sealhulgas rajada majandus- ja rahaliit, mille rahaühik on euro. Sellest järeldub, et eurorühm on liidu üksus, mis on ametlikult aluslepingutega loodud, et aidata kaasa liidu eesmärkide saavutamisele.

(vt punkt 113)

5.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 123–125)

6.      Euroopa stabiilsusmehhanismi luues otsustasid euroala riigid anda sellele juriidilisest isikust rahvusvahelisele organisatsioonile raskustes olevatele euroala riikidele finantsabi andmisel konkreetse ainupädevuse. Selle pädevuse teostamine on reguleeritud valitsustevahelisele koostööorganisatsioonile kohaldatavate rahvusvahelise avaliku õiguse normidega ja liidu õigus on kohaldatav üksnes juhul, kui see on Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingus ette nähtud. Euroala liikmesriigid paigutasid seega kõnealuse finantsabi andmise nii liidu tegevusvallast kui ka selle normatiivsest raamistikust selgelt väljapoole.

Euroala riigid on tõepoolest pöördunud liidu institutsioonide, nimelt komisjoni ja EKP poole, et täita teatavaid Euroopa stabiilsusmehhanismile vajalikke ülesandeid. Siiski ei tulene Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepinguga komisjonile ja Euroopa Keskpangale pandud ülesannetest mingit konkreetset otsustusõigust ja nende kahe institutsiooni tegevus on selle lepingu raames siduv üksnes Euroopa stabiilsusmehhanismile. Mis puudutab seega stabiilsusmehhanismi ja euroala liikmesriigi vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumit, siis ei ole selles sisalduvad nõuded omistatavad mitte komisjonile, vaid ainult Euroopa stabiilsusmehhanismile.

(vt punktid 128, 129 ja 167)

7.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 178–181, 186 ja 191)

8.      Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepinguga komisjonile ja Euroopa Keskpangale antud ülesanded ei moonuta neile institutsioonidele EL lepinguga ja EL toimimise lepinguga antud pädevust. Eelkõige seoses komisjoniga tuleb mainida, et Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu artikli 13 lõiked 3 ja 4 panevad talle kohustuse jälgida, et Euroopa stabiilsusmehhanismi sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumid on liidu õigusega kooskõlas, nii et komisjon säilitab Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu raames oma aluslepingute täitmise järelevalvaja rolli, nagu see tuleneb ELL artikli 17 lõikest 1. Niisiis ei või ta vastastikuse mõistmise memorandumit alla kirjutada, kui ta kahtleb selle vastavuses liidu õigusega.

Järelikult on hagejal õigus heita komisjonile kahju hüvitamise hagi raames ette õigusvastast käitumist, mis on seotud vastastikuse mõistmise memorandumi vastuvõtmisega Euroopa stabiilsusmehhanismi nimel. Vastastikuse mõistmise memorandumi vastuvõtmisega seotud komisjoni õigusvastane käitumine ei ole ainus Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepinguga seotud liidu institutsiooni õigusvastane käitumine, mis võib kaasa tuua liidu lepinguvälise vastutuse. Euroopa Keskpangale ja komisjonile võib kahju hüvitamise hagi raames ette heita õigusvastast käitumist, mis on seotud Euroopa Keskpanga ja komisjoni poolt järelevalve teostamisega kahju tekitanud meetmete rakendamise üle. Komisjoni poolt vastastikuse mõistmise memorandumi üle läbi rääkimine ja selle allkirjastamine ning Euroopa Keskpanga ja komisjoni poolt Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu artikli 13 lõike 7 alusel järelevalve teostamine kahju tekitanud meetmete rakendamise üle võivad seega kaasa tuua liidu vastutuse.

(vt punktid 201–204)

9.      Õiguspärase ootuse kaitse põhimõte on kõrgemal asetsev üksikisikuid kaitsev liidu õiguse üldpõhimõte, mille rikkumine liidu institutsiooni poolt võib kaasa tuua liidu vastutuse. Õigus tugineda sellele põhimõttele eeldab, et liidu pädevad ametiasutused on huvitatud isikule andnud kinnitatud ja usaldusväärsetest allikatest pärit kindlad, tingimusteta ja ühtelangevad tagatised. See õigus on nimelt igal õigussubjektil, kellel liidu institutsioon, organ või asutus on konkreetseid tagatisi andes tekitanud põhjendatud lootusi.

Seega võib eurorühma poolt konkreetsete kinnituste andmine Euroopa stabiilsusmehhanismi ja euroala liikmesriigi vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumis ette nähtud meetmete kohta kaasa tuua liidu vastutuse. Mis puudutab aga kinnitusi sellisele liikmesriigile finantsabi andmise kohta, siis kuna niisuguse finantsabi andmine kuulub Euroopa stabiilsusmehhanismi, mitte eurorühma pädevusse, ei pärine need kinnitused pädevalt asutuselt.

(vt punktid 205, 206, 404 ja 427)

10.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 215 ja 216)

11.    ELTL artikli 268 ja artikli 340 teise ja kolmanda lõigu alusel esitatava kahju hüvitamise hagi hindamisel tuleb arvestada isikute õiguskaitsesüsteemi tervikuna ja seega võib selle vastuvõetavus teatud olukordades sõltuda sellest, kas riigisisesed õiguskaitsevahendid, mis on olemas riigisisese ametiasutuse otsuse kehtetuks tunnistamiseks, on ammendatud, eeldusel, et need riigisisesed õiguskaitsevahendid tagavad tõhusalt huvitatud isikute kaitse ja võimaldavad väidetava kahju hüvitamist.

Riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamata jätmisest tulenev vastuvõetamatus esineb vaid juhul, kui nende õiguskaitsevahendite ammendamata jätmine välistab liidu kohtu poolt talle esitatud hagis viidatud kahju olemuse ja ulatuse kindlaksmääramise, mistõttu kodukorra artikli 44 lõike 1 punktis c esitatud nõuded ei ole täidetud. Kui Üldkohtul on võimalik kindlaks määrata väidetud kahju olemus ja ulatus, ei saa asuda seisukohale – ilma et isegi oleks vaja kindlaks teha, kas asjassepuutuvate aktide ja käitumise peale võis esitada kaebuse riigisisestele kohtutele –, et hagi on vastuvõetamatu üksnes põhjusel, et hageja ei ole ammendanud riigisiseseid õiguskaitsevahendeid.

Äärmisel juhul võiks sellises olukorras leida, et ühe või mitme hageja poolt sellise hagi riigisisesele kohtule esitamine, milles nõutakse sama kahju hüvitamist nagu liidu kohtusse esitatud hagis, võib mõjutada selle hagi põhjendatuse hindamist. Juhul kui esiteks, isik esitab kaks hagi ühe ja sama kahju hüvitamiseks, millest üks on esitatud riigisisese ametiasutuse vastu liikmesriigi kohtule ja teine liidu institutsiooni vastu liidu kohtule, ning teiseks, esineb oht, et kui need kohtud annavad erinevad hinnangud selle kahju kohta, makstakse sellele isikule ebapiisavat või liiga suurt hüvitist, peab liidu kohus enne seda, kui ta saab teha otsuse kahju kohta, ootama kuni liikmesriigi kohus teeb menetlust lõpetava lahendi talle esitatud hagi kohta. Sellisel juhul peab liidu kohus, enne kui ta otsustab kahju olemasolu ja ulatuse üle, ootama ära liikmesriigi kohtu lahendi. Samas on tal isegi enne, kui liikmesriigi kohus asja lahendab, võimalik kindlaks määrata, kas etteheidetav tegevus toob kaasa liidu lepinguvälise vastutuse.

(vt punktid 238–241)

12.    Vt otsuse tekst.

(vt punkt 245)

13.    Omandiõiguse riive ei pea olema ülemäärane. Ühelt poolt peab riive vastama taotletavale üldise huvi eesmärgile ning olema selleks vajalik ja proportsionaalne. Teiseks ei tohi riivata asjaomase õiguse või vabaduse olemust, see tähendab selle sisu.

Mis puudutab Euroopa stabiilsusmehhanismi ja finantsraskustes liikmesriigi vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumit, siis nähtub Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu artiklist 12, et sellise memorandumi vastuvõtmine vastab liidu üldise huvi eesmärgile, milleks on tagada kogu euroala pangandussüsteemi stabiilsus. Nimelt on finantsteenustel liidu majanduses keskne roll. Kuna pangad, mis on ettevõtjate oluline rahastamisallikas, on sageli omavahel tihedalt seotud, võib ühe või mitme panga kriis kiiresti üle kanduda teistesse pankadesse nii samas liikmesriigis kui ka teistes liikmesriikides ning see võib omakorda tekitada negatiivseid ülekanduvaid mõjusid teistes majandussektorites.

Kui tegemist on vastastikuse mõistmise memorandumiga, mis näeb ette ühe panga rekapitaliseerimise sel teel, et tagamata hoiused konverteeritakse omavahenditeks, tuleb omandiõigust vähem piiravate meetmete olemasolu hindamisel võtta arvesse riigisiseste asutuste vajadust tegutseda vastastikuse mõistmise memorandumis ette nähtud meetmete võtmisel kiiresti. See ei ole kaugeltki märk sellest, et rikutud on õigust heale haldusele, vaid kiirus, millega need meetmed vastu võetakse, annab tunnistust selle olukorra kiireloomulisusest, milles kõnealune liikmesriik on. Nimelt tuleb ära hoida kõnealuste pankade krahhi vahetu oht, et säilitada riigi finantssüsteemi stabiilsus ning seega vältida probleemi levimist teistesse euroala liikmesriikidesse. Väärtuskärpe diferentseeritud süsteemi väljatöötamine nõuaks niisuguses olukorras riigi asutustelt eriti ettevaatlikku lähenemist nõudvate ja ebakindlate meetmete võtmist, tagamaks, et valitud protsendid ja tasemed võimaldaksid rekapitaliseeritud pangal saavutada vastastikuse mõistmise memorandumis viidatud omakapitali miinimumtaset, seades niiviisi selle panga rekapitaliseerimise märkimisväärsesse ohtu.

Mis puudutab lisaks nõuet, et puudutatud isikule peab andma asjakohase võimaluse esitada pädevatele asutustele oma seisukohad, siis ei saa seda nõuet tõlgendada nii, et huvitatud isik peab igal juhul saama esitada pädevatele asutustele oma seisukoha enne tema omandiõigust kahjustavate meetmete vastuvõtmist. See on nii eelkõige sellisel juhul, kus asjasse puutuvad meetmed ei kujuta endast sanktsioone ja on võetud eriti kiireloomulist tegutsemist nõudvas olukorras. Kui aga alustataks eelnevat konsulteerimismenetlust, mille käigus kõnealuste pankade tuhanded hoiustajad ja aktsionärid saaksid tegelikult esitada asjassepuutuvale keskpangale enda seisukoha enne nende riigisiseste sätete vastuvõtmist, millega rakendatakse vastastikuse mõistmise memorandumis ette nähtud meetmeid, siis viibiks paratamatult sellise pangakrahhi ärahoidmisele suunatud meetmete kohaldamine. Eesmärgi – säilitada riigi finantssüsteemi stabiilsus ja seega vältida probleemi levikut teistesse euroala liikmesriikidesse – saavutamine oleks sattunud tõsisesse ohtu.

(vt punktid 255, 282, 290 ja 310)

14.    Vt otsuse tekst.

(vt punkt 272)

15.    Kui liidu institutsioonid peavad sellises kompleksses ja muutlikus olukorras tegema tehnilist laadi valikuid ja keerulisi prognoose ning andma kompleksseid hinnanguid, tuleb tunnustada nende institutsioonide ulatuslikku kaalutlusõigust, mis puudutab nende meetmete laadi ja ulatust, mida nad toetavad või mille säilitamist või jätkuvalt rakendamist nad nõuavad. Sellises kontekstis nõuab etteheidetava käitumise õigusvastasuse tingimus, et tõendatud peab olema see, et asjassepuutuv institutsioon on oma kaalutlusõiguse piire ilmselgelt ja oluliselt ületanud.

(vt punkt 291)

16.    Meetmed, mida võidakse seada Euroopa stabiilsusmehhanismi (või teiste rahvusvaheliste organisatsioonide või liidu või riikide organite ja institutsioonide) poolt finantsabi andmise tingimuseks, et lahendada rekapitaliseerimist vajava pangandussüsteemiga riigi finantsprobleeme, võivad konkreetsetes olukordades suuresti varieeruda sõltuvalt varasemast kogemusest ja eriasjaolude kogumist. Nendeks asjaoludeks võivad eelkõige olla abi saava riigi majanduslik olukord, abi tähtsus tema majanduse jaoks tervikuna, puudutatud pankade väljavaated taastada nende majanduslik elujõulisus ja nende raskustesse sattumise põhjused, sealhulgas teatavatel juhtudel abi saava riigi pangandussektori ülemäärane suurus riigi majandusega võrreldes, üleilmse majanduskeskkonna areng või suur tõenäosus Euroopa stabiilsusmehhanismi (või teiste rahvusvaheliste organisatsioonide või liidu või riikide organite ja institutsioonide) tulevasteks sekkumisteks teiste raskustes riikide toetuseks, mistõttu võib olla vajalik igal sekkumisel kasutatavate summade ennetav piiramine.

Mis puudutab järelikult Euroopa stabiilsusmehhanismi ja finantsabi saanud liikmesriigi vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumi kooskõla omandiõigusega, siis võrdlust selle finantsabi (absoluutse ja suhtelise) suuruse vahel, mida sai ühelt poolt kõnealune abi saanud liikmesriik ja teiselt poolt teised finantsabi saanud liikmesriigid, ei saa õigesti teha, kui ei näidata, et teiste finantsabi saanud euroala riikide finantssektoritele oli iseloomulik ülemäärane suurus võrreldes nende euroala riikide vastavate majanduste suurusega. Lisaks tuleb tõendada, et varasem kogemus ja erinevused, mis on seotud asjaomaste euroala riikide majandusliku olukorra või puudutatud pankade väljavaadetega taastada nende elujõulisus, üleilmse majanduskeskkonna areng või suur tõenäosus Euroopa stabiilsusmehhanismi tulevasteks sekkumisteks teiste raskustes riikide toetuseks, mistõttu võib olla vajalik igal sekkumisel kasutatavate summade ennetav piiramine, ei saa põhjendada erinevat kohtlemist ühelt poolt finantsabi saanud riigi ja teiselt poolt teiste finantsabi saanud riikide vahel.

(vt punktid 311–313)

17.    Vt otsuse tekst.

(vt punkt 390)

18.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 392–395)

19.    Riikide keskpangad täidavad kahte tüüpi funktsioone, nimelt esiteks funktsioone, mis on Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjaga ette nähtud, ja teiseks selliseid funktsioone, mida selle põhikirjaga ette nähtud ei ole. Viimati nimetatud funktsioone ei saa omistada ei Euroopa Keskpankade Süsteemile ega eurosüsteemile. Nimelt näeb Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja artikkel 14.4 ette, et riigi keskpank võib täita muid funktsioone peale Euroopa Keskpanga põhikirjas loetletute, välja arvatud juhul, kui Euroopa Keskpanga nõukogu antud häälte kahe kolmandiku enamusega leiab, et see segab Euroopa Keskpankade Süsteemi eesmärkide ja ülesannete täitmist. Funktsioone, mida riikide keskpangad täidavad omal vastutusel ja kulul, ei loeta Euroopa Keskpankade Süsteemi funktsioonide osaks.

Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirjas ei ole Euroopa Keskpanga või Euroopa Keskpankade Süsteemi ülesannete hulgas nimetatud finantsinstitutsioonide rekapitaliseerimise või kriisilahenduse tingimuste kindlaksmääramist. Tegemist on seega funktsioonidega, mida riikide keskpangad täidavad omal vastutusel ja enda kulul. Neil asjaoludel ei saanud ettevaatlik ja mõistlik lugeja mõistlikult eeldada, et riigi keskpanga antud kinnitus finantsinstitutsioonide rekapitaliseerimise või kriisilahenduse tingimuste kindlaksmääramise kohta oli omistatav eurosüsteemile ja sellele siduv. Seda järeldust ei sea kahtluse alla ELTL artikli 282 lõige 1 ega eurosüsteemi missiooni avaldus. Seega ei saa ELTL artikli 282 lõikest 1 mõistlikult tuletada, et eurosüsteem tagab liikmesriikide pankadesse paigutatud hoiuste väärtuse säilimise nende pankade rekapitaliseerimise või kriisilahenduse korral.

(vt punktid 415-417 ja 419)

20.    Euroopa Keskpanga ja eurosüsteemi missiooni avaldus sarnaneb lihtsalt kavatsuste deklaratsiooniga, millel puudub igasugune õigusjõud ja mida ei ole seetõttu avaldatud Euroopa Liidu Teataja L-seerias, milles avaldatakse õiguslikult siduvad aktid, ega Euroopa Liidu Teataja C-seerias, milles avaldatakse liitu puudutav teave, soovitused ja arvamused. See avaldus on oma laadilt üksnes püüdlev ja selle eesmärk ei ole panna selle tegijatele kohustusi ega ammendavalt loetleda eurosüsteemi liikmete kõiki ülesandeid ja pädevusi.

(vt punkt 420)

21.    Ainult asjaolu, et rahvusvahelise finantskriisi varasemates etappides ei nähtud Euroopa stabiilsusmehhanismi finantsabi andmise tingimusena ette finantsabi saanud riigi suhtes kehtestatud meetmetega sarnaste meetmete vastuvõtmist, ei saa sellisena pidada täpseks, tingimusteta ja järjepidevaks kinnituseks, mis võib tekitada kõnealuste pankade aktsionäridel ja hoiustajatel õiguspärase ootuse, et sellele riigile finantsabi andmisel ei nõuta selliste meetmete vastuvõtmist.

Meetmed, mida võidakse seada Euroopa stabiilsusmehhanismi (või teiste rahvusvaheliste organisatsioonide või liidu või riikide organite ja institutsioonide) poolt finantsabi andmise tingimuseks, et lahendada rekapitaliseerimist vajava pangandussüsteemiga riigi finantsprobleeme, võivad konkreetsetes olukordades suuresti varieeruda sõltuvalt varasemast kogemusest ja eriasjaolude kogumist. Neil asjaoludel, mil pädevad asutused ei ole võtnud selget ja ühemõttelist kohustust, ei ole võimalik asuda seisukohale, et nimetatud meetmega hõlmatud pankade aktsionärid ja hoiustajad võisid õiguspäraselt eeldada, et kõnealuse finantsabi andmine on tehtud sõltuvaks samasugustest või sarnastest tingimustest nagu need tingimused, millega anti finantsabi teistele euroala riikidele.

(vt punktid 432 ja 433)

22.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 440–442)

23.    Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaldamise aspektist on erinevas olukorras ühelt poolt eraõiguslik majandustegevuses osaleja, kes nagu kõnealuste pankade – mille suhtes kehtestati Euroopa stabiilsusmehhanismi sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumis ette nähtud meetmed – tagamata hoiuste omanikud ja teise riigisisese panga – mis rekapitaliseeriti nende tagamata hoiuste abil – aktsionärid, tegutses ainult enda varalistes erahuvides, ning teiselt poolt eurosüsteemi keskpank, kes juhindus oma otsustes ainult üldise huvi eesmärkidest. Ainuüksi asjaolu, et hoiustajatel ja eurosüsteemi keskpangal, kes juhindub oma otsustes sellistest eesmärkidest, on sama panga sama võlaväärtpaber, ei saa seda järeldust kahtluse alla seada, mistõttu võrdse kohtlemise põhimõte ei saa nõuda, et neid kahte isikute rühma koheldaks ühtemoodi.

(vt punkt 449)

24.    Liidu õigusega ei ole vastuolus, kui olukordades, mille puhul ei esine ühtki tegurit, mis seoks neid liidu õiguses käsitletud mis tahes olukorraga, ja mille kõik asjasse puutuvad asjaolud on ainult ühe liikmesriigi sisesed, kohtleb see liikmesriik enda kodanikke ebasoodsamalt kui teise liikmesriigi omi. See lahendus ei ole siiski kohaldatav tegevusele või tegevusetusele, millega üks või mitu liidu institutsiooni aitavad kaasa sellisele kohtlemisele või nõuavad selle säilitamist või jätkamist.

Seoses Euroopa stabiilsusmehhanismi sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumiga, mis näeb nimelt ette liikmesriigi panga rekapitaliseerimise sama riigi teise panga tagamata hoiuste abil, siis isegi kui eeldada, et kõnealuste pankade hoiustajate ja samade pankade teise liikmesriigi filiaalides avatud hoiuste omanike vahelise diskrimineerimise kohta esitatud väiteid võib käsitada nii, et need puudutavad olukorda, mille kõik asjasse puutuvad asjaolud on ainult ühe liikmesriigi sisesed, ei saa väita, et kõnealuste pankade aktsionäride ja hoiustajate diskrimineerimist tuleb käsitada vastupidise diskrimineerimisena, mis ei ole liidu õigusega keelatud.

(vt punktid 461–463)

25.    Vt otsuse tekst.

(vt punkt 465)

26.    Erinev kohtlemine on põhjendatud, kui see põhineb objektiivsel ja mõistlikul kriteeriumil, see tähendab kui see on kooskõlas õiguspärase eesmärgiga, mida asjassepuutuvate õigusnormidega saavutada soovitakse, ja kui erinevus on proportsionaalne selle kohtlemisega taotletud eesmärgi suhtes.

Mis puudutab küsimust, kas Euroopa stabiilsusmehhanismi sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumiga tekitatud erinev kohtlemine memorandumis ette nähtud meetmetega hõlmatud liikmesriigi pankade hoiuste omanike ja nende pankade teises liikmesriigis asuvate filiaalide hoiustajate vahel põhineb objektiivsel ja mõistlikul kriteeriumil, siis tuleb eesmärki hoida ära teise liikmesriigi finantssüsteemi üldine destabiliseerimine, mida võib põhjustada esimese liikmesriigi pangandussüsteemist üle kanduv negatiivne mõju, pidada objektiivseks ja mõistlikuks. Mis puudutab sellise erineva kohtlemise proportsionaalsust, siis tuleb nentida, et see on taotletavate õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks sobiv ega lähe kaugemale sellest, mis on nende saavutamiseks vajalik.

Järelikult asjaolu, et esiteks seati kõnealuse finantsabi andmisele vastastikuse mõistmise memorandumiga tingimus, et teise liikmesriigi asutused võtavad vastu meetme, millega nähakse ette kõnealustes pankades selles liikmesriigis avatud hoiuste väärtuskärbe, ning teiseks ei seatud sarnast tingimust esimeses liikmesriigis avatud hoiustele, on objektiivselt põhjendatud ega kujuta endast võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist.

(vt punktid 469–473)

27.    Mis puudutab Euroopa stabiilsusmehhanismi sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumis ette nähtud meedet, mis näeb ette, et liikmesriigi raskustes olevale pangale kantakse üle liikmesriigi teise panga võlad iga hoiustaja ees kuni 100 000 euro suuruses summas ning 100 000 eurot ületavad summad jäävad teisena nimetatud panka, oodates selle likvideerimist, siis tuleb märkida, et see meede on ühtemoodi kohaldatav kõigi teisena nimetatud panga hoiustajate suhtes, nii et ei ole erinevat kohtlemist nende hoiustajate vahel olenevalt nende hoiuste suurusest, mille nad sellesse panka paigutasid.

Ainuüksi asjaolu, et teise panka paigutatud hoiuste esimesse panka ülekandmisel on iga hoiustaja kohta ühtemoodi ette nähtud kuni 100 000 euro summas ülempiir ja et see võib seetõttu tuua kaasa neile hoiustajatele erinevad tagajärjed olenevalt nende hoiuste suurusest, ei saa seda järeldust kahtluse all seada. Selline erinevus tuleneb nimelt direktiivi 94/19 hoiuste tagamise skeemide kohta (muudetud direktiividega 2005/1 ja 2009/14) artikli 7 lõikes 1a ette nähtud tagatise ülempiiri 100 000 eurot kohaldamisest. Samas on selle näol tegemist kriteeriumiga, mis on ühtaegu objektiivne ja kohandatud liidu pangandussüsteemi toimimise vajadustele.

Mis puudutab esimese panga aktsiate konverteerimise meedet, mis on ette nähtud vastastikuse mõistmise memorandumis ja mille kohaselt kohaldatakse selle panga tagamata hoiuste väärtuskärbet ainult selle panga nende hoiustajate suhtes, kelle hoiused on suuremad kui 100 000 eurot, siis järeldub sellest, et kõnealuse panga hoiustajaid on omavahel erinevalt koheldud olenevalt sellest, kas nende sellesse panga paigutatud hoiused on kuni 100 000 eurot või sellest suuremad. Kuid see erinev kohtlemine ei kujuta endast liidu õigusega keelatud ebavõrdset kohtlemist, kuivõrd hoiustajad, kelle hoiused kõnealustes pankades on suuremad kui 100 000 eurot, on õiguslikult erinevas olukorras võrreldes hoiustajatega, kelle hoiused kõnealustes pankades seda summat ei ületa. Direktiivi 94/19 artikli 7 lõike 1a kohaselt on nimelt teisena nimetatud hoiustajate hoiused hoiuste peatamise korral täies ulatuses liikmesriigi hoiuste tagamise skeemiga tagatud, samal ajal kui esimesena nimetatud hoiustajate hoiused on tagatud ainult kuni 100 000 euro ulatuses.

(vt punktid 482–485)

28.    Isik, kes oma nõude toetuseks asjaolud esitab, peab põhimõtteliselt tõendama nende tõelevastavust.

(vt punkt 501)

29.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 504–508)