Language of document : ECLI:EU:C:2022:1016

Liidetud kohtuasjad C148/21 ja C184/21

Christian Louboutin

versus

Amazon Europe Core Sàrl (C148/21)
ja
Amazon EU Sàrl (C148/21)
ja
Amazon Services Europe Sàrl (C148/21)
ja
Amazon.com Inc. (C184/21)
ja
Amazon Services LLC (C184/21)

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud tribunal d’arrondissement de Luxembourg)

 Euroopa Kohtu (suurkoda) 22. detsembri 2022. aasta otsus

Eelotsusetaotlus – Euroopa Liidu kaubamärk – Määrus (EL) 2017/1001 – Artikli 9 lõike 2 punkt a – Euroopa Liidu kaubamärgiga antavad õigused – Mõiste „kasutamine“ – Veebipõhist kauplemiskohta sisaldava veebimüügisaidi haldaja – Kolmandast isikust müüjate poolt sellel veebipõhisel kauplemiskohal avaldatud reklaamkuulutused, milles on kasutatud muule isikule kuuluva kaubamärgiga identset tähist kaupade suhtes, mis on identsed nendega, mille suhtes see kaubamärk on registreeritud – Selle tähise tajumine veebisaidi haldaja kaubandusteadaannete lahutamatu osana – Reklaamkuulutuste esitamise viis, mis ei võimalda selle veebisaidi haldaja pakkumusi kolmandast isikust müüjate pakkumustest selgesti eristada

1.        Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liidu kaubamärgi toime – Kaubamärgiga antavad õigused – Õigus keelata kaubamärgi kasutamine – Mõiste „kasutamine“

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2017/1001, artikli 9 lõige 2)

(vt punktid 25–31)

2.        Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liidu kaubamärgi toime – Kaubamärgiga antavad õigused – Õigus keelata kaubamärgi kasutamine – Mõiste „kasutamine“ – Veebipõhise kauplemiskoha haldamine – Seose olemasolu haldaja osutatavate teenuste ja vastandatud tähise vahel – Hõlmamine – Reklaamkuulutuste esitusviis – Haldaja pakutavate teenuste laad ja ulatus – Mõju

(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2017/1001, artikli 9 lõige 2)

(vt punktid 38–43 ja 48–54 ning resolutsioon)

Kokkuvõte

Alates 2016. aastast on Prantsuse luksusjalatsite ja -käekottide disaineri C. Louboutini taotlusel Euroopa Liidu kaubamärgina registreeritud teatav punane värvus, mida kasutatakse kõrge kontsaga kingade välistallal.

Amazon haldab veebisaite, millel pakub müügiks mitmesugust kaupa nii otse enda nimel ja arvel kui ka kaudselt, pakkudes kolmandast isikust müüjatele veebipõhist kauplemiskohta. Samuti pakub see haldaja kolmandast isikust müüjatele nende kauba ladustamise ja saatmise lisateenuseid.

C. Louboutin tuvastas, et neil veebisaitidel ilmub sageli punase tallaga jalatsite müügikuulutusi, mis tema väitel puudutavad ilma tema nõusolekuta turule viidud kaupa. Tuginedes kõnealusest kaubamärgist tulenevate ainuõiguste rikkumisele, esitas ta Amazoni vastu kaks kaubamärgist tulenevate õiguste rikkumise hagi tribunal d’arrondissement de Luxembourgile (Luxembourgi piirkondlik kohus, Luksemburg)(1) ja tribunal de l’entreprise francophone de Bruxelles’ile (Brüsseli prantsuskeelne kaubanduskohus, Belgia)(2).

Need kohtud otsustasid seejärel esitada Euroopa Kohtule mitu eelotsuse küsimust.

Sisuliselt palusid eelotsusetaotluse esitanud kohtud selgitada, kas Euroopa Liidu kaubamärgi määrust(3) tuleb tõlgendada nii, et sellise veebimüügisaidi haldajat, mis lisaks haldaja enda müügipakkumustele sisaldab ka veebipõhist kauplemiskohta, saab käsitada nii, et ta ise kasutab teatavale muule isikule kuuluva ELi kaubamärgiga identset tähist kaupade jaoks, mis on identsed nendega, mille suhtes see kaubamärk on registreeritud, kui kolmandast isikust müüjad pakuvad niisugusel veebipõhisel kauplemiskohal ilma asjaomase kaubamärgi omaniku nõusolekuta müügiks vastava tähisega tähistatud kaupu.

Eelkõige on nad tõstatanud küsimuse, kas sellega seoses omavad tähtsust asjaolud, et niisugune haldaja kasutab oma veebisaidil avaldatud pakkumuste ühetaolist esitusviisi, avaldades samal ajal reklaamkuulutusi nii kauba kohta, mida ta müüb oma nimel ja arvel, kui ka kolmandast isikust müüjate pakutava kauba kohta asjaomasel veebipõhisel kauplemiskohal, et ta kuvab kõigil neil reklaamkuulutustel enda kui maineka turustaja logo ja et ta pakub kolmandast isikust müüjatele nende kauba turustamise raames lisateenuseid, mis seisnevad selles, et ta osutab abi nende reklaamkuulutuste esitamisel, samuti samal turul pakutava kauba ladustamisel ja saatmisel. Selles kontekstis on eelotsusetaotluse esitanud kohtutel tekkinud ka küsimus, kas vajaduse korral tuleb arvesse võtta seda, kuidas kõnealuse veebisaidi kasutajad neid reklaamkuulutusi tajuvad.

Euroopa Kohtu suurkojal oli võimalus teha olulisi täpsustusi küsimuse kohta, kas veebipõhist kauplemiskohta sisaldava veebimüügisaidi haldaja on otseselt vastutav ELi kaubamärgi omaniku õiguste rikkumise eest, mis tuleneb asjaolust, et selle kaubamärgiga identne tähis esineb niisugusel kauplemiskohal tegutsevate kolmandast isikust müüjate reklaamkuulutuses.

Euroopa Kohtu hinnang

Olgu meelde tuletatud, et Euroopa Liidu kaubamärgi määruse kohaselt(4) annab ELi kaubamärgi registreerimine selle omanikule õiguse keelata kõigil kolmandatel isikutel kasutada kaubandustegevuse käigus selle kaubamärgiga identset tähist kaupade või teenuste puhul, mis on identsed nendega, mille suhtes kaubamärk on registreeritud.

Euroopa Kohus märkis kõigepealt, et mõistet „kasutamine“ ei ole Euroopa Liidu kaubamärgi määruses määratletud. Ühelt poolt eeldab see sõna siiski aktiivset tegevust ja otsest või kaudset kontrolli kasutamist kujutava toimingu üle. Tegelikult on ainult kolmandal isikul, kes saab asjaomast tegevust kontrollida, võimalik vastavat kaubamärgi omaniku nõusolekuta toimuvat kasutamist lõpetada.

Teiselt poolt eeldab kaubamärgiomaniku kaubamärgiga identse või sarnase tähise kasutamine kolmanda isiku poolt vähemalt seda, et kolmas isik kasutab tähist oma kaubandusteadaannetes. Isik võib seega võimaldada oma klientidel kaubamärkidega identseid või sarnaseid tähiseid kasutada ise neid tähiseid kasutamata. Seetõttu tõdes Euroopa Kohus veebipõhise kauplemiskoha haldajaga seoses, et niisugusel kauplemiskohal kuvatavate müügipakkumuste puhul kasutab kaubamärkidega identseid või sarnaseid tähiseid ainult veebipõhise kauplemiskoha haldaja kliendist müüja, mitte haldaja ise, kuna haldaja ei kasuta seda tähist oma kaubandusteadaannetes.

Euroopa Kohus märkis siiski, et tema varasema kohtupraktika raames ei ole temalt küsitud, milline mõju on asjaolul, et kõnealune veebimüügisait sisaldab lisaks selles sisalduvale veebipõhisele kauplemiskohale ka asjaomase veebisaidi haldaja enda müügipakkumusi, samas kui käesolevates kohtuasjades on küsitud just selle mõju kohta. Nimelt on eelotsusetaotluse esitanud kohtud küsinud, kas võib asuda seisukohale, et mitte ainult kolmandast isikust müüja, vaid ka veebipõhist kauplemiskohta sisaldava veebimüügisaidi haldaja, nagu Amazon, kasutab oma kaubandusteadaannetes muu isiku kaubamärgiga identset tähist kaupade jaoks, mis on identsed nendega, mille suhtes see kaubamärk on registreeritud, millest tulenevalt teda võidakse lugeda vastutavaks selle kaubamärgi omaniku õiguste rikkumise eest, kui see kolmandast isikust müüja pakub kõnealuse tähisega tähistatud kaupa müügiks niisugusel veebipõhisel kauplemiskohal.

Euroopa Kohus tõdes, et nimetatud küsimus tekib sõltumata sellest, et asjaomase haldaja rolli võib vajaduse korral analüüsida lähtuvalt muudest õigusnormidest, ning kuigi lõppkokkuvõttes on liikmesriigi kohtute ülesanne hinnata, kas haldaja kasutab sellist tähist, võib Euroopa Kohus siiski anda liidu õiguse tõlgendamise juhised, mis võivad seejuures olla kasulikud.

Selles osas täpsustas Euroopa Kohus seoses kaubandusteadaannetega, et muu isiku kaubamärgiga identse tähise kasutamine veebipõhist kauplemiskohta sisaldavate veebimüügisaitide haldaja enda kaubandusteadaannetes eeldab, et niisugune tähis on kolmandate isikute silmis selle ettevõtja kaubandusteadaannete lahutamatu osa ja seega osa selle haldaja tegevusest.

Siinkohal tuletas Euroopa Kohus meelde, et olukorras, kus teenuseosutaja kasutab muu isiku kaubamärgiga identset või sarnast tähist selleks, et edendada mõne oma kliendi poolt selle teenuse abil turustatava kauba müüki, kasutab see teenuseosutaja ise vastavat tähist, kui kasutamine toimub nii, et seeläbi luuakse kõnealuse tähise ja asjaomase teenuseosutaja osutatavate teenuste vahel seos.

Euroopa Kohus on juba asunud seisukohale, et selline teenuseosutaja ise ei kasuta muu isiku kaubamärgiga identset või sarnast tähist, kui tema osutatav teenus ei ole oma olemuselt võrreldav teenusega, mille eesmärk on edendada selle tähisega tähistatud kaupade turustamist, ega too kaasa seose loomist asjaomase teenuse ja tähise vahel, kuna kõnealune teenuseosutaja ei ole tarbijale nähtav, mis välistab tema teenuste ja asjaomase tähise igasuguse seostamise.

Küll aga on Euroopa Kohus otsustanud, et selline seos on olemas juhul, kui veebipõhise kauplemiskoha haldaja reklaamib veebipõhist viitamisteenust kasutades muule isikule kuuluva kaubamärgiga identse märksõna abil selle haldaja veebipõhisel kauplemiskohal tema klientide poolt müüdavaid kõnealuse kaubamärgiga tähistatud kaupu. Nimelt loob selline reklaam internetikasutajate jaoks, kes sooritavad otsingu selle märksõna järgi, ilmselge seose asjaomase kaubamärgiga tähistatud kauba ja selle ostmise võimaluse vahel vastava veebipõhise kauplemiskoha kaudu. Seetõttu on kõnealuse kaubamärgi omanikul õigus keelata sellel haldajal selline kasutamine, kui reklaam rikub kaubamärgiõigust, kuna niisugune reklaam ei võimalda piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikul internetikasutajal aru saada, kas reklaamitavad kaubad pärinevad kaubamärgiomanikult või temaga majanduslikult seotud ettevõtjalt või hoopis kolmandalt isikult, või võimaldab tal sellest aru saada üksnes raskustega.

Euroopa Kohus järeldas eeltoodu alusel, et selle kindlakstegemiseks, kas teatavat veebipõhist kauplemiskohta sisaldava veebimüügisaidi haldaja kasutab ise teatava muu isiku kaubamärgiga identset tähist, mis on esitatud reklaamkuulutuses kolmandast isikust müüja poolt sellel veebipõhisel kauplemiskohal pakutava kauba kohta, tuleb hinnata, kas piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelik selle veebisaidi kasutaja loob asjaomase haldaja teenuste ja kõnealuse tähise vahel seose.

Selle kindlakstegemiseks, kas reklaamkuulutust, mille on veebipõhisel kauplemiskohal avaldanud sellel kauplemiskohal tegutsev kolmandast isikust müüja, kasutades muu isiku kaubamärgiga identset tähist, saab lugeda selle veebisaidi haldaja kaubandusteadaannete osaks, tuleb niisiis analüüsida, kas see kuulutus võib luua seose selle haldaja pakutavate teenuste ja kõnealuse tähise vahel, kuna kasutaja võib jääda uskuma, et just see haldaja turustab oma nimel ja arvel kaupa, mille jaoks kõnealust tähist on kasutatud.

Euroopa Kohus märkis, et kõnealuse juhtumi asjaolude igakülgse hindamise kontekstis on eriti oluline viis, kuidas neid reklaamkuulutusi on kõnealusel veebisaidil nii üksikult kui ka kogumis esitatud, ning veebisaidi haldaja pakutavate teenuste laad ja ulatus.

Esiteks, mis puudutab reklaamkuulutuste esitusviisi, siis kohustab liidu õigus reklaamkuulutusi internetis esitama läbipaistvalt viisil, mis võimaldab piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikul kasutajal hõlpsasti vahet teha pakkumustel, mis pärinevad veebisaidi haldajalt ja veebipõhisel kauplemiskohal tegutsevalt kolmandast isikust müüjalt. Euroopa Kohtu seisukoha põhjal võib see, et vastav haldaja kasutab avaldatud pakkumuste ühetaolist esitusviisi, avaldades samal ajal nii enda kui ka kolmandast isikust müüjate reklaamkuulutusi ja kuvades enda kui maineka turustaja logo nii oma veebisaidil kui ka kõigis reklaamkuulutustes, muuta sellise selge vahetegemise keeruliseks ja jätta seega mulje, et see haldaja turustab oma nimel ja arvel ka nende kolmandast isikust müüjate pakutavaid kaupu.

Teiseks on samuti tõenäoline, et selliste teenuste, mis seisnevad eelkõige vastavate kaupade ladustamises, saatmises ja tagastamise haldamises, laad ja ulatus jätavad informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikule kasutajale mulje, et nimetatud haldaja turustab kõnealuseid kaupu, luues seeläbi nende kasutajate silmis selle haldaja teenuste ja kolmandast isikust müüjate kaupadel ja reklaamkuulutustes esinevate tähiste vahel seose.

Kokkuvõttes otsustas Euroopa Kohus, et sellise veebimüügisaidi haldajat, mis lisaks haldaja enda müügipakkumustele sisaldab ka veebipõhist kauplemiskohta, saab käsitada nii, et ta ise kasutab teatavale muule isikule kuuluva ELi kaubamärgiga identset tähist kaupade jaoks, mis on identsed nendega, mille suhtes see kaubamärk on registreeritud, kui kolmandast isikust müüjad pakuvad niisugusel veebipõhisel kauplemiskohal ilma asjaomase kaubamärgi omaniku nõusolekuta müügiks vastava tähisega tähistatud kaupu, juhul kui piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelik selle veebisaidi kasutaja loob haldaja teenuste ja kõnealuse tähise vahel seose, millega on tegemist eelkõige juhul, kui kõiki asjaomase olukorra asjaolusid arvestades võib kasutajale jääda mulje, et vastava tähisega tähistatud kaupu turustab veebisaidi haldaja ise oma nimel ja arvel. Euroopa Kohus lisas, et sellega seoses omavad tähtsust asjaolud, et

•      haldaja kasutab oma veebisaidil avaldatud pakkumuste ühetaolist esitusviisi, avaldades samal ajal reklaamkuulutusi nii kauba kohta, mida ta müüb oma nimel ja arvel, kui ka kolmandast isikust müüjate pakutava kauba kohta asjaomasel veebipõhisel kauplemiskohal,

•      ta kuvab kõigil neil reklaamkuulutustel enda kui maineka turustaja logo,

•      ta pakub kolmandast isikust müüjatele asjaomase tähisega tähistatud kauba turustamise raames lisateenuseid, mis seisnevad eelkõige kauba ladustamises ja saatmises.


1      Kohtuasi C‑148/21.


2      Kohtuasi C‑184/21.


3      Täpsemini Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määruse (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT 2017, L 154, lk 1) artikli 9 lõike 2 punkt a.


4      Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määruse (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT 2017, L 154, lk 1) artikli 9 lõike 2 punkt a.