Language of document : ECLI:EU:F:2015:111

EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS

(teine koda)

28. september 2015

Kohtuasi F‑73/14

Christiana Kriscak

versus

Euroopa Politseiamet (Europol)

Avalik teenistus – Europoli töötajad – Europoli konventsioon – Europoli personalieeskirjad – Europoli personalieeskirjade lisa 1 – Rasvases kirjas märgitud nende ametikohtade loetelu, millele saab asuda üksnes isik, kes on võetud tööle pädevasse ametiasutusse Europoli konventsiooni artikli 2 lõike 4 tähenduses – Piiratud ametikohad – Europoli otsus – Ametkohad, millele saab asuda üksnes isik, kes on võetud tööle pädevasse ametiasutusse Europoli otsuse artikli 3 tähenduses – Muude teenistujate teenistustingimuste kohaldamine Europoli teenistujatele – Ajutise teenistuja tähtajalise lepingu pikendamata jätmine – Ajutise teenistuja tähtajatu lepingu sõlmimisest keeldumine – Tühistamishagi – Kahju hüvitamise nõue

Ese:      ELTL artikli 270 alusel esitatud hagi, millega C Kriscak palub eelkõige tühistada Euroopa Politseiameti (Europol) vaikimisi tehtud otsuse, millega jäeti rahuldamata tema taotlus pikendada tähtajatult tema ajutise teenistuja tähtajalist lepingut, mis lõppeb 30. novembril 2013.

Otsus:      Jätta hagi ilmselge põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Jätta Euroopa Politseiameti kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja üks kolmandik C. Kriscak’i kohtukuludest. Jätta kaks kolmandikku C. Kriscak’i kohtukuludest tema enda kanda.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Töölevõtmine – Tähtajalise lepingu pikendamata jätmine – Põhjendamiskohustus – Puudumine – Erand – Otsus, millega jäeti rahuldamata teenistuja taotlus tema tähtajalise lepingu pikendamiseks

(ELTL artikkel 296; personalieeskirjad, artikli 25 lõige 2 ja artikli 90 lõige 1)

2.      Ametnikud – Huve kahjustav otsus – Põhjendamiskohustus – Põhjendamine kaebuse rahuldamata jätmise etapis

(ELTL artikkel 296; personalieeskirjad, artikli 25 lõige 2)

3.      Ametnikud – Europoli teenistujad– Töölevõtmine – Sisereeglid, mille kohaselt piirdutakse tähtajatute lepingute sõlmimisel nende teenistujatega, kes ei ole piiratud ametikohal – Administratsiooni võimalus teha erand selle reegli kohaldamisest – Puudumine

(Nõukogu otsus 2009/371, artikkel 3)

4.      Ametnike hagid – Taotlus personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 tähenduses – Administratsiooni vastuse puudumine, mis tähendab vaikimisi tehtud keeldumise otsust – Hoolitsemiskohustuse rikkumine – Puudumine

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 1)

5.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Töölevõtmine Tähtajalise lepingu pikendamata jätmine – Administratsiooni kaalutlusõigus – Ulatus – Kohustus analüüsida teenistuja teisele ametikohale määramise võimalust – Puudumine

(Nõukogu direktiiv 1999/70, lisa klausli 5 punkt 1)

6.      Ametnikud – Europoli teenistujad – Töölevõtmine – Sisereeglid, mille kohaselt piirdutakse tähtajatute lepingute sõlmimisel nende teenistujatega, kes ei ole piiratud ametikohal – Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine – Puudumine

(Nõukogu otsus 2009/371, artikli 57 lõige 3)

7.      Ametnike hagid – Europoli teenistujad – Põhjendatud huvi – Otsus jätta ajutise teenistuja tähtajatu leping sõlmimata teenistujaga, kel ei ole õigust sellist lepingut saada – Väide, et on rikutud olulisi menetlusnorme – Tulemusetu väide

(Euroopa Liidu Põhiõiguste harta, artikkel 41; personalieeskirjad, artikkel 91; nõukogu otsus 2009/371, artikli 39 lõige 4 ja artikli 57 lõige 3)

8.      Kohtumenetlus – Kohtukulud – Kandmine – Õigluse nõuete arvessevõtmine – Kohtukulude väljamõistmine kohtumenetluse võitnud poolelt

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 1; Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 102 lõige 2)

1.      Kuigi administratsioon ei pea põhjendama oma otsust, millega pikendatakse ajutise teenistuja tähtajalist töölepingut selle lõppemisel, on ta seevastu kohustatud põhjendama otsust, millega ta jättis rahuldamata teenistuja taotluse tema lepingu pikendamiseks, kuna see on isikut kahjustav meede.

(vt punkt 46)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus, 27.11.2012, Sipos vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, F‑59/11, EU:F:2012:164, punkt 71.

2.      Liidu institutsioon võib parandada võimaliku põhjenduste puudumise sobivate põhjendustega kaebusele vastamise etapis, kusjuures need viimased põhjendused peavad langema kokku selle otsuse põhjendustega, mille peale kaebus on esitatud. Seega kuna vaikimisi tehtud otsuse puhul põhjendused tingimata puuduvad, võib asjaomane institutsioon oma põhjendamiskohustuse täita tulenevalt personalieeskirjade artiklist 25 ja ELTL artiklist 296 nii, et ta esitab asjaomase otsuse põhjendused kaebuse rahuldamata jätmise otsuses.

(vt punktid 47 ja 48)

Viited:

Esimese Astme Kohus: kohtuotsus, 18.9.2003, Lebedef jt vs. komisjon, T‑221/02, EU:T:2003:239, punkt 62.

Euroopa Liidu Üldkohus: kohtumäärus, 20.11.2012, Marcuccio vs. komisjon, T‑491/11 P, EU:T:2012:608, punkt 24.

3.      Euroopa Politseiameti (Europol) haldusnõukogu poolt vastu võetud tähtajatute lepingute sõlmimise reeglite sõnastusest ilmneb, et selliseid lepinguid saab sõlmida üksnes teenistujatega, kelle ametikohad ei ole piiratud ametikohtade nimekirjas. Kuna Europoli teenistuja on aga piiratud ametikohal, ei saa talle pakkuda tähtajatut lepingut ning Europol seega õigesti ei moodustanud rühma selle analüüsimiseks, kas asjaomase isikuga oleks võimalik sellist lepingut sõlmida.

Isegi kui Europol võib Europoli haldusnõukogu 7. veebruari 2013. aasta otsuse artikli 3 kohaselt erandkorras teha erandi reeglist, mille kohaselt piiratud ametikohal peab tööl olema otsuse 2009/371, millega asutatakse Euroopa Politseiamet, artikli 3 tähenduses liikmesriikide pädevatest asutustest tööle võetud isik, ei tähenda see siiski, et ta võib rikkuda keeldu sõlmida tähtajatut lepingut sellise teenistujaga.

Nimelt kui piiratud ametikoht on täidetud töölevõtmise menetluses, mis ei ole kandidaatide suhtes piiratud, sätestab haldusnõukogu 7. veebruari 2013. aasta otsuse artikli 3 lõige 2, et väljavalitud kandidaadile võib üksnes pakkuda tähtajalist lepingut, mida saab üks kord pikendada samuti tähtajaliselt.

(vt punktid 62–64)

4.      Hoolitsemiskohustuse rikkumisega ei ole tegemist siis, kui administratsioon ei ole võtnud sõnaselget otsust personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 alusel esitatud taotluse kohta. Nimelt näeb see säte administratsioonile ette võimaluse jätta personalieeskirjades sätestatud tähtaja jooksul andmata sõnaselge vastus sellisele taotlusele ja teha sellisel juhul otsus vaikimisi, mille peale saab esitada kaebuse. Järelikult pelk asjaolu, et institutsioon ei andnud taotlusele sõnaselget vastust personalieeskirjades sätestatud tähtaja jooksul, ei ole iseenesest hoolitsemiskohustuse rikkumine asjaomase isiku suhtes.

(vt punkt 71)

5.      Administratsioonil on ulatuslik kaalutlusõigus lepingute pikendamisel ning selles kontekstis peab kohtu kontroll piirduma küsimusega, kas administratsioon on tema hinnangu aluseks olevaid meetmeid ja väiteid arvestades jäänud lubatud piiridesse ega ole oma kaalutlusõigust ilmselgelt vääralt kasutanud. Lisaks tähendab hoolitsemiskohustus muu hulgas seda, et kui pädev asutus otsustab teenistuja olukorra üle, isegi kui ta teeb seda ulatusliku kaalutlusõiguse raames, võtab ta arvesse kõiki asjaolusid, mis võivad tema otsust mõjutada; ta peab sellise otsuse tegemisel arvestama mitte ainult teenistuse huve, vaid ka asjaomase ametniku või teenistuja huve. Kui just võtta arvesse ulatuslikku kaalutlusõigust, mis institutsioonidel teenistuse huvide hindamisel on, siis peab liidu kohtu kontroll piirduma vaid selle väljaselgitamisega, kas pädev asutus jäi mõistlikkuse piiridesse ega kasutanud oma kaalutlusõigust ilmselgelt vääralt.

Selles suhtes ei kohusta hoolitsemiskohustus ja teenistuse huvide mõiste administratsiooni enne, kui ta otsustab ajutise teenistuja lepingu pikendamata jätta, kontrollima eelnevalt võimalust viia asjaomane teenistuja üle teisele ametikohale. Administratsioonil ei ole seega mingit kohustust otsida enne ajutise teenistuja lepingu pikendamata jätmise otsuse vastuvõtmist, kas on olemas teine ametikoht, kuhu asjaomase isiku saaks teenistuse huvides tulemuslikult tööle võtta. Selles kontekstis, mis puudutab raamkokkulepet tähtajalise töö kohta, mis sisaldub direktiiv 1999/70, milles käsitletakse Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni (ETUC), Euroopa Tööandjate Föderatsiooni (UNICE) ja Euroopa Riigiosalusega Ettevõtete Keskuse (CEEP) sõlmitud raamkokkulepet tähtajalise töö kohta, lisas ning mille eesmärk on vältida tähtajaliste töölepingute kasutamise kuritarvitamist, ei ole lepingulistel töötajatel õigust teatud püsivaks töösuhteks.

(vt punktid 72–74 ja 77)

Viited:

Euroopa Liidu Üldkohus: kohtuotsus, 21.5.2014, komisjon vs. Macchia, T‑368/12 P, EU:T:2014:266, punkt 57.

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus, 25.6.2014, Molina Solano vs. Europol, F‑66/13, EU:F:2014:168, punkt 54.

6.      Võrdse kohtlemise põhimõte keelab sarnaste olukordade erineva käsitlemise ja erinevate olukordade ühetaolise käsitlemise, välja arvatud juhul, kui vastavalt erinev või ühetaoline kohtlemine on objektiivselt põhjendatud.

Mis puudutab Euroopa Politseiameti (Europol) teenistujat, kes on piiratud ametikohal, siis ta ei ole oma lepingu pikendamise seisukohast samas või sarnases olukorras Europoli teenistujaga, kes ei ole piiratud ametikohal ja kelle lepingut võib vastavalt otsuse 2009/371, millega asutatakse Euroopa Politseiamet, artikli 57 lõikele 3 pikendada üksnes tähtajatult.

(vt punktid 79 ja 80)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsused, 28.4.2009, Balieu‑Steinmetz ja Noworyta vs. parlament, F‑115/07, EU:F:2009:41, punkt 26, ja 25.6.2014, Molina Solano vs. Europol, F‑66/13, EU:F:2014:168, punkt 18.

7.      Ametnikul ei ole õigustatud huvi vormivea ja eelkõige enne huve kahjustava otsuse tegemist õiguse olla ära kuulatud rikkumise tõttu taotleda otsuse tühistamist, kui administratsioonil ei ole mingit kaalutlusruumi ning ta peab toimima nii, nagu ta seda tegi. Sarnasel juhul, kui tegemist on administratsiooni kaalutlusõiguseta pädevusega, saaks vaidlustatud otsuse tühistamine, kui selline rikkumine on parandatud, tuua kaasa pelgalt tühistatud otsusega sisu poolest identse otsuse tegemise.

Sama käib Euroopa Politseiameti (Europol) teenistuja tähtajalise lepingu pikendamata jätmise otsuse kohta, kuna otsuse 2009/371, millega asutatakse Euroopa Politseiamet, artikli 39 lõike 4 tõlgendamisest koostoimes artikli 57 lõikega 3 tuleneb, et Europol ei saa rahuldada asjaomase isiku taotlust sõlmida temaga tähtajatu leping. Seega kuigi vaidlustatud otsus võeti vastu ilma asjaomast isikut ära kuulamata, mille puhul on tegemist menetlusnormide rikkumisega, oleks Europol, isegi kui ta oleks asjaomase isiku kaitseõigustest kinni pidanud ja ta ära kuulanud enne selle otsuse tegemist vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklile 41, pidanud tegema sisu poolest identse otsuse vaidlustatud otsusega, kuna tal oli kaalutlusõiguseta pädevus.

(vt punktid 86–88)

Viide:

Euroopa Kohus: kohtuotsus, 29.4.2004, parlament vs. Reynolds, C‑111/02 P, EU:C:2004:265, punktid 59–61.

8.      Avaliku Teenistuse Kohus võib oma kodukorra artikli 120 lõike 2 alusel kohtukulud poolelt tervikuna või osaliselt välja mõista, isegi kui asi lahendatakse selle poole kasuks, juhul kui see on õigustatud poole käitumise tõttu, sealhulgas käitumise tõttu enne kohtumenetlust. Kohtukulude väljamõistmine institutsioonilt, kelle kasuks asi lahendati, võib olla õigustatud, kui ta ei ilmutanud kohtueelses menetluses piisavat hoolikust. Nii on see juhul, kui Euroopa Politseiamet (Europol) lasi enne teenistuja esitatud kaebuse sõnaselge rahuldamata jätmise otsuse tegemist mööduda personalieeskirjade artikli 90 lõikes 1 sätestatud neljakuisel tähtajal. Nii tehes jättis Europol asjaomase isiku ilma põhjendatud vastusest oma taotlusele. Kui aga Europol oleks õigesti viinud läbi kohtueelse menetluse ja teinud personalieeskirjade kohase tähtaja jooksul teatavaks põhjendatud arvamuse, mida teenistuja oleks seejärel saanud kaebusega vaidlustada, ei saa välistada, et teenistuja ei oleks hagi kohtusse esitanud.

(vt punktid 97 ja 99)

Viide:

Avaliku Teenistuse kohus: kohtumäärus, 5.7.2011, Coedo Suárez vs. nõukogu, F‑73/10, EU:F:2011:102, punkt 47.