3. jaanuaril 2012 esitatud hagi - Kreyenberg versus Siseturu Ühtlustamise Amet - Komisjon (MEMBER OF €e euro experts)

(Kohtuasi T-3/12)

Hagiavalduse keel: saksa

Pooled

Hageja: Heinrich Kreyenberg (Ratingen, Saksamaa) (esindaja: advokaat J. Krenzel)

Kostja: Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Teine menetluspool apellatsioonikojas: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) teise apellatsioonikoja 5. oktoobri 2011. aasta (asi R 1804/2010-2) otsus;

mõista kohtukulud välja ühtlustamisametilt.

Väited ja peamised argumendid

Kehtetuks tunnistamise taotluse esemeks olev registreeritud ühenduse kaubamärk: sõnalist elementi "MEMBER OF €e euro experts" sisaldav kujutismärk kaupadele ja teenustele klassides 9, 16, 35, 36, 39, 41, 42, 44 ja 45.

Ühenduse kaubamärgi omanik: hageja.

Ühenduse kaubamärgi kehtetuks tunnistamist taotlev pool: Euroopa Komisjon.

Kehtetuks tunnistamise taotluse põhjendus: rikutud on määruse nr 207/2009 artikli 52 lõiget 1 koosmõjus artikli 7 lõike 1 punktiga c, kuna kaubamärgiga tähistatud kaupade ja teenuste kvaliteedi osas esineb segiajamise tõenäosus; määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti h rikkumine, kuna kaubamärki võib pidada tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikli 6 ter kohaselt WIPO kaudu teatatud Euroopa Liidu lipu (number 3556) jäljendamiseks heraldika seisukohalt; määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti i rikkumine, kuna hageja kaubamärgiga monopoliseeritakse tähis "€", mis kehtestati Euroopa Komisjoni teatisega KOM (97) 418.

Tühistamisosakonna otsus: lükata kehtetuks tunnistamise taotlus tagasi.

Apellatsioonikoja otsus: rahuldada apellatsioonkaebus.

Väited: määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti i rikkumine, kuna puudub selle artikli kohaldamiseks nõutav ametliku tähise "€" identne taasesitus ja teise võimalusena on igal juhul täidetud tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni artikli 6 ter lõike 1 punktis c sätestatud erandi tingimused, sest hageja kaubamärk ei loo üldsuses muljet seose olemasolust Euroopa rahaliiduga (või Euroopa Liiduga); kolmanda võimalusena määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktide c ja g rikkumine, kuna Euroopa Komisjon viitas kehtetuks tunnistamise taotluses punktile c, mistõttu tuleb lähtuda üksnes taotluse ekslikkusest ja kuna esimest korda viidati artikli 7 lõike 1 punktis g sätestatud registreerimisest keeldumise põhjustele alles apellatsioonikoja menetluses, siis tuleb see tunnistada hilinenuks ja vastuvõetamatuks.

____________